11 February 2016

10 February 2016

Šahh-matt

Viimasel ajal võetakse koolis nii mõnelgi korral malenupud välja. 
Täna jagas Kristel ühispartii käigus noorõppuritele malekooli teadmisi. 

Bissa

Kerkib uus maja. 




09 February 2016

Vastlapäev

Sedakorda oli siis jälle selline vastlapäev, et lumi oli mõned nädalad tagasi ära käinud, vihma tilkus krae vahele ja võistluspordis võis talisporti vaid ähmaselt aimata. Aga mis sellest! Suured oskasid väikestega võidu teha küll ning lõpuks said ikka kõik supipaja ääres kokku.












06 February 2016

Andresel on sünnipäev!


Poiss harjutab sünnipäevaks samme!

Palju õnne Andresele külakulide poolt!

03 February 2016

Joosep - it´s party time!

Tempora mutantur, nos et mutamur in illis!
Tempus est ludendi!

01 February 2016

Kadunud laev, vol. 2



Täna on võimalik heita pilk Peeter Ude poolt Ringsu sadama mõõdistusel märgatud veealusele anomaaliale.

Priit

Lisandusi Ruhnu bibliograafiasse

Andre andis teada, et on Eesti Rahva Muuseum on ilmutanud Leinbocki Ruhnu-reisi kokkuvõtte omaette trükisena. Olen käsikirjalise materjalina toda teksti blogis korduvalt kasutanud, väga tore et too materjal ka raamatuna ilmunud on.

Rahva Raamatus müügil. Kindlasti proovige osta!

Kaarel

31 January 2016

Leifile!

Sulle saabuvad sünnipäevaõnnitlused Ruhnu rahvalt!
Et saaks ikka nalja, et oleks tervist ja et oleks samasugust jaksu teha nii tänuväärset tööd Ruhnu asja ajamisel!
PALJU ÕNNE!

29 January 2016

Madise malekool

Tööd alustas Madis "Male" Mardu malekool. Vankritele püüavad ettureid kodaretesse loopida ja üksteisele viguripussi mängida vennad Kapstad juuniorid.

Kaarel,
malekooli õpilane

Palju õnne, Marten!

Marten Riisenberg pärjati Saaremaa aasta vabatahtliku noortejuhi tiitliga 28. jaanuaril toimunud noorsootööst kokkuvõtete tegemisel.
Marten on korraldanud Ruhnu noortele matku ja välilaagreid, suveüritusi ja spordivõistluseid. 



26 January 2016

25 January 2016

Kalapüügi eripära R.E.Kogerberg


Hindrek-Hansen Viidika ustav abiline kodanik Kogerberg annab põgusa sissevaate kalapüügi tehnilisele küljele. Suuresti tänu potesiaalse kalasaagi mõtte-üllitisest saadud ekstaasile, on reporteril raske saada mehelt konkreetset vastust küsimustele, kuid karge Ruhnu talv, toob siiski vajaliku selguse ekraanile.
Mikrofoni taga ikka Kristjan Pomo.


22 January 2016

Kadunud laev



Oma kahe kõrvuti asetseva kirikuga on Ruhnu kindlasti maailma ainulaadsemaid paiku. Erinevaist materjalidest, erinevalt kaunistatuina ja eriajastuil ehitatuina tuleb nende läheduses rõhutatuna esile ajavoo läbi sajandite kulgemine. Pole siis mingi ime, et Muinsuskaitse on soovitanud neid UNESCO tiiva alla sättida.
Ei tahaks korrata tuhandeid kordi räägitud kirikute juttu, sestap tulen jutuga otsejoones vana puukiriku sissepääsu kohal oleva puunikerduse juurde. On laialt levinud arvamus, et hilisbarokkne nikerdus peaportaali kaunistuseks on pärit Ruhnu lähistel hukkunud laevalt. Muinas.ee annab Ruhnu puukiriku kunstiajaloolises määratluses ( H.Üprus 1965 a.) muu pika jutu seas edasi ka järgmist: "Eraldi tähelepanu juhime kiriku läänefassaadil leiduvale puunikerdusele, mis lameda kaarena ulatub üle kogu fassaadi, andes seega tavalisele uksele mitte üksnes suurema ja avarama, vaid ka pidulikuma tähenduse, samastades seda kirikusse viiva portaaliga" ning samuti ka üsna hea ülevaate kaunistuse oletatavast tegijast Nikolaus Söffrenist (sünd. 1662 ja surn.1710 ning kes töötas meistrina laevaehituskodadele) ja ka valmistamis kohast, milleks arvatakse päris kindlalt olevat Ventspilsi kant. Peale Söffneri surma võttis tema äri üle väimees Johann Märtens (kirikus olev vapike ongi tema oma). Söffneri nime ja kaunistuse hilisbarokiks nimetamist on aga keeruline oma vahel kokku sobitada, sest hilisbarokk hakkas väljakujunema alles 1700 aastate teisel poolel (Eestis mainitakse esimesi ehitisi selles stiilis 1760-ndail tekkima hakkavat).
Samuses H. Üpruse määratluses on ka järgmine lause: “Küll aga on üsna raske näha laeval ette kohta seesuguse reljeