ruhnu päevik

Looduse tänased teosed ja taiesed

2012-01-28T14:49:00.005+02:00

-Kadri

2012-01-28T14:27:00.002+02:00

Kui suusakepid on nüriks sõidetud, viilib Mitja need taas teravaks.
Nagu uued!

-Kadri

Reedene ahjupraad Tiina juures

2012-01-28T09:33:00.002+02:00

Helju porgandid, Vilve kartulid, pikkpoiss ja neljapäeval küpsetatud leib. Oli mekkijaid. -Kadri

2012-01-26T12:34:00.002+02:00

Laupäeval, 28. jaanuaril saavad huvilised omale susse viltida.

Algus kell 12:00 rahwamajas.

Õpetab Piret.

Andre

Eile siis tehtigi kaupa

2012-01-26T07:12:00.004+02:00

Ilusad asjad

2012-01-24T08:23:00.006+02:00

Kolmapäeva õhtul kell 19 on kõik ehtekandjad või lihtsalt huvilised oodatud rahwamajja.
Taavi Klein näitab ja müüb omatehtud keesid, prosse, kõrvarõngaid ja juukseklambreid.
On ka Ruhnu- ja Kihnu-mustrilistest pärlitest kaunisesemeid.

Kristiina !

2012-01-23T15:17:00.002+02:00

Ära siis unusta seda pisikest pärli keset Liivi lahte, kohta, mida
võid julgelt koduks nimetada.
Sära silmadesse ja tuult purjedesse,
kohtumiseni Kevadel !

Vanad Ruhnu talud olid ümmargused

2012-01-21T11:10:00.010+02:00

Mõne vana kaardi peal on joonistatud vanad talukohad ümmargustena, õigemini öeldes ümara põhiplaaniga (pildil 1875. aasta kaart Kleini raamatus). Olen ise mitmeid kordi mõtelnud et miks nii. Vastus on väga lihtne: vanad Ruhnu talud olidki ümmargused. 1930. aasta maakorralduse kaardil on peale uute väljamõõdetud kruntide ka detailsed joonised tolle ajani säilinud talupiiride kohta. Näiteks Buldersi talu oli peaaegu täiesti ümmargune, hõlmates pikkmaja koos teda ümbritsevate hoonetega. Talu oli ümaralt piiritletud kiviaia ja lattaiaga. Jupp algupärast kiviaeda on praeguseni näha Kallikese tiigi ääres (sealt polnud seda peale uute piiride mahamärkimist põhjust ära nihutada, kuna tiik oli juba ise piiriks, ka ei saanud sadamat ehitavad töökad kommunistliku tuletorni kolhoosnikud neid vist tüma maa tõttu kätte). Uute piiride määramisega nihutasid taluperemehad oma aiad uute piirideni: nt Hollingersi talu (praegune Liisu või Liisa või Lisbeth või mis ta ongi) kiviaed on oma uues asukohas tänaseni säilinud. Üks pilt (vist Ullise talu nurgast Raalide maja poole) on juba nihutatud aiaga.

Mis oli talude vahel? Nagu nii mõnegi vana pildi pealt näha (üks on tehtud praeguse Ave ja Kaaside majade vahel, teine ei tea kus), oli talude vahel tühi (või äratallatud, äranäritud, ülestuhnitud jamidaloomadveelkõikesuudavad) maa. Sead ja muud elukad jooksid vabalt külavahel ringi. Oli ka mõni ühiskasutuses hoone, nt saun ja kuni 1922. või 1923. aastani ka üks vangimaja, tollal nimetatud kui skithuse e sitamaja (ei tea kas ei lastud vahepeal üldse välja?)). Konkreetsed teed kui sellised tekkisid küla vahel alles peale 1930. aasta maareformi, kui algas uute elumajade ehitus ja aiad nihutati uute piirideni.

Vana, arvatavasti sadu aastaid vana talupiiri võiks taastada Korsi talus, kui kellelgi selle asja vastu mingit huvi on. Uued piirid said Vanas Ruhnus kehtida ainult 14 aastat; arhailised, ümarad talupiirid olid vanale külapildile oluliselt iseloomulikumad. Silma järgi hinnates oli talude pindala umbes pool kogu küla territooriumist.

Kaarel

Hiiumaa ja Saaremaa pärandkultuurist

2012-01-16T19:59:00.003+02:00

Ilmus raamatuke Hiiumaa ja Saaremaa pärandkultuurist, kus Ruhnugi paari leheküljega sees. Lugeda-vaadata saab raamatukogus.

Kaarel

Kes kellega käib ... (Ruja)

2012-01-16T19:33:00.004+02:00

Rein Riis tõi lahkelt ruhnlastele lugemiseks 1980. aastal ilmunud raamatukese nõuka aja kalurikolhoosidest. Väike lõiguke raamatu 105. leheküljelt (kes ei tea: "Kommunismi Majak" oli ruhnlaste, "Nõukogude Partisan" kihnlaste oma):

"Kalurikolhooside populaarsus kasvas. Kuuekümnendate-seitsmekümnendate aastate vahetuses oli Pärnu piirkonnas 17 kalurikolhoosi. Peagi aga näitas elu, et väikestele kolhoosidele käib üle jõu suuri asju ajada. Algas pisikeste kolhooside ühinemine. Pärnu rajoonis toimus muutusi peaaegu iga aasta.

1962. aastal ühinesid kalurikolhoosid "Nõukogude Kalur", "Kajak", "Võit" ja "Kavaru" üheks kalurikolhoosiks nimega "Pärnurand". 1969. aastal ühinesid "Vaal" ja "Jahta". Uueks nimeks võeti "Pärnu Kalur". Samal aastal ühinesid ka "Pärnurand" ja "Audrurand". Uue kolhoosi nimeks jäi "Audrurand". Järgmisel aastal ühinesid kalurikolhoosid "Audrurand" ja "Kommunismi Majak". Nimeks jäi ikka "Audrurand".

1972. aastal ühinesid "Pärnu Kalur", "Kommunismi Lipp" ja "Kalur" üheks "Pärnu Kaluriks". Aasta hiljem ühinesid jälle "Pärnu Kalur", "Audrurand" ja "Nõukogude Partisan" nüüd juba rajooni ainsaks suureks kalurikolhoosiks "Pärnu Kalur"."

Nagu teada saime, pidasid sõbrad kihnlased 2 aastat kauem iseseisvana vastu.

Kaarel

Sünnipäevaks Ailile!

2012-01-16T08:14:00.003+02:00

PALJU ÕNNESOOVE PIDULIKUKS PÄEVAKS!

Päevapraad

2012-01-16T01:09:00.002+02:00

Grillitud kana pool-koivad hapukoore-sibula-kurgi-tilli ning vürtsika "Thai" kastmega, teevad õhtuse filmi tõeliseks elamuseks.
Head isu :)

Kana faktid

1. Sõna kana käib eelkõige emase isendi kohta. Isaseid kanu kutsutakse kukkedeks ja kanapoegi tibudeks.

2. Kanaliha on igavese nooruse allikas, sisaldades aminohappeid, mis aitavad peatada lihaste kahanemist ja hoiavad siseorganeid.

3. Euroopa Liidus elas 2007. aastal 1, 3 miljardit kana.

4. Kanaliha rasvasisaldus on 11 %. Veiselihal kuni 40 %.

5. Kanamuna on tuntud oma valgusisalduse poolest. Mune saab süüa klopituna, keedetuna, praetuna ja muul viisil.

6. Kui kana pead raputab võivad tal olla parasiidid.

(7. Kui kana veidi maitsestada ning seejärel ahju pista, polegi ta nii kole lind.)

Marten

Jüri saeraam

2012-01-14T16:44:00.003+02:00

Täna alustas tööd Jürka saeraam - pildil esimene proovitöö.

Jüri ja Kaarel

Täna on sünnipäev Annel

2012-01-14T10:24:00.005+02:00

Eluhadjas oma sammul,
ajaratast ringi veab.
Õnne, rõõmu, palju aastaid,
Sinu jaoks nüüd ritta seab.

Ilusat ja sooviderikast pidupäeva!

Vellol

2012-01-14T10:21:00.004+02:00

Ajal on suured saapad,
tema ei kanna kingi.
Jalas need suured saapad,
aeg jookseb aasta ringi.

Talvel aeg kahlab lumes,
kevadel tulvavees,
paljajalu käib suves,
aga sügisel taas saabastes.

Aastaga lääpa tallab
aeg oma suured saapad,
täitsa läbi on tallad,
ninast varvaski välja vaatab.

Uued ilusad saapad
nääritaat ajale toobki.
Uued, veel suuremad saapad,
all numbridki suuremad hoopis.

Aeg ajab jalga saapad,
jookseb taas aasta ringi.
Ajal on suured saapad,
tema ei kanna kingi.

/O. Arder/

Õnne ja õnnestumisi! Nalja ja naermisi! Ja tulevasi angerjasaake!

ja Annel

2012-01-14T10:14:00.005+02:00

Õnne soovime Sulle,
kes Sa kaugel oled,
kes Sa üle mõne aja
ikka meelde tuled.

Kõige kauni kestmist, õnne viibimist!

2012-01-13T07:57:00.008+02:00

Eile rahwamaja katusekorrusel pühendas Andre kuulajad muusika salvestamise maailma.
Kogu kodustuudio atribuutika andis aimu helitehnika haaravusest ja võimaldas õhtu lõpetuseks salvestada lühikese muusikaklipigi.

-Kadri

2012-01-12T12:14:00.004+02:00

Täna õhtul kell 19:00 saab rahwamajas tutvuda kodustes tingimustes helisalvestamise võimalustega.

Kellel on veel huvi oma hobisid tutvustada, andke teada.

Andre

AriiNile!

2012-01-12T07:30:00.002+02:00

Saadame tuuled Su juurde, et nad sosistaks: "Palju õnne sünnipäevaks!"

Uudis

2012-01-11T17:29:00.011+02:00

Ühel vihmasel jaanuaripäeval, kui siseveekogud olid jääst puutumata ning neile muudkui pudenes piisku. Ja kui keegi oli hommikusest poeskäigust unustanud Saku ROCKi kilepakendit koguva prügikasti kaanele. Kui Mitja vaatas Pärnus õe juures televiisorit. Kui Heikil oli prügiring, sest oli kolmapäev. Ja pärast seda, kui ta oli kruvinud maha Luise murutraktorilt aku, sest Luisel endal ei olnud nr 13 võtit. Kui Luise soojustas pumbamaja, sest kuivenduskraav on vett täis ja selles ei saa praegu killustikku loodida. Kui Leifi aida ehitusplatsil oli hetkeline vaikus, sest Jüril oli koolis kunstiõpetuse tund. Kui üks musta-valgekirju kass ligines teisele musta-valgekirjule kassile.
Kui Marten läks vahetama Hannu auto ratast ja kui sireli lehepungad olid rohelised ning pajuokstel oli alanud kevad. Kui Meolatel küdes saun ja Tiigi talu roosid puhkasid kuuseokste kaisus.
Kui lapsed hakkasid koju minema ja kolm meest koolis rääkisid väga-väga huvitavat juttu... Siis, just sel hetkel toimus kindlasti veel sadu sama pisikesi ja tähtsaid asju siinsamas Ruhnu saarel. Ja kõikjal mujal.
-Kadri

Heietusi ühest sillast.

2012-01-11T11:58:00.001+02:00

Blogis olevad pildid ei anna meetrilist selgust nende asukohast.
Viimaste tõusuvete poolt väljauhutud kivid ja eriti otsapidi kokku seatud
palgijupid viitavad väga sellele, et siin peaks tegu olema 1945.aasta kevadel vene sõjaväelaste poolt ehitatud Limo silla jäänustega. Selleks, et sellele kindel sõna peale panna, tuleks kohapeale tulla. Arvan, sellega ei ole nii kiiret. Tuleb Ruhnule tulekuks ära oodata sobivam aastaaeg ja varuda enam põhjusi. Punaarmee või oli juba selleks ajaks Nõukogude Armee, "vabastas" Ruhnu saare 19.detsembril 1944.aastal. Oli selline mahe pilvealune, mõne soojakraadiga, tuulevaikne päev. Ajaloo anaalides senini kirjas, et viimased saksa sõdurid olevat saarelt lahkunud eelmisel päeval. See "tõde" ei pea paika. Omadega päris metsas. Neemetšid kadusid Ruhnult juba oktoobris.
Vahepealsed paar kuud olime iseseisvad. Igasuguste okupantiteta. Limo ulatus sel ajal veel mitu head meetrit praegusest veepiirist mere poole. Ei olnud selliselt karvakasvanud nagu tänane. Tuul liigutas lahtisi luiteid ühest kohast teise. Kunagi varem sinna külvatud liivakaer oli kinnituda jõudnud alles tükati.
Sõjaväe esmane tahtmine oli Limo ehitada lennuväli. Selleks kamandati külarahvaski oma panust andma. Ettevõtmine ebaõnnestus. See mida suudeti vahepeal tasaseks siluda, ajas järgmine torm uuesti hunnikusse. Ka sel ajal, nendel aastaaegadel puhusid Ruhnul mehised tuuled. Nagu praegugi, alati suunaga merelt saare poole. Peale uutaastat mahasadanud lumi ja saabunud pakane, tõmbasid lootusele, saada lennukid seal maanduma, kriipsu peale.
Neljakümne viienda, viimase sõjaaasta kevadel, hakkas sõjavägi Limo silda ehitama. Saare komandant, Maiboroda oli ta perekonnanimi, arvatavasti lähtus loosungist,
et "partija i narood jediinõi" (partei ja rahvas ühene), sinna sekka arvas kuuluvat ka "armija" (armee). Ka seekordi ei pääsenud küla sellest suurehitusest. Mehed pandi
kive kohale tassima, naised metsast palke vedama. Minu ema juttudest meelde jäänud, sõjaväelased ise nagu ei olnudki silla kiirest valmissaamisest eriti huvitatud.
Kohale toodud palgid, millised momendil ei sobinud, visatud üle parda, pooleliolevalt
sillalt merre. Endale meelde jäänud, Limost Õverkirku poole jääv rand oli pärast seda
veel mitu aastat palkidest kirju. Sealses metsas oli meetrikõrguseid kände, mees mehe
kõrval, päris ohtralt turritamas. Vene poistele oli meeldinud ilma küürutamata puid langetada.
Sild asus seal, kui tänasest Tungi poiste saunast suund võtta, kõige otsemalt ja
sirgemalt vee poole. Silla platvorm oli külitsi kokkuseatud palkidest. See toetus kividega täidetud palkkastidele. Endise Ringsu puusilla sarnane. Silla merre ulatusest võib aimu saada, kui ülesotsida paar betoonjurakat. Arvatavasti need seal vee all veel olemas. Jää vaevalt on suutnud neid kuhugi mujale lükata või keegi
pihta pihta, endale suveniiriks Ruhnult kaasa tassida. Need betoonimürakad asusid umbes keskel. Vähemalt pool silla pikkusest jäi nendest välja poole.
Sillaga jõuti siiski ühele poole saada veel enne sõja lõppu. Seda pidi jõudis saarele
tulla terve vägi dessantlasi. Terve küla oli neid täis. Küllap jätkus metsagi.
Nagu endiste sõjameeste räägitust meelde jäänud, üheksas mai aastal 1945, oli see päev, mil kõrgete kindralide poolt antud käsu järgi pidi algama Kuramaa koti likviteerimine. Ruhnu kohaletoodud dessantlased pidid seda ründama merelt. Eesti Laskurkorpuse poisidki Kuramaal olid viidud juba lähtepositsioonidele. Rünnata oleks tulnud neil otse üle lageda välja.
Rünnak Kuramaa kotile, mitmest suunast korraga, pidi algama üheksanda mai varahommikul. Suur õnn, et saatus oli nendele paljudele, väga paljudele noortele meestele armuline. Vaevalt mõni tund varem, jõuti Berliinis, kaheksanda mai hilisõhtul, sõdivate poolte vahel, kapitalatsiooni-lepingule alla kirjutada. Oleks see hilisemaks jäänud, oleksid sajad või isegi tuhanded noored mehed, vastu oma tahmist, pidanuks igaveseks puhkama jääma Kuramaa mulda.
Need endised sõjamehed, vähe on neid tänaseks järele jäänud, kui nad tähistavad üheksandat maid kui oma teist sünnipäeva, olgem nendega ühel lainel. Üheksas mai kinkis neile elu.
Dessant Ruhnult Kuramaale teoks ei saanud. Sama Limo silda pidi läksid nad laevadele
tagasi. Peagi lahkus ka detsembris maabunud ja saarel talvitunud sõjavägi. Ainult tuletorni jäi mõnemeheline madruste valvepost alles.
Kõiki neid laevu, laevukesi, kui suure süvisega võis olla keegi, kes kõik Ruhnule vajaliku kauba seal maha andsid, uue tavaari saarelt peale võtsid, mäletab vist ainult Vanajumal taevas. Sild ise pidas vastu viiekümnendate alguseni. Iga-aastased tormid ja talvine jää ampsasid silla merepoolsest otsast järjest omale suutäisi. Kõige kauem pidas vastu betoonijurakatest maa poole jääv osa. Lõpuks tuli temalgi loodusjõududele alla vanduda.
1955.aasta kevadeks oli sild omadega juba niivõrd õhtul, et kui juuni algul hakati Holma, praeguse Selma karjalauda lähistele radarijaama püsti ajama, ehitati Limo mõnemeetriline kivimuulikene. Ehitusmaterjalid ja tehnika toodi sealt maale. Selle asukoht oli vanast sillast oma poolsada sammu või mõned isegi peale, Ringsu poole. Selle muulikese laialipillatud kive võis veel möödunud suvel seal näha.
Nii vees kui kaldal.

Endel.

Jaanuar, veebruar, märts... jt

2012-01-11T08:34:00.011+02:00

Valla 20. sünnipäeva puhul kingiti Ruhnu inimestele trükivärske Ruhnu kalender. Andre kujundatud ajanäitajat ilmestavad enamasti Priidu, aga ka teiste fotod, samuti aasta(kümne)tetagused must-valged meenutused.
Aitäh kena kingituse eest!

-Kadri

Ööl on silmad.

2012-01-10T22:01:00.005+02:00

Ühel hilisel sügisõhtul, peatas ulja jalakäija võigas krigin.
Vapustatud tundmatu tardus paigale, kui puuga löödud, ning proovis hõredasse õhtuhämarusse haihtuda.
Tänavalaterna võbelev kollane kuma ei lasknud sellisel sulskusel aga juhtuda, vaene hing pidi seisma seal, kus ta just parasjagu oli.
Järjekordne luud-lõhestav krigin väänas kohalolija silmad vägisi metsa poole, kust õhkus teepervele halli hirmu.
Juuksed tõusid tunnistaja kuklas kandadele, kui silm pimedas metsas seda õudust tasapisi seletama hakkas. Viimases hirmuagoonias, kus veri pumpas ohvri murduvas kehas kui varakevadine kasemahl, haaras ta oma super-multifunktsionaalse mobiil-telefoni ja vajutas "pildista", tõenduseks, mida tema silmad tol õõnsal õhtul pidid tunnistama!

Mida näed pildil Sina ?

(Foto on võetud Ruhnu saarel, Holma tee kurvis)

Marten

Limo rand (ehk mis tast järele on jäänud)

2012-01-06T21:37:00.007+02:00

Suur Loodus on Limo luiteid veidike vähemaks lihvinud - liiva alt on paljastunud hulk seni teadusele tundmatut rauda ja Mitja jutu järgi aastail 1952-53 Nõukogude sõjaväe poolt Holmasse ehitatud sõjaväeosa radarijaama radarite maaletoomiseks rajatud kivimuuli jäänused.

Kaarel

Päevapildid

2012-01-05T16:05:00.005+02:00

Kaarel

Lume liblikad

2012-01-04T00:56:00.003+02:00

Kaks lennukit korraga taevas, on piisav, et inspireerida noort sulge.
Osalt peaks see kurvapoolne luuletus, peagi ka lume taevast alla tooma ;)
Ilusat talve.

Marten.

Päevapilt

2012-01-03T21:41:00.002+02:00

Täna lend Pärnusse:)

AriiN

Lõhe-krevetisupp

2012-01-02T01:05:00.005+02:00

Pühade liha-kapsa-verivorsti, pohlade ja glöggi aeg on ümber saamas.
Taas tuleb kukalt (või tagumikku) kratsides tühjenenud külmkappi vaadata, püüdes keskenduda olulisele: Mida täna süüa teha ?
No näiteks koorest suppi pole sa ammu teinud.
Üks selline tuunitud kalasupp valmis Roostiku super-köögis.
Eriliseks tegid selle supi 2 nüanssi.
Esiteks, viskasin lisaks lõhekalale patta ka peotäie krevette !
Teiseks, valmis see supi-ports juba eelmisel aastal, aga süüa kõlbas veel tänagi.
Midagi mis ma sinna sisse loopisin:
Sibulat
Porgandit
Küüslaukku
Lõhe rasvaseid kõhuääri (ennem kergelt kuumal pannil paneeritud)
2 liitrit juurvilja puljongit
Merevaiku
Vahukoort
Tuhliseid
Võid
Krevette (samuti pannilt läbi)
Hoolt & armastust
aa ja tilli ka, alati tilli !
Head isu ! :)

Marten.

Sõpradele

2011-12-31T19:59:00.003+02:00

Ruhnu sõpradele lähedal ja kaugel, sugulastele (teistele saartele), tuttavatele, kaasamõtlejatele ja muidu külalistele: selle aasta viimane päikesevalgus on homme jälle olemas.

Kaarel

2011-12-30T23:42:00.001+02:00

2011-12-28T14:43:00.011+02:00

16.-18. detsembril toimus rahvamajas Pireti initsiatiivil esmapilgul väikene viltimisõpituba. Tegelikkuses kulus pildil näha olevate kandekottide viltimiseks kokku tõesti kolm päeva ja ligemale 10 tundi. Viltimine on niivõrd palju kaloreid kulutav töö, et muidu regulaarselt toimunud aeroobika vastu pole keegi seniajani huvi üles näidanud.
Õpitoa juhendajaks oli Lilian Väster.
Aitäh Piretile toimetamise eest.
Projekti rahastas KOP.

Pildilisa võib leida aadressilt:
http://ruhnu.ee/viltimine-rahvamajas/

Piltidelt võime leida ka tänase sünnipäevalapse!

Andre

2011-12-28T10:10:00.000+02:00

Kaunist naeru ja ehtsaid hetki.
Palju õnne sünnipäevaks, meie saare Kristel!

2011-12-27T17:36:00.001+02:00

Õige suveruhnlase neljarattaline sõber on talveks asetatud
pukkidele, et vedrud vabaneks pingest.

Valmar

Täna

2011-12-26T15:25:00.003+02:00

Kaarel

Meenutusi kevadisest suurveest

2011-12-25T09:55:00.003+02:00

Kaarel

Teekond Överkirkest Limosse

2011-12-24T14:47:00.005+02:00

Kaarel

2011-12-23T13:44:00.000+02:00

Vaadates su sirget rühti,
pole sa nii vana ühti!

Palju palju õnne!

Teade

2011-12-23T10:14:00.003+02:00

Uue aasta alguses tulevad saarele ohtlike puude langetajad. Kui teil on kinnistul selliseid puid mida oleks vaja maha võtta, aga ise ei julge siis võtke minuga ühendust.

AriiN
telef.53830848

Külakuusk

2011-12-22T13:05:00.003+02:00

Priit

Kooli jõulupidu

2011-12-21T20:33:00.014+02:00

Täna õhtul oli koolimajas üles seatud käsitöönäitus õpilaste töödest ning värskelt vilditud kottidest.
Esietendus E. Niidu "Näärinakits", kus tegid rolli nii õpilased kui õpetajad. Muusikaliselt kujundas Andre.
Öeldi salmi, saadi pakke, puhuti juttu. Sooviti üksteisele head.

/pildid: Aare/
-Kadri

Keraamika glasuurimine

2011-12-19T10:24:00.002+02:00

Täna õhtul, 19. detsembril kell 18:00 glasuurime rahvamajas keraamikat
ja paneme asjad ahju. Kellel on põletatud esemeid ja tahavad glasuurida,
tulgem kohale.

Andre

Teodor ja Linda Ausi fotoarhiiv

2011-12-16T20:01:00.007+02:00

Ruhnu saarele jõudis tagasi Teodor ja Linda Ausi fotoarhiiv. Fotode seas on muu hulgas äärmiselt huvitavaid pilte omaaegsete kolhoosnike elust ja olemisest, samuti pilte tolle aja Ruhnu inimestest nagu Meeri, Suti Miki, Juss; tolle aja koolilastest ja õpetajatest jne jne. Pildid on hetkel inimestele vaatamiseks välja pandud Vitali poes. Reiks lubas need aasta algul sisse digida (siis saavad soovijad neid ise paljundada ja välja trükkida), pildid ise saavad üle antud Ruhnu muuseumi fondi.

Tänan Ain Pere lahke abi eest Auside sugulastega kontakti otsimisel ja Teodori ning Linda sugulast Aavet lahke vastuvõtu ja piltide ruhnlastele kinkimise eest.

Kaarel

Kalamehed

2011-12-16T17:13:00.004+02:00

Marten.

2011-12-15T16:24:00.004+02:00

Tähistame Ruhnu valla 20. juubelit!

Kõik, kes on saarel, on kutsutud 20. detsembril kell 14:00 rahwamajja vastuvõtule.

Andre

2011-12-14T08:52:00.004+02:00

Toimub viltimisõpituba!

16. detsembril algusega 17:00
17. detsembril algusega 12:00
18. detsembril algusega 12:00

Kaasa palun võtta:
1) mullikile
2) vana saunalina
3) vana kardinatüll.

Juhendajaks on Lilian Väster ja kohaks rahwamaja.

Piret

Parandus !

2011-12-13T09:33:00.001+02:00

Minu eilsesse "sõnavõttu" on sisse pääsenud eksitus.

Rannamuuseumi asemel pidanuks olema Rannarahva Muuseum.

Palun vabandada !

Endel.

Rannamuuseumi kiituseks !

2011-12-12T10:24:00.001+02:00

Kuu sellest, kui Saku Suurhallis mööda Mardilaata

ringi tuiates jäi pihku, enam brožüürike kui raamatuke

"Randlusest ja randlastest".

Rannamuuseumi hoole ja armastuse, higi ja vaevaga

ilmavalgust näinud. Kokku kakskümmend neli lehekülge.

Otsast otsani rannaalast tarkust täis.

Juba esikaanelt saab teada:

...Eesti rannajoone pikkus on 3 794 km.

...Eesti vetes on ca 1 500 saart.

...Eestis on ka 1 200 järve ja veehoidlat.

Suurim Eestis püütud kala on 2,9 m pikkune tuur.

jne.

Tagakaanelt leiab randlaste uskumisi, ütlemisi, tarkuseteri.

Mõned neist:

- kalaõnne puhul ei kiidelda, ka võõras ei tohtinud kaluri

suurt saaki kiita, et mitte tema kalaõnne ära sõnuda.

- Tuul ja torm on mere püha, vaga ilm toob kalaiha (Emmaste).

- Meri annab, meri võtab, meri mehegi matab (Viru-Nigula).

- Paadi tõrvamise kohta öeldi "Tõrva ja triiviga võib ka vanast

paadist uue teha".

Meie võrratu ja aegumatu GORI.

(Humorist - karikaturist Vello Aguri 1894 - 1944).

Temal pidi neist tarkustest teadus olema. Ega muidu ei võrdleks

ta ühel oma pilapildil naissugu rannamehe paadiga. Mida vanemaks,

seda enam mõlemad kõpitsemist ja pintseldamist vajavad.

Endel.

Klaasikillumäng

2011-12-10T09:45:00.008+02:00

Kõigepealt oli muusika. Kosmikud. Siis jõudis Tiina ja astus sisse Andre. Tiina voolis kolm savinõud, Andre alustas savi ja pakutrüki ühistööst ning meisterdas nõtke klaaslille. Saabus Caspar ja monteeris kokku nägusa klaasvitraaž-purjeka. Tasakesi tuli Karli. Lisandus Piret – vormis tassi, vormis ingli. Astus ligi Juku, õige pea ka Maarit. Autohääl juhatas sisse Priidu ja Udo: „Tere õhtust, kõik see rahvas!“. Priit ladus täiusliku klaaskompositsiooni ning Udo sõrmitses savist savikruusi. Jõudis Jüri ja konstrueeris 3D klaasikuuse. Tuli Eeva ning tohterdas juba küpsetatud elevantsi kõrva.
Nii need savi- ning tinutustööd valmisid.
Pärast sai sooja veega käed puhtaks pesta, sest rahvamajas on nüüd soe vesi.

-Kadri

Mosaiik marust

2011-12-09T15:33:00.007+02:00

Kuigi pildiklõps annab täna edasi vaid kübekese.

-Kadri

Kuidas sul läheb?

2011-12-09T08:33:00.017+02:00

Kui teil on siin saarel keegi, kes on armas või oluline, ja te pole jõudnud temalt veel täna küsida, kuidas tal läheb, siis siin nad ütlevad.

Ants P (pärast üleeilset lotomängu): Minul läheb keskpäraselt.
Kristel (tunnist saabudes): Väga hästi läheb.
Aksel (tuliseid süsi segades): Kehvemini minna ei saa.
Elvi (šnitslit taldrikule seades): Keskelt läbi.
Karl August (vahetunnis): Hästi.

Iti (koos Karliga): Hästi.
Juku (jõudnud jõulunäidendi proovi): Mul? Mul läheb hästi.

Tiina (vallamaja trepil): Tänan, endiselt elus.

Jüri (muigega, reipalt): Enam-vähem. Töiselt.

Peeter (keset pärastlõunat): Tasapisi.
Ants V: Minul või? Koristan maja.
Luise : Mul läheb hästi.

Marten (tund enne pitsa võtmist ahjust): Väga hästi.

Mitja (omanimelisel kohal, innustunult): Tulin täna Pärnust. Olin eile arsti juures. Ja 100% läks arsti juures käik hästi. See oli nii mõnus päev. . .

Priit (paljutähenduslikult): Tänan küsimast. Nii palju ideid, loomingulisust.
Udo (laternaposti valgel, hetk enne poodi): Enam-vähem hästi.

Linda (värvilisi ümbrikke müües): Ei ole hullu.
Andre (lihtsalt): Ei ole viga.

-Kadri

2011-12-08T13:37:00.001+02:00

Andre

Magab

2011-12-07T19:50:00.002+02:00

Buldersi talu peretütar Iti pärast väsitavat hommikusööki.

Kaarel

Kiire teade seoses neljapäevase ühepäevareisiga

2011-12-07T13:21:00.000+02:00

On vabanenud 7 piletit homsele ühepäevareisile Kuressaarde!

Piirikivi Limos

2011-12-06T09:01:00.004+02:00

Limo rannas on vesi liiva seest välja uhtunud väga huvitava piirikivi - suure graniitrahnu sisse tahutud sulusristidega piirimärgi. Kuna see ei ole esimene liiva seest välja tulnud piirimärk, võib arvata, et kogu rand oli vanadel ruhnlastel mingil põhjustel lõikudeks jagatud. Mere poolt kaldale uhutud adru vedamine põllumaale ja kaldaäärne angerjapüük tulevad pähe. Põhjused võivad olla ka ehk mingid muud.

Kaarel

Kõrge vesi

2011-12-05T20:29:00.006+02:00

Kaarel

Silverile sünnipäevaks

2011-12-04T15:14:00.001+02:00

PALJU ÕNNE!!!

Duubel 2

2011-12-01T15:29:00.004+02:00

Rohkem kui üks inimene on avaldanud arvamust, et küngas vana kiriku kõrval on uue kiriku vundamendiaugust väljavisatud pinnas. Raske uskuda.

Kaarel

Eile ja täna !

2011-11-30T23:03:00.003+02:00

Luise & Kristel

2011-11-30T09:54:00.003+02:00

Jõulukuused murduvad üle Eesti. Meil siin murdus esimesel advendil pool kuuske.

Andre

Helgale!

2011-11-30T07:15:00.002+02:00

Sünnipäevaõnnitlused Ruhnust purjetavad täna Sinu poole Pärnusse!
Ilusat õnnerohket pidupäeva!

Täna ja homme

2011-11-27T11:01:00.000+02:00

Eeva ja Liise

2011-11-25T23:58:00.016+02:00

Kadripäeva õhtul lõhnas rahvamaja pannkookide, pipra, sibularõngaste, siiakala, riivitud porgandi ja söe peal küpseva kaalika järgi. Meeste näppude all valmisid:
pannkoogid (Mitja),
karask (Andre),
suitsusiia-kartulivorm (Marten),
siig tuhlis (Jüri, Ants, Kaarel),
salat (Jüri, Ants, Andre),
ahjukaalikas (Andre).
Tüdrukud mekkisid ja kiitsid nii rooga kui sündmuse ideed.
-Kadri

Kadrijooksmine

2011-11-25T15:29:00.011+02:00

Pea kogu kool käis kadripäeva puhul vana kombe kohaselt perest perre külarahvale õnne laulmas. Liikus lihtsaid linasest kadrisante ja väljapeetumaid, nii näiteks sooblinahkse kasukaga õnnetoojaid.
Õnne toodi seljas, süles ning eeskavas oli tantsu, pillilugu, regilaulu, mõistujuttu, mõistatusi. Külarahvas oli helde kadridele ande andma.

-Kadri

Kadrideaegset arutamist ehk tuulest veel.

2011-11-25T11:01:00.001+02:00

Tänavune sügis senini selline omapärane. Ei ole olnud tihedalt

tormipäevi. Ei uputa vihmaga. Vägevate kannalehtede mihklipäevaks

sai siinmail alles mardipäeva hommik. Ei ole midagi uut siin päikese

all nagu piibliraamatusse kirja pandud. Aega tagasi vaadates, sellised

sügiseid olnud varemgi. Kindlasti tuleb edaspidigi neid veel.

November tavaliselt olnud suurte tormide kuu. Raadiogi märkis ära,

et novembris on registreeritud Eesti tuulekiiruse maksimum ja seda

Ruhnu saarel. Tsipa alla viiekümne meetri sekundis. Novembri esimestel

päevadel sai sellest nelikümmend kaks aastakest. Tuul olnud nii tugev,

mille kohta üks tõsine hiidlane oleks arvanud, et kahe mehega annab

vasikanahka oherdiaugu ees päris hoida.

Räägiti tollal sedagi, isegi meediasse jõudis, tuult olnud ehk enamgi

kui kirja sai. Aparaadid rohkemat enam ei saanud näidata, sest nende

seierid olnud põhja puhutud. Hiljaaegu asjatundjatega neid aegu meenutades,

sai selgeks, et nii ei saanud see päris olla. Aparaat registreerinud peale muude

näitajate ka tuule kiiruse maksimumi. Ruumi enamaks jätkunud seal veelgi.

Siin Suure Maa serva peal. Oma aega mööda saates, järgmist kevadet usinalt

oodates, kui vihma vastu akent põristab, tugevamad tuuleiilid tuppagi

kostmas, hakkab ihu ja hing sinna Holmaranna kivide ja kadakate seltsi tahtma.

Kohe kõige suurema möllu keskele. Tunneks ja naudiks kuidas ihu ja hinge

igatsorti stressist klaariks puhub.

Et sealsele natukenegi lähemale saada, annab tänapäeval abi otsida Internetist.

Kui meil juba siin selline paras "puura", milline siis veel teil seal ? Vaata ja imesta,

Ruhnul natukene üle kümne meetri sekundis. Tohoo pele, sinna siit sirgelt pole

sadat verstagi. Kas ilmal (tuulel) tõesti sellised erimeelsused ? Mine teda siis veel

ennustama.

Usu aga kontrolli nagu soovitab vene vanasõna. Ei muud kui toru pihku ja järele pärima.

Vastus tavaliselt selline. Meil väljas viimase peal koera ilm. Sellisega ei luba kassigi õue,

oma eidest korda rääkimata. Puud enam põiki kui püsti ja vihma valab selliselt nagu tuleks

teda mitmest oavarrest korraga.

Mine saa siin sotti mida või keda uskuda ? Sellega annaks veel leppida, kui tuuled

lõõtsumas põhjakaartest. Järjest tihedust ja kõrgust juurdevõttev võpsik võib seal kõige

ontlikumagi aparaadi segadusse ajada. Lääne- ja lõunakaar, sealt peaks ju tuul.

aparaatideni jõudma otse ja ehedalt. Selline nagu vabrikust äsja välja tulnud.

Mina olen üks nendest, kes usinasti Ruhnu ilma vastu huvi tunneb. Ruhnu avalehel, paremal

all nurgas oleval ilmainfol silm aktiivselt peal. Eriti tuulel, sest tuul on üks põhimisi, mille

järgi sealsed peavad oma tegemisi seadma. Ootame ära millist tuult toovad järgnevad päevad

ja kuidas näitavad seda ilmajaama aparaadid. Kas kahtlused jäävad või kaovad ? Kas tuule

kiirusele pihta saamisele esineb seal veel mõningaid teatud pisipuudusi nagu nõukogude ajal

armastati korrata. Või aparaadid vanad ja väsinud ? Ehk asi lihtne nagu ühes vanas laulus.

...kas sitik sinna sisse läind,

või ämblik võrgu ette teind..

Endel.

Kadripäev

2011-11-25T09:19:00.004+02:00

Eestisse jõudis kadripäev koos pealesurutud ristiusuga 12. sajandil, kus kohalikust sügistööde pühast sai püha Katariina mälestuspäev ehk kadripäev. Kadripäeva peeti naistepühaks, sest selleks ajaks lõpetasid naised karjakasvatusega seotud välised sügistööd.
Kadripäeva lahutamatu osa, kadrisandiks käimine, pärineb ajast, mil mööda maad rändasid ande koguvad kloostrite kerjusmungad, kelle lauludes kõlas ladinakeelne sõna sanctus 'püha' ning kes soovisid pererahvale head vilja-, karja- ja pereõnne. Seetõttu arvataksegi, et eestipärane "kadrisant" tuleneb püha Katariina (Kadri) santidest.
Eestlastel käisid kadrisantideks tüdrukud, kes olid riietatud puhastesse valgetesse riietesse, mis arvatavalt sümboliseeris piima (legendi järgi voolas pühaku hukkamisel tema kehast vere asemel piim) ja Katariina mõtete neitsilikku puhtust. Piima seostati ka karjakasvatuse ja sünnitajate naistega.

Siinkohal on hea meelde tuletada, et möödunud aastal tuli esimene lumi maha just kadripäevale järgnenud õhtul, ja see lumi jäigi maha. Vaadates hetkel õue, no kuidagi ei kipu veel talve kuskil nägema.

Olgem siis kella 12.oo-st valmis täna, on võimalik, et needsamad kadrisandid teie hoovile oma tee leiavad.
Ja kõikidele naistele Ruhnul ja mujal, häid pühi!

Marten.

Ruhnu muuseum

2011-11-25T08:14:00.002+02:00

Eilses Saarte Hääles ilmus lugu, kus Saaremaa Muuseum teeb ministeeriumile ettepaneku anda muuseumi filiaal Ruhnus Rannarootsi Muuseumi hallata. Siinkohal tasub märkida, et Eestis on olemas ka Rannarahva muuseum oma üksustega Naissaarel ja Pranglil. Kuna Ruhnu muuseum käsitleb Ruhnu elu ka peale 1944. aastat, kui ruhnurootsi kultuur välja suri, oleks mõistlikum ühineda või-olla hoopis Rannarahva muuseumiga. See töötab küll sihtasutuse vormis, aga selle nõukogus on ka kultuuriministeeriumi esindaja, seega omab ka riigi kontrolli. Milleks väiksesse Eestisse üldse kahte sarnase ampluaaga muuseumi vaja on, ei saa aru. Igal juhul tundub Rannarahva muuseum loogilisem olevat. Ka tundub see veidi edumeelsem ja arenguvõimelisem olevat. Eks igaüks saab võrrelda:

Rannarahva Muuseum www.rannarahvamuuseum.ee
Rannarootsi muuseum www.aiboland.ee

Kaarel

2011-11-24T10:48:00.000+02:00

Andre

2011-11-22T21:41:00.003+02:00

sügis

inimkogu puu all,
puudutab värvilisi lehti.
nendel lehtedel puu all,
enam elu ei kehti.

need erksad värvitoonid,
kadusid ära tormiga.
need erksad värvitoonid,
igavesti läinud tuulega.

tundmatu.

Aga teate, mis on kift ja lükkab suunurgad naksti üles ? - Tõsiasi, et kohe-kohe on jälle kevad käes ! Naeratage ;)

Marten.

Eesti Ajaloomuusemi litsents

2011-11-21T14:50:00.003+02:00

Ajaloomuuseumi käest ostetud vanade fotode litsents nägi ette piltide sihtotstarbelise kasutamise Ruhnu Ajaraamatu III osas. Etteruttavalt kasutasime neid ka blogis reklaamimaks tulevast raamatut. Vastavalt litsentsile ja muuseumi soovile lisame piltidele teadaoleva autori ja kogu numbri.

Kaarel

2011-11-21T08:46:00.001+02:00

Jõudu ja jaksu kõigile!
Need Kaarli pildid on väga põnevad. Seoses selle puukiriku ülesvõttega tekkis küsimus, millele praktilisema meelega ja ehituskogemustega mehed kindlasti kohe vastata oskavad: ega ei ole äkki nii, et 1907 rajatud uue kiriku vundament pärast projekti esialgset nurjumist lihtsalt kinni kaeti: ruhnlased ei pruukinud ju loota, et ehituseks hiljem raha leitakse. See seletaks selle imeliku künka olemasolu, millel paistab veel kasvavat selliseid umbes nelja-viieaastaseid puuhakatisi ja aitaks ka fotot dateerida. Ehk oli nii, et enne uue kivikiriku töödega pealehakkamist 1912. aastal tehti asukohast pilt, enne kui vundament uuesti lahti kaevati või lihtsalt minema tassiti ja uuega asendati?
Tervitustega
Kristjan

Limo sauna eellane

2011-11-21T04:01:00.004+02:00

Paadicuur erectus. Pilt Eesti Ajaloomuseumi arhiivist.

Foto: Ivar Vilde, 1959, F 30887, pildi allkiri: "Vana päästepaadi kuur".

Kaarel

Sulev, palju õnne sünnipäevaks!

2011-11-19T13:59:00.002+02:00

Ruhnu sõbrad

1961

2011-11-18T20:54:00.004+02:00

Eesti Rahva Muuseumi varasalvest pärit pildil on 7 kolhoosi vastvalminud elamut "Järvakandi". Siit küsimus - kes elavad neis majades praegu?

Kaarel

Ruhnu fotograafia pärl on leitud

2011-11-18T12:57:00.005+02:00

Eesti Ajaloomuuseumi arhiivist tuli välja Ruhnu fotograafia tõeline pärl - Ruhnu puukiriku vaade, mida inimese silm enam vist reaalselt näha ei saa. Pildi allkirjal oli märgitud aasta 1912, mis aga tõele vastata ei saa. Kivikirik ise valmis aastal 1912 (pühitseti sisse 25. juulil), vundament rajati aga hoopis varem, 1907. Seejärel algselt puitehitisena kavandatud uue kiriku ehitus rahapuudusel seiskus. Foto tegemise aeg jääb seega eelmise sajandi päris algusesse. Huvitav on praeguse kivikiriku asukohas asuv künklik maalapp, kus hauaristid PUUDUVAD. Riste on aga näha kirikute ehitusjoonel ida pool kui kiviaia ääres. Seega võis uue kiriku ehitamine vana kiriku kõrvale olla juba vana mõte, mida paljud August Zetterqvistile eelnevad kirikuõpetajad toetasid ja vaba maa säilitamisega ehituseks ka ellu viisid. August Zetterqvist oli Ruhnu koguduse õpetaja 1906-1915, tema ajal ja eestvedamisel toimus uue kiriku ehitus.

Foto autor Ernst Plates, 1910 (mis ei ole tõsi), F 27782.

Kaarel

Uma Pekk

2011-11-16T19:34:00.003+02:00

Võrukad on välja mõelnud kohaliku kaubamärgi või ürituse nimega Uma Mekk. Ka ruhnlased pole papist poisid ja astuvad usinalt võrukate jälgedes: alates tänasest kehtib Ruhnus kaubamärk Uma Pekk. Ruhnlased kui töökad inimesed on üldse väga tublid kohalikku toitu tootma: Timu ja Rooslaiu talu rahvas toodavad kohalikku Ruhnu mett, mis ammu enne valmimist ette tellitud ja maha müüdud; kohalik piim, munad, juurikad on alati minev kaup; suvine liha ja suitsukala on vaatamata kallile hinnale alati otsas.

Puudu on vaid kohaliku piima baasil toodetud juust, mida mõni aasta tagasi veel osta sai, aga nüüd enam lettidel näha pole. Selle väikse vea parandamisel võiks tõesti öelda, et ruhnlased on tubli rahvas ja saab iseenda toitmisega hiilgavalt hakkama.

Kaarel

Palju õnne Juku !

2011-11-16T10:33:00.003+02:00

Ühine hommik

2011-11-13T10:29:00.023+02:00

See oli sellepärast, et täna on isadepäev. Viimastel aastatel oleme sel puhul meie saare meestele pai teinud.
Nii siis panimegi eile leivataigna käima, karaski ahju, pannkoogid pliidile särtsuma. Täna hommikul kell kümme olid kohvikus piduriides poisid ja tüdrukud. Tulise kohvi ja värske koduleiva kõrval peeti tulevast talguplaani.
Seejärel läks igaüks oma tööde ja tegude juurde.

-Kadri

2011-11-11T14:23:00.000+02:00

Helju sünnipäev!

2011-11-09T20:04:00.007+02:00

Kaarel

Kallis Helju!

2011-11-09T06:01:00.004+02:00

Sa oled väga armas naine meie saarel. Soovime Sulle tähtsaks sünnipäevaks õnne, jaksu ning tervist, teraseid tähelepanekuid ning tabavat huumorit, elamisrõõmu ning parajalt palju töötegu!

2011-11-08T12:37:00.002+02:00

Aitäh kõikidele talgupäevast osavõtjatele, sealhulgas supikeetjatele ja pannkoogiküpsetajale.

Andre

Kivikirik on värvitud valet värvi

2011-11-06T15:53:00.007+02:00

Siin Tartus fotosid skännides ja lapates avastasin huvitava ja ühtlasi kurvastava tõsiasja - Ruhnu uus kirik on värvitud valet värvi. Esimene pilt on tehtud Carl Sarapi poolt 1938. aastal, teine minu poolt slaidile 1980te lõpus ja kolmas Heiko Kruusi poolt 2005. a (sattus näppu esimesena). Nõuka ajal oli kivikirik värvitud kollaseks (kuigi tolleaegne ORWO läheb veits üleni kollaseks), praegu valgeks. 1938. aastal (ja ehk ka ehitamise ajal) oli kirik värvitud kahte värvi - valge ja mingi muu värv (kollane? - ei saa mustvalge foto pealt aru, küllap asjaomased seda teavad). Igal juhul on kahevärviline lahendus oluliselt ilusam, seda on isegi must-valge pildi pealt näha. Ju kiriku 100. sünnipäevaks järgmisel aastal värvitakse kirik jälle õiget värvi.

Kaarel

Ruhnu pildipangad

2011-11-06T09:33:00.004+02:00

Mõningaid pildiarhiive Ruhnu kohta:

Rahvusarhiivi fotode andmebaas ra.ee/fotis.

Eesti muuseumide veebivärav muis.ee. Otsida tuleks detailotsingu alt, valida saab eri muuseumide andmebaase. Digitaliseeritud on vaid tühine osa fotodest, reeglina tuleb kohapeale minna. Nt Saaremaa Muuseumil on Ruhnu pilte küll ja veel, ametlikus veebiväravas vaatab vastu aga tühjus.

Noarootsi-rootslaste aktivist Göte Brumberg on koostanud samuti toreda fotoarhiivi aadressil http://www.rnhf.se/photoarchive/search_photos.php?

Ruhnu muuseumi pildiarhiivi on sisse diginud Reiks aadressil kultuurielu.ruhnu.ee.

Kes mõnda saiti veel teab, andku teada.

Ajaraamatu III osa ettevalmistamisel on selgunud, et eri Eesti (ja vist ka Rootsi) muuseumide ja arhiivide fotomaterjal on tänaseni üldse digitaliseerimata ja ei kajastugi valdavalt asjaomastes veebisaitides. Tuleb võtta ühendust vastava asutuse arhivaariga, kes siis sobrama-otsima asub või tuleb minna ise kohapeale. Keegi võiks võtta vaevaks ja Ruhnu-teemaline ajalooline ja miks mitte ka asjalikum tänapäevane fotomaterjal kokku koondada või siis vähemalt veebis koondatult kättesaadavaks muuta. Ehk Ruhnu muuseum?

Kaarel

Kaljas "HOPPET

2011-11-03T14:48:00.005+02:00

Vikan puulaevaselts tõi sügise hakul Soomest enesele uue laeva. Pidavat teine olema ainuke säilinud seda tüüpi alus. Originaali on Soomes putitatud ja sätitud sedavõrd, et laevuke üsna uuena tundub. Esmaasjana tõsteti kaljas Nasva sadamas dokki, põhja mürgitamiseks (Soomes olla laev nii kaua vees olnud, et põhi üsna kasvama olevat läinud). Hetkel asub Hoppet Haapsalus, seal pannakse peale mastid ja sätitakse alus meresõiduks valmis.
Kui laupäeval tammeoksatalgud tulevad, siis Schönbergi Alar palus meeles pidada, et iga tamme unelm on kunagi laevaks saada. Ärgem kogu puud küttepuudeks-lõkkepuudeks saagigem. Kui nad kevadel järgi ei tule, eks siis saab tast lauda või planku omatarbekski saagida.

Priit

Konverentsile minek

2011-11-03T13:28:00.004+02:00

Nõndaps! Ilmaennustajad tõmbasid kriipsu peale ca kuuvanusele plaanile minna Võrumaale üleriigilisele Kodanikualgatuse Ajakirjanduse Konverentsile. Just helises telefon ja lennjaamarahvas teatas, et lendusid täna ei tule. Õnneks on Karla siiski mannermaal ja pääseb Ruhnu blogi esindama.
Niisiis istun merekaldal (kontoris) kollases kostüümis, habe aetud ja näole visatud parfüümi ning vahin tusase näoga udu. Kuiski (Kadrikese sõnavarast laen) olen hommikläbi kolanud blogis. Võta või jäta, tore ja vahva tegemine teine! Sõnavõtjad siit- ja sealtpoolt merd on sellest tagasivaatena igati nunnu ja meeldiva ajaviitenurgakese teinud. Palju pilte ja emotsioone. Viimaseid on alguspoole ikka kordades rohkem. Nüüdselaal on asjast (blogist) omavahel rääkides välja koorunud, et pilte on hullult enam kui lauseid. Eks see õhkamise ja õhinaaeg hakkab tasapisi kokku kuivama, uudisedki enamvähem samalaadsed (näib, et Rebase rubriik on tõusuteel), ja rahvastki kolmandikujagu vähemaks jäänud (penskarite saar terendab silmade ees). Mis siin ikka enam nii väga sünnib. Ilm ainult muutub.

Priit

Talgupäev

2011-11-01T10:41:00.001+02:00

Talgupäev

Laupäeval, 5. novembril on plaanis ühiselt ära koristada rahwamaja kõrvalkrundile murdunud suur tammeoks.

Tarvis oleks eelkõige mootorsaagi.

Alustame kella 12:00-st.

Andre

Meie poisid

2011-10-30T20:49:00.001+02:00

Kaarel

Täitsa lõpp

2011-10-27T16:24:00.003+03:00

Veel üks märguanne novembris toimuvast kinoüritusest. Filmi "Täitsa lõpp" treiler on aadressil
http://www.youtube.com/watch?v=3qaKNZMKp3o
Sama päeval peale filmi on võimalus vaadata Eesti-Iiri play-off jalka mängu suurelt ekraanilt.

Andre

Pidu !

2011-10-25T13:11:00.003+03:00

Roostiku villa asukad jäid eile toimunud peoga ilmselt rahule !
Kõik peale Raimo. - Teeme veel !

Marten & Bestikad

Loe ja imesta

2011-10-24T23:28:00.002+03:00

Hakkasin Ruhnu Vallavalitsuse dokumendiregistrist otsima ühte dokumenti, aga näe, leidsin miskit muud.

Kaarel

Reg.kpv: 24.10.2011
Reg.nr: 7
Indeks: 21.1.-7.2./7
Teemad: 48
Päritolu: Algatusdokument
Juurdepääsupiirang: Asutusesiseseks kasutamiseks
Liik: Avaldus
Suund: sisemine
Kellelt: Aare Sünter
Allkirjastaja:
Kellele: Aare Sünter (Vallavanem)

Fast moving Saare Maavalitsus

2011-10-24T19:52:00.003+03:00

Kõigi poolt armastatud Saare Maavalitsus on endiselt lemmikute seas: maavalitsuse poolt sõlmitud tellimusreiside lepingus laevaga Arabella ilutseb endiselt säte: Esmatarbekaubad (fast moving consumer goods) on kohalikule elanikule ...

Oma riigis, oma maakonnas, oma vallas, oma külas pean ma lugema võõrkeelset teksti avaliku teenuse osutamise tingimustes. Millal ruhnlased küll saarlaste (lollide) ikkest vabanevad?

Kaarel

Lugupeetud härra Lauk

Olete pöördunud Keeleinspektsiooni poole palvega selgitada, kas Saare Maavalitsuse poolt sõlmitud Roomassaare-Ruhnu laeva tellimusreisi lepingus (lisa 5, p 4) on võõrkeelse teksti kasutamine keeleseadusega kooskõlas.

Vastuseks teatan, et keeleseadus ei reguleeri lepingu keelekasutust ning võlaõigusseaduse kohaselt on lepingu keel lepinguosaliste kokkuleppe küsimus.

Teie kirjeldatud juhtumil aga on tegemist kohaliku omavalitsuse sõlmitud lepinguga, mille sisuks on anda avalikkusele teavet laevaliinil kehtivate pileti- ja kauba- ning pagasiveohindade kohta, mistõttu lepingu lisa tekst peab olema kättesaadav eesti keeles. Kuid ka seda laadi tekstides võib võõrkeele kasutamine teatud juhtudel osutuda otstarbekaks juhul, kui võõrkeelne termin on lisatud teksti selguse ja üheselt mõistetavuse huvides mõnele eesti keeles uuele mõistele (näiteks ingliskeelsed infotehnoloogiaterminid).

Kõnealuses lepingulisas on tahetud kasutada ingliskeelset mõistet fast moving consumer goods arvatavasti samal põhjusel, kuid antud juhul ei too see oodatud selgust, vaid pigem võib segadust tekitada, sest inglise keeles tähistab mõiste fast moving consumer goods nii esmatarbekaupu, sh toiduaineid, kui ka alkoholi ja karastusjooke. Samal ajal ei pruugi kõik esmatarbekaubad kuuluda fast moving consumer goods mõiste alla.

Esitame Saare maavalitsusele ettepaneku kõnealust lauset täpsustada ja kaaluda ingliskeelse väljendi vajalikkust.

Lugupidamisega

Keeleinspektsioon
Endla 4, 10142 Tallinn
Telefon: 626 3346
Faks 660 9883
keeleinsp@keeleinsp.ee
www.keeleinsp.ee

2011-10-23T19:44:00.001+03:00

Kiviaeg Ruhnu saarel III

2011-10-20T10:56:00.003+03:00

Överkirke tee alguses, kus Valgi tee ristub, läheb tee üsna järsult allamäge. Inimesed ja autorattad nühivad selle väikese teelõigu suviti üsna liivaseks. Sellelt teejupi näitas kunagi kätte Märt, kes sealt muuseumisse kiviaegseid kvartsitükke korjas. Käisin minagi selle aasta augustis paar-kolm korda peale suuremat vihma uudistamas. Tulemuseks paras peotäis kivitükke, enamus neist kvartsitöötlemisjäägid ehk nukleused, mõni aga ka kindlasti kiviaja inimese kasutuses olnud tööriist ehk kõõvits. Kõõvitsatel on üks või mitu serva nagu ära kulutatud, kasutati neid hülgenaha ja sisikonna lõikamiseks, naha töötlemiseks-kraapimiseks ja kes teab veel milleks. Päris äge tunne on metsateel kõndides 7000 aasta eest elanud inimese tööriista üles korjata ja peos hoida. (Milline ta küll välja nägi - loomanahad seljas, habe ajamata...)

