31 October 2010

Tulemused:

Orienteerumine "Ruhnu 2010 Halloween" möödus vägagi meeleolukalt ja aktiivselt.
Palju oli uut ja vägevat!


Rada kulges küla tagumisest otsast - poolde Ringsu välja.
Punktideks mida läbida, sai valitud seekord elumajad,millede elanikud orienteerujaid lahkesti ülesannetele suunasid.

Kokku osales neli meeskonda, kes inspireerituna tänasest Halloweenist said endale ka selle teemalised nimed.
Tegemist oli tiheda rebimisega ja kohad jaotusid järgmiselt:

I koht:

"PÕRGULISED"
aeg: 2h.17min

Reigo
Martha Liise
Margit
Emma
Kristel


II koht:

"PAHARETID"
aeg: 2h.50min

Maret
Eeva
Juku
Karl August

III Koht:

"SARVIKUD"
aeg: 2h.54min

Margus
Maiu
Ariin
Kathrin
Morgan

IV Koht:

"KRATID"
aeg: 2h.56min

Elen
Kadri
Külli
Joosep
Priit

Kaks võistkonda alustasid raja põhjapoolsest otsast ja kaks lõunapoolsest.
Igas punktis,pärast ülesande läbimist, tuli võistlejatel kokku panna puzzle,
mis koosnes järgmise punkti moonutatud foto kildudest.

Põhjapoolt minnes tuli läbida Aive maja, kus võistlejad pidid nikerdama kaks
puust võinuga. Edasi tuli joosta Elvi juurde, kus ennem puzzle lahendamist pidi ära sööma vastiku maitsega suupiste.Järgmiseks ootas orienteerujaid Helju kelle hoovis pidi puid kärutama.Peale seda jõuti Silvi juurde kus mosaiigi saamiseks pidi pähe tuupima luuletuse.Nüüd võttis osalejad vastu Vilve, kelle sõbralikus väliköögis kambapeale omlett valmistada tuli.
Edasi jooksid võistlejad Antsu juurde, kus ootas
neid 2 ülesannet,
et kätte saada oma mosaiik. - tuli nimed panna Ruhnus pesitsevatele linnuliikidele, mille pildid laual reas lebasid, ning pidid osalejad ka lahendama ristsõna kala liikide kohta.Taas jooksma pääsedes ootas tormajaid Irja hubane majake, milles võistlejad tassitäie kuuma põdrasambla teed sisse kummutasid. Järgnes pikk teekond Anne ja Vello juurde, kus puzzle saamiseks pidid võistlejad näitama oma aedniku oskusi, ning talveks ära kärpima viinamarja põõsad.
Nüüd avanes puzzle pildist Finišhi hoone, milleks seekord sai valitud Liise talu kohvik.
Seal said võistlejad janu kustutada ja keha kinnitada.
Veidikene energiat taastada ning mõnusas meeleolus muljeid vahetada.

Parimaid ("PÕRGULISED") premeeriti kuldse karikaga ja ühispildiga.
Kõik osalejad olid äärmiselt tublid ja näitasid üles vaimustavat entusiasmi.
Nii noored kui vanad suudsid hästi toimida kui üks meeskond, seljatades keerukaimadki ülesanded enda teel.
Väga tublid olid kõige pisemad, ehk Karl August, Emma ja Kathrin, kes tähelepanuväärse südikusega läbisid kiires tempos kõik võrdselt nagu teisedki.
Kiitust väärib ka ligi-miniatuurne (ürituse mastaabis)Iti, kes samuti, oma pikkuse kohta, tublid kilomeetrid läbi astus.
Korraldajate hirmuks kujunes, Reigo kelle pea jagas nagu koorelahutaja.Ta pani oma pöörase tempoga ürituse prognoose kategooriliselt ümber mõtlema.
Tänud ka Andresele kelle tihedane juuresolek kaotas õhust, kogunenud pinged.
Tohutud tänusõnad Luisele, kes üritusele oma õla alla pani ja kelle kohvikus toimus rikkalik lõpetamine.
Ja ühtlasi oli sinuga jällegi väga geniaalne koostöö.

Kogu üritus läks hästi ja ilma suurtemate vahejuhtumiteta.
Suured-suured tänud ka vahepunktidele osalemast ja aitamast:

Aive
Elvi
Helju
Silvi
Vilve
Ants
Irja
Anne

Sedamoodi kuidas nimed reas, nii ka punktide järjekord.
Kahele võistkonnale kulges rada täpselt teises suunas, alates Anne kuni Aive, kustkohast puzzle lahendamisel avanes Finišh.

Loodan siiralt, et nüüd kus tegemist juba II suuremat sorti orienteerumisega, see ka järgmisel aastal ära ei jää. Meelelahutust on Ruhnu vaja nagu mujalegi maailma, küll aga siin saame ise rohkem ära teha, et seda nautida.

Lisage kindlasti kiitusi,tänusi,muljeid, ning ka mõned pildid poleks paha, mis üritusest sotti anda võiksid.

Marten

30 October 2010

Orienteeruma !



Luise & Marten

Palju õnne Kaarel !



Nädalavahetus jälle käes ja seltskond valmistub jahile minema. Saab mees vaevalt oma asjad pakitud, kui naine nõuab, et võtku teda ka kaasa.
Vaieldi, mis vaieldi, tuli ikkagi naine kaasa võtta. Noh jõudis siis jahiseltskond metsa. Koguneti välu peale, jagati ülesanded ja siis sõnas mees: "Nii naine, sina jääd nüüd siia, raiesmiku serva. Meie aga läheme meestega põtra ajama. Kui põder tuleb, pole sul midagi muud, kui paned paugu pihta."
Ise aga läksid ülejäänud seltskonnaga jõekäärus olevasse jahimajja sünnipäeva pidama. Vastu õhtut tuli mehel naine meelde. Jõuab siis mees tagasi raiesmikule, näeb, mingi suure looma korjus on keset raiesmikku, naine jookseb aga püss käes mingi rohelise vormis mehe järel ja karjub:
"See on minu põder. Miiinuuu!"
Eest ärajooksev mees karjub aga üleõla vastu:
"On küll sinu! On küll. Lase ma võtan ainult sadula seljast ära..!

Tänasel päeval peab saama palju-palju nalja!
Sitt-kust ja jõudu sulle !

28 October 2010

Liivi laht 1588


Sattusin septembri algul Käsmu meremuuseumisse, selle päälik Aarne Vaik näitas tema kätte sattunud haruldast Liivi lahe kaarti, kus ka Ruhnu suurelt peal on. Märdi kaardikogus ja muudes kaardikogudes sellist kaarti pole. Kaart on välja antud 1588, olles üks vanimaid Ruhnut kujutavaid kaarte. Saared üleval vasakus nurgas on Kihnu, Sorgu ja Manilaid.

Kaarel

27 October 2010

Tõusejasära!

Rainer

26 October 2010

Päevapilt


Saart on külastamas kodanik Sutt, M. Uudiseid kaugelt mandrimaalt on tulnud kuulama kooliõpetaja Kadri.

Kaarel

24 October 2010

Pidu-pidu !

Täna õhtul rahvamajas tantsupidu.
Saab tantsida ja seltskonnas aega veeta.
Jaaaaa ilmselt ka varajastel tulijatel õnnestub filmi näha.
Ehk siis Filmi-pidu,või midagi sellist.
Soovitatav kohale ilmuda u. kell 19.oo

Marten

22 October 2010

Tormine päev

Ruhnu väravad








Kusagil seal pilvede taga on siiski sinine taevas. Rainer

Ups:(


Väike äpardus. Torm on süüdi ja ega see päev Kukel korda läinud ei ole, kui mingit äpardust pole tal juhtunud:D

Torm

Tuule kiirus on stabiilselt 12-16 meetrit sekundis ja otse lõunast. Viskab ka vihma. Laev jääb tulemata ja ega vist lennuk ka ei lenda.

Priit

21 October 2010

Buldersi talu remont


Mida teeb Priit? Õige vastus: veelauda ehitab.