Kaarel

Arhitektuuriline peldik

2011-10-20T10:12:00.000+03:00

Kulla Kaarel,
selle asja nimi on eklektika ja Eestis on parimaks näiteks Tallinna Vabaduse plats, kus pole ühtegi hoonet, mis oleks teisega samast stiilist. Ega Ruhnu külast ei saa kunagi arhitektuurilist tervikut ja ehk peaks asja võtma mitte kui puudust, vaid kui rikkust ja vaheldust silmadele :)
Alati positiivselt mõtlev Kristjan

Päevaleht 1908 nr 8

2011-10-20T10:04:00.003+03:00

Vähestele tundub, kuid täis üllatusi sellele, kes tema üles otsib, on Ruhnu saar.
Ei ole mitte kerge sinna pääseda, sest kardetavad sügavused ja laiad liivapingid kaitsevad saart mittesoovitavate külaliste eest.
Möödasõitvalt aurikult lahkudes astub laia, vikingi laeva sarnasele purjekale, mida jalaks nimetatakse; see ei vii sind aga mitte randa, sest sinna saab ainult väikse sõudepaadiga.
Vastu võtavad sind imelikud hallid kogud, kes meelde tuletavad vanu vikingid, nagu nad 100 aasta eest siin elutsesid. Nende keel on sarnane vana Gooti keelele, mis 1000aasta eest Rootsis tarvitusel oli.
Sammud küla poole, mis roheliste puude vahel iseäralise, peaaegu muinasloolise mulje tekitab, tundub nagu uinuks kõik juba sadu aastaid. Üksikud suure, mustade õlekatustega majad, milledes harilikult viis ruumi, on mitme perekonna päralt. Majadesse astudes leiad enese pimedas, suitsenud lae ja seintega ruumis, ühes nurgas on tulease, metallist sädemepüüdjaga, kuid ilma korstnata. Sellepärast täidab kibe suitsulõhn kõike ruume.
Elutuba on väga suur ja peab seda olema, sest et temas harilikult 4 perekonda, kellel igal ühel suur voodi on, nagu tuba omaette, elab. Peale voodi on elutoas ainult üksikud lauad ja pingid; seinu ehivad pildid ja salmid piibliloost. Puhtuse poolest jätab põrand soovida, sest et ta tihti kanade ja lammaste liikumispaigaks on. Ühiselt keedavad ja söövad kõik neli perekonda, ka töö tehakse üheskoos ära. Selle tagajärg on, et Ruhnus keegi mitte väga rikkaks ei saa, kuid ka mitte väga vaeseks ei jää.
Abielus valitseb murdmata truudus ja abielusse astumine on kerge. On suures elutoas üks vaba nurk, ühel elanikul täiskasvanud poeg, teisel tütar, siis saab nendest harilikult paar. Noored lasevad endid laulatada, asuvad oma nurka elama ja söövad
teistega ühes lauas.
Ruhnlased on hoolsad, tööarmastajad ja haruldaselt üksikud. Igal pühapäeval käiakse kirikus, kus tähelepanelikult jutlusi kuuldakse ja Rootsi lauluraamatust, mis on pärit 1695.a.lauldakse. Iseäralise pühaduse, mis kellegi peale oma mõju avaldamata ei jäta, omandab jumalateenistu nii sugustel juhtumistel, nagu noorte õnnistamine, matus ja laulatus. Nüüd ei pea aga mitte arvama, et vagadel ruhnlastel igasugune temperament puudub. Ägedalt põrkavad arvamised kokku, kui kihelkonna koosolekul tarvis ühiseid otsuseid teha.
Ilus on Ruhnu suvel oma tihedate metsade ja päikesepaistel helendava rannaga.
Lõpmata igavaks muutub ta aga võõrale talval, kus jää saart ümbritseb ja 6 kuu jooksul ajalehti ega kirju ei saa. Alles kümne aasta eest umbes sai traadita telegraafi läbi Ruhnule võimalus antud, et telegraafiga talvel välise ilmaga ühenduses olla.

Märt

Eilne tuulepahandus

2011-10-20T10:02:00.003+03:00

Märt

Pagid

2011-10-19T20:06:00.006+03:00

Eile ja täna käisid saarest üle.

Kaarel

2011-10-19T14:54:00.002+03:00

Kas keegi on juba märganud, et Viru PR Studio on youtube üles laadinud Ruhnu Suvelaadal toimunu ja muu elu/melu sellega seoses.

http://www.youtube.com/watch?v=AFViDv7LlZs&feature=related

Andre

Kiviaeg Ruhnu saarel II

2011-10-19T09:29:00.005+03:00

Ruhnus on praeguseks piiritletud 6 kiviaja asulakohta, kõik on nad 11-13 m kõrgusel merepinnast. Põhjalikumalt on neist uuritud I ja II asulakohta. Sealt on leitud ka kõige rohkem kvartsist leiuainest (vastavalt 1153 ja 3023), mis kiviaja inimese tegevusele viitab. II asulakohast on leitud ka tuleasemete jälgi, milles leidunud söe järgi tuvastati tuletegemise aeg - 5300 a eKr. Seevastu Narva tüüpi keraamikat, mis viitab tolleaegsete inimeste pärinemisele Eesti aladelt, leidub pea ainult IV asulakohas, tuletorni ja Limo tee ristumiskohast piki Limo teed. Sealt on leitud 24 keraamikatükki (1 on leitud II asulakohast). Teistes asulakohtades on leide vähem (III 12 kvartsitükki, IV 97, V 23, VI 21 kvartsitükki). Mõnes kohas on leitud ka tulekivi.

Maa-ameti kaardiserveris näeb samasugune kaart välja nõndamoodi. Kadunud on I ja V asulakoht, III on muteerunud suureks lärakaks.

Kaarel

Kiviaeg Ruhnu saarel I

2011-10-18T12:29:00.002+03:00

Käesolevaga alustab toimetus pisikest sarja nimega "Kiviaeg Ruhnu saarel". I osa juhatab sisse arheoloogiprofessor Aivar Kriiska 1999. a ekspeditsiooni tulemustel põhinev artikkel Horisondis 2002. aastal. Ekspeditsiooni tulemusi on Aivar Kriiska kirjeldanud ka mitmes teises väljaandes, nt "Nature of Ruhnu Island", nr 7, 2005; raamatus "Aegade alguses", 2004; erialaväljaannetes. Avaldame artikli pisut lühendatud kujul.

Kaarel

Kiviaja hülgeküttide jälgedel Ruhnu saarel
Aivar Kriiska

Kivikillud metsateel – kas mitte kiviaja inimeste tööriistad?
Eesti väikesaarte esiajalugu on seni suhteliselt vähe uuritud. Erandiks ei ole ka mandrist kõige kaugemal paiknev Ruhnu. Ruhnu ammusemast minevikust, rootslastest asukate eelsest ajast kõnelesid pikka aega vaid paar juhuslikult välja tulnud leidu. Arvatavasti pronksiaega (1800–500 aastat e.Kr.) kuulub 20. sajandi algul saare põhjaosast Skaldebackenist leitud poolik kivikirves. Teine, ilma täpsema leiukohata juhuleid – tule tegemiseks kasutatud ovaalne tuluskivi – esindab esemetüüpi, milliseid kasutati Läänemere ümbruses aastatel 100–700. Üks kivist või rauast kirves on leitud veel ka uue kiriku rajamisel 1912. aastal, kuid see maeti samasse tagasi. Nende nappide andmete põhjal on muinasaja kohta olnud võimalik teha vaid ettevaatlikke oletusi või hoopiski lasta lennata fantaasial.
1997. aastal leidis Ajaloo Instituudi arheoloog, magister Ülle Tamla saart külastades kiriku lähedalt liivaselt teelt kivikilde, mis meenutasid mujalt Eestist kogutud kiviaegseid esemeid. Järgneval aastal toimunud inspektsioonikäigul lisandus leide veelgi. Just nendest kildudest ajendatult korraldas Tartu ülikooli arheoloogia õppetool 1999. aastal Ruhnu ekspeditsiooni. Paarkümmend üliõpilast töötasid Ruhnus kaks nädalat, tehes väljakaevamisi ja otsides uusi muistiseid. Nende tööde tulemusel selgus saare asustusloost nii mõndagi uut.
Ruhnu saare sünd
Veel kümme aastat tagasi peeti Ruhnut geoloogilises mõttes nooreks saareks. Oletati, et see vabanes vee alt alles umbes 4000 aasta eest. Nüüdseks on seisukohad muutunud ja maismaa kujunemist siin võib dateerida juba aega umbes 9600 aastat e.Kr. Tollal leidis Läänemere nõos paiknenud mandriliustiku sulamisvetest toitunud jääpaisjärv enesele Kesk-Rootsi kohal ühenduse ookeaniga. Veetase langes üle paarikümne meetri ja kuivale jäid lisaks suurtele mandrialadele ka mitme saare, sealhulgas Ruhnu kõrgemad alad. Ligi poolteist tuhat aastat hiljem, Läänemere uue arengufaasi kõrgeima veetaseme ajal, võis saar olla ehk taas üle ujutatud. Edaspidi ei ole aga vesi enam kogu saart suutnud katta. Toimunud on aeglane, kuid pidev maa kerkimine, mis kestab tänini ja suurendab tasapisi jätkuvalt saare pindala.
Umbes 6000–5000 aastat e.Kr. oli praeguse Ruhnu idaosas kujunenud väike, vaid 3–4 ruutkilomeetri suurune hobuserauakujuline muinassaar. Kitsas, 50–500 m laiune maismaa-ala piiras 2,5 km laiust laguuni, mida omakorda poolitas veel 1 km pikkune maasäär. Just niisuguse saareköksi leidsid eest Ruhnu avastanud inimesed. Sellele osutab muistsete asustusjälgede paiknemine, mis jälgib selgesti toonast rannajoont.
Mida Ruhnust leiti?
Lisaks varasemast teada olevale kahele asulakohale õnnestus viimase ekspeditsiooni käigus lokaliseerida veel neli kiviaegset asulakohta. Loomulikult on see arv vaid tinglik tähistus inimtegevuse jälgedega kultuurkihi levialale tänapäevasel maastikul. Tegelikult tähendab see ilmselt sadu, kui mitte tuhandeid väikesi jahilaagrite ja peatuspaikade jäänuseid. Saarel elas tõenäoliselt korraga vaid väike grupp inimesi – küllap ainult hülgeküttidest mehed, kes kasutasid võimalust ööbida tuulevarjulises ja ohutumas kohas, saada kohapealt küttepuid ja materjali tööriistade valmistamiseks ning jätta osa varustust uue püügiretke tarbeks maha. Küttepuude lõppemisel lähiümbruses ja merepiiri kaugenedes muudeti ka laagripaiga kohta.
Inimestest on maha jäänud peamiselt mitmesuguseid kivikilde. Valdavalt on need kvartsi, harvem tulekivi või teiste kivimite killud. Suurem osa neist on kivist tööriistade tegemisel tekkinud tootmisjäägid, kuid leiti ka üksikuid tööriistu: kaapimiseks ja lõikamiseks kasutatud kõõvitsaid, nuge ja teisi väikesi esemeid. Kõiki mainitud kivimeid hangiti ilmselt toonaselt mererannalt ja neid, kaasaarvatud kohalikku madalakvaliteedilist tulekivi, on võimalik leida muinas- ja praegusest rannast tänini.
Ruhnu II asulakohalt kaevati välja mitu maapinda süvendatud põhjaga kividest tuleaset. Tugevasti põlenud ja söene pinnas ning kuumuses murenenud kivid osutavad intensiivsele elutegevusele selles paigas.
Saadud esemed ja savinõukildude puudumine enamikus leiukohtades osutavad, et inimasustus sai saarel alguse juba meie maa vanimal esiajaloo etapil mesoliitikumis – keraamikaeelsel kiviajal. Ruhnu II asulakoha tuleasemetelt kogutud söest tehtud radioaktiivse süsiniku meetodil saadud dateeringute järgi leidis see aset umbes 5300 aastat e.Kr.
Tollal muutus mitmel pool Läänemere ümbruses inimeste elatusviis varasemast merelisemaks. Rannikul sai üheks tähtsamaks jahiloomaks hüljes. Mandrilt lähtunud hülgeküttimise retkedel avastati mitmeid saari. Neile rajati ajutisi jahilaagreid ja peagi kujunes suurematel saartel, nagu Saaremaa ja Ahvenamaa, välja püsiv – aastaringselt kohal elav asustus. Tõenäoliselt leidsid ka Ruhnu saarekese hülgekütid ning võtsid selle jahilaagri asukohaks. Ruhnu kaevamistelt leiti viigerhüljeste luid ning nende parimat püügiaega arvesse võttes võib oletada, et saarel elati tõenäoliselt vaid kevadtalvel. Peale jahihooaja lõppemist lahkuti, et järgmisel aastal taas naasta.
Asustuse lähtekohaks võib olla Saaremaa
Ruhnust leitud kiviesemed sarnanevad Mandri-Eesti ranniku ja Lääne-Eesti saarte hilismesoliitilistele Kunda ja varaneoliitilistele Narva kultuuri leidudega. Samasse suunda osutab ka kvartsi domineerimisega kivimikasutus. Viimane välistab näiteks võimaluse, et saare asukad pärineksid Lääne-Läti rannikualalt, mis kuulus küll samuti Kunda-Narva kultuuri areaali, ent väikesi kaape- ja lõiketööriistu tehti seal peaaegu eranditult tulekivist.
Asustuse päritolu aitavad selgitada eeskätt Ruhnu IV asulakohalt leitud savinõukillud. See asulakoht, või vähemalt osa sellest, kuulub juba järgmisse esiajaloo perioodi – neoliitikumi (4900–1800 aastat e.Kr.), mille algust Eestis tähistab savinõude kasutuselevõtt. Ruhnust leitud savinõukillud kuuluvad selle ajajärgu algusesse, esindades keraamikat, mis oli levinud Eestis, Lätis, Leedus, Põhja-Valgevenes ja Loode-Venemaal. Rea ühiste tunnuste kõrval on neil savinõudel ka mitmeid paikkondlikke erijooni. Eestis eristub väga ilmekalt omaette rühmana Saare- ja Hiiumaa keraamika. Just sellesse rühma kuuluvad ka Ruhnu savinõukillud. Seetõttu on alust arvata, et siinse asustuse lähtealaks oli Saaremaa.
Mis tingis selle, et toonased saarlased võtsid ette nii pikki hülgepüügiretki? Kas sundis selleks rahvastiku kasvust tekkinud olukord, mille tulemusena vahetus läheduses elutsenud hüljeste populatsioon oli liiga väikeseks kahanenud? Või peitus põhjus milleski muus? See küsimus jääb seni veel vastuseta. Endiselt on lahtine ka püsiva asustuse tekke aeg. Tõenäoliselt ei leidnud see aset enne kiviaja lõpuosa, sest nii väiksest maismaalapist ilmselt veel ei piisanud aastaringselt paigal elava kogukonna vajaduste rahuldamiseks. Arheoloogias on sageli nii, et edukad arheoloogilised uurimistööd ei anna mitte ainult vastuseid, vaid püstitavad ka ridamisi uusi küsimusi. Loodetavasti on nüüdseks tehtud vaid avaakord ja Ruhnu esiajaloo uurimine jätkub tulevikus.
Hülgeküttide kauged mereretked
Viimastel aastatel saartelt saadud leiud osutavad, et kiviaegsed hülgeküttimisretked ulatusid vägagi kaugete vahemaade taha avamerele. Saaremaalt Ruhnu saarele jõudmiseks tuli läbida enam kui 50 km teekond merel. Niisugused pikad mereretked on ilma merekindlate aluste olemasoluta kujutlematud isegi kevadtalvisel jääl.
Jääajajärgsest Euroopa põhjaosast on veesõidukite kasutamisest kaudseid andmeid juba asustuse algetapist, hilispaleoliitikumist ja varamesoliitikumist. Nii näiteks on Norra rannikuala kiiret asustamist umbes 10 000 aastat e.Kr. seostud just veesõidukite kasutamisega. Mingi aluse olemasolule osutavad ka Karjala kannaselt (mõne kilomeetri kauguselt toonase Läänemere arengufaasi Antsülusjärve rannast), leitud kalapüügivõrgu jäänused ja rida esemeid – oletatavasti on tegu varustusega, mis pärineb uppunud veesõidukist, mille vanuse võib dateerida aastasse 8500 e.Kr. Samalaadse õnnetuse jäljed on leitud ka Eestist Narva linna alalt Siivertsist. Seal on luust nooleotsad ja -teravikud, töödeldud põdrasarv ning võrgujäänused (võrgukivid, männikoorest käba ja männikoore tükid) uppunud mõne kilomeetri kaugusel mererannast umbes 8.–7. aastatuhande vahetuse paiku e.Kr. Sellest ajast, kesk- ja hilismesoliitikumist, pärinevad ka seni vanimad Euroopa ruheleiud Hollandist ja Taanist. Meile lähim kiviaegne ühepuupaat on leitud Lääne-Lätist Sârnate asulast, kuid see pärineb alles keskneoliitikumist.
Oluline veesõidu ajaloo allikas on kaljukunst. Mesoliitikumi lõpul alguse saanud Norra kaljukunstis on paadid sageli esinevaks motiiviks ning suuri, lausa kümneid inimesi kandvaid aluseid on kujutatud ka neoliitikumi-aegsetel Äänisjärve ja Valge mere kaljujoonistel Karjalas. Viimaste hulgas esineb ka merejahti kujutavaid stseene. Nii Valge mere kui Norra kaljujooniste puhul on oletatud, et kujutatud on nahkpaate. Seda arvamust toetavad ka etnograafilised paralleelid ja eksperimentaalarheoloogia, mis osutab muu hulgas nahkaluste merekindlusele. Kui siia juurde lisada ruhe sobimatus mereretkedeks, siis küllap tuleb nõustuda merearheoloog Vello Mässi oletusega, et ka Eesti ala kiviaja hülgekütid võisid oma jahiretkedel kasutada just nahkpaate.
Veel hiljuti kohtas Eesti arheoloogiakirjanduses väidet, et Kunda kultuuri inimesed olid “metsarahvas”, kes ei osanud elatuda meresaadustest ega olnud suutelised asustama saari. Selle seisukoha võib nüüd küll unustada.