Kaarel

Veeteede Ameti kodukalt

Ruhnu laeva soetamise riigihankele tehti kaks pakkumust
20.10.2010

Veeteede Ameti väljakuulutatud Ruhnu liinile laeva soetamise riigihankele laekus kaks pakkumust. Järgneb pakkujate kvalifitseerimine, pakkumiste vastavuse hindamine ja eduka pakkuja valimine. Eeldatavasti selgub edukas pakkuja novembri keskpaigaks.

Veeteede Amet kuulutas augusti lõpus välja avatud riigihanke Ruhnu saarega ühenduse pidamiseks vajaliku laeva soetamiseks. Ehituslepinguni loodetakse jõuda käesoleva aasta lõpuks ja kava kohaselt peaks laev Ruhnu vahet sõitma hakkama alates 2012. aastast.

Vastavalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt saadud lähteülesandele soetatakse alumiiniumkerega katamaraan-tüüpi laev, mis mahutab vähemalt 60 reisijat. Kavandatav laev on 23–26 m pikkune ja kuni 9 m laiune, maksimaalne süvis 1,8 meetrit, kiirus vähemalt 20 sõlme. Kaubateki kandevõime on kuni 5 tonni ja sellele saab laadida kaupa või 1–2 mootorsõidukit. Laev soetatakse riigi omandisse. Laeva ehitusmaksumus selgub pärast lepingu sõlmimist, projekti rahastatakse täielikult Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Sügis



Sügis on meil võrdlemisi mõnusate ilmadega olnud.
Pole saladus, et Ruhnul ta kohe eriti kaunis tundub.
Palju on aega looduses veedetud ning kuna oli kahju magama minna
kirjutasin Sügisele midagi.
Vahepeal on hea silmad külast metsapoole pöörata.

Marten.

18 October 2010

Teadaanne.

Et kohapeal nihelemisest varbad villi ei läheks ja pikemas perspektiivis ka mõistus takka-pihta, siis kallid Ruhnlased:
Spordipäev ei ole ära jäänud vaid saab teostatud veidikene teistmoodi ja juba õigepea!
Samuti ei tee suurt saladust ka sellest, et aastanumbrisse 2010 jääb veel üht-teist põnevat ja uut.

Marten.

16 October 2010

Õhtune ekskursiooni võrkudeni ja tagasi

Väike õhtune merematk - ilus õhtupäike, paar punast ja valge kurguga punakurk-kaur (puhkesulestikus). On tavaline läbirändaja ja talvituja.

Kaarel

Kalevipoeg Riias


Ruhnut ja Riiat seovad peale err (R) tähe veel ka see, et sealne mootorjahtide klubi on läbi aastate oma hooaja lõpetnud just Ruhnus. Siis süüakse tavaliselt ära üks suur grillsiga, tantsitakse ja lastakse taevapoole ilutulestikku.
Tänavu kutsuti (nojah ikka masust olenevalt) Ruhnu delegatsioon Riiga. Tore väike sadam oli, arenguruumiga. Võõrustajad ka väga lahked, ikkagi kümneid kordi Ringsut külastanud meremehed.
Mälestuseks kinkisime Riia meestele Tauno Kangro skulptuuri Kalevipoeg päästmas tormikätte jäänud meremehi. Kunagi ehk kõrgub originaalsuuruses mereskulptuur ka Tallinna lahes.

Priit

15 October 2010

Antsule!

TUGEVAD KÄEPIGISTUSED, ÕNNE SOOVIVAD SÕNAD SÜNNIPÄEVAKS, TERVIST JA JÕUDU!

14 October 2010

Tiinale!

KAUNID JA SOOJAD SÜNNIPÄEVASOOVID ILUSAKS TÄNASEKS!

11 October 2010

Parandusi-täiendusi tuletorni asjus

Märdi käest saadud Ruhnu kirikuraamatu tõlkes kirjutab Ruhnu kirikuõpetaja August Zetterqvist (Ruhnus kirikuõpetaja 1907-1915): "18 aprillil 1915, mis minu jaoks on esimene mai, olin ma juba varakult ärkvel ja voodis lamades valutasin pead, osaliselt sõja pärast, osaliselt sellepärast, et ma sel päeval oleksin tegelikult pidanud ametisse astuma kui kirikuõpetaja kodus Götlundis, Rootsis, kui järsku, umbes kella viie ajal, kostus kõva mürin." Need olid saksa mereväelased, kes olid pastoraadi ümber piiranud ja "mürin" tuli nende järjest ähvardavamaks minevast uksele tagumisest, mille ta kiiresti avama pidi, "riietatud vaid pikkadesse aluspükstesse ja vaid üks king jalas". Nüüd kostis uus mürin , mis seekord pani maapinna vabisema. See oli majakas, mis oli õhku lennanud.

Võtsin ühendust sõja-ajaloolase Mati Õunaga, kelle teada lasti tuletorn tõesti õhku 1. mail 1915 sakslaste dessandi ajal Liivi lahte. Muu hulgas ka seda teemat käsitlev raamat pidi Olioni kirjastuses juba sel aastal ilmavalgust nägema. Samas ei välistanud ta, et peale sakslaste rünnakut Ruhnu saarele venelased torni uuesti ei taastanud ja seda omakorda 1917. a oktoobris peale sakslastele merelahingus allajäämist õhku ei lasknud. See versioon on aga vähetõenäoline, kuna kel sõja ajal oli ikka aega torne taastada.

Seega tuleb ruhnlaste mälu aastal 1939 lugeda mõnevõrra lünklikuks. Usaldusväärsemad on kindlasti kaasaegsete detailsemad üleskirjutused, sh kirikuõpetajate sissekanded kirikuraamatusse.

Kaarel

Veel majakast ja neljakümne esimesest.

Mürsujäljed Ruhnu tuletorni kuplil peaksid olema saksa poiste töö.
Ja neljakümne esimesest aastast. Sama aasta augustis tegi punavägi
Ruhnule dessandi. Saarele toodi mitusada puanaväelast.
Põhiülesandeks, üles seada kaugelaske kahurid, et hoida lukus saksa
laevadele läbipääs Kuramaa ja Ruhnu vahelt Riiga. Kahurid Ruhnule
ei jõudnud. Need kupatati ennem merepõhja.
Saksa lennukid käinud neid iga päev kimbutamas. Tulistati puna -
väelaste asukohi. Küla ei puudutud.
Neljakümne esimese aasta suvel, enne venelaste dessandi maabumist,
üks uljastest punakotkastest olevat oma pommilaadungi tühjendanud
Ruhnu külale. Esimene pomm kukkus Smensi talu lähedale metsa, järgmised Korsi talu õuele. Vanaperenaise, kel sel ajal juhtus kaevul
olema, kiskus plahvatus puruks. Tema jäänused rippunud hiljem puu-
okstel. Minu lapsepõve ajal teati üks lõhkemat lennukipomm olevat
Korsi talu all olevas konnatiigis. Jaani maja poolses otsas. Siis oli ta veel
aiaga piiratud. Viimane pomm olevat lõhkenud Buldersi talu õuel,
ilma suuremat kurja tekitamast.

Endel.

09 October 2010

Torn II ilmasõjas



Ega ka II Maailmasõja ajal torn vägivallast pääsenud - Kuunsi suunas on laternaruumi seinas tosinkond mürsutabamust, palju neid võib neid teenisturuumi seinas olla, ei ulatunud vaatama. Kas ka lamp ja laternaruumi klaasid puruks lasti, ei tea. Arvatavasti lasti, sest kuskilt on meelde jäänud "... II Maailmasõja ajal tuletorn olulisi purustusi ei saanud...". Natuke siis sai. Kes lasi, pole teada.

Kaarel

08 October 2010

Veel tuletornist.

 Mulle meelde jäänud, et ka neljakümne neljanda aasta sügisel ähvardas
Ruhnu tuletorni purukslaskmise oht. Meil kodus räägitust meeles, et
Peeter Rooslaid suutis sakslased ringi veenda. Peetri pere oli üks kahest,
kes teiste ruhnlastega koos Rootsi ei läinud. Mäletan saksa sõlaväelast,
ei tea millise astme füürer võis ta olla, selline tip - top vormis, alamväelasest
kõrgem. Käis Peetri juurest piima viimas ja Peetriga juttu ajamas. Peeter valdas
saksa keelt. Sakslane oli kiitnud Peetrit, et ta teistega kaasa ei läinud.
Arvatavasti tema kaudu suutis Peeter sakslastele selgeks teha, et ükskord
sõda lõpeb ja elu läheb edasi. Kui tähtis on tuletorn Ruhnule ja mitte ainult Ruhnule.
Kui hea, et inimmõistus jäi seekord peale.
 
Endel.

07 October 2010

Aarele!

SOOVIME SULLE PALJU ÕNNE SÜNNIPÄEVAKS!

06 October 2010

Jutustusi kodumaa ajaloost

Seoses Ruhnu ajaraamatu teise raamatu peatse ilmumisega on päevakorrale tõusnud seni segane küsimus - kes ja millal lasi I Maailmasõja ajal õhku Ruhnu tuletorni laterna- ja teenistusruumi? Üldlevinud seisukoha järgi olid need sakslased, nii väidab ka tuletornide asjatundja Jaan Vali. Ruhnu vangimaja lugu uurides sattusin aga Märdi käest saadud materjalidele, mille järgi olid need aga hoopis venelased. 04.09.1939 a Rahvalehes kirjutab Evald Voitk: "Maailmasõja ajal oli siia toodud rood vene madruseid tuletorni kaitseks, kelledest küll muud head ei olnud, kui et nad ühe sakslaste pealetungi korral majaka pea lõhkeainetega purustasid. Veel praegugi leidub Ruhnu aitades rauatükke, milliseid tookord tuletorni juurest kogu saare elanikkond vedas ja alles hoidis kui jumal-teab mis väärtasja, teadmata aga, mis sellega peale hakata." 09.09.1939 a kirjutab keegi Esmaspäevas: "Ainus asi, mida ruhnlased Maailmasõjast mäletavad, on see, et Vene sõjalaevad tulid saarele nii lähedale, et neid silmaga näha võis. Kuna saare ümber on madal vesi, mis tihedalt täis kive, siis lähemale enam ei saadud, vaid saadeti mõned madrused paatidega maale, kes tulid ja lasksid Ruhnu tuletorni pea lõhkeainetega puruks. See oli ainus pauk, mis Ruhnul sõja kestel kajas, ning kalurid vedasid siis hiljem tuletorni raudosi koju ja peitsid maasse, teadmata, mis nendega teha."

Nii et siis ikkagi vankad. Aga kust on pärit seos sakslastega - selleks vt vikipeedia artiklit Eesti Esimeses Maailmasõjas või lähemalt operatsioon "Albion" (sakslaste sõjaline operatsioon Saaremaa ja Hiiumaa vallutamiseks 1917 a oktoobris). Artikli järgi tungis Saksa laevastik 1. mail 1915 Ruhnu saarele, leidmata siin vaenlasi. Piirduti majaka peegli (eeldatavalt lambipeegli) lõhkumise ja petrooliumivarude süütamisega. Kaasa võeti 4 majakavahti. Allikana on viidatud: Krieg in der Ostsee, köide 2, lk 55-57. (Kui keegi teab kust seda raamatut saada, võiks teada anda.) Seega on sakslaste seostamine Ruhnu tuletorniga mõneti õigustatud, kuid torni lasid õhku ikkagi venelased, tõenäoliselt 1917 a oktoobris, mil Saksa laevastik võitis merelahingus Vene laevastikku ja okupeeris Saaremaa ja Hiiumaa. Allesjäänud Vene laevastik suutis Muhu väinast Soome lahte põgeneda, eeldatavalt Irbeni kaudu, mille käigus lasti möödaminnes ka Ruhnu tuletorni "pea" õhku.

Tuletorni ajaloost vt lähemalt peagi ilmuvas ajaraamatu II osas.

Kaarel

04 October 2010

Esmaabi






-Kadri

Reinule!

JÕUDU-JAKSU! SÜNNIPÄEVAKS PALJU ÕNNE!

03 October 2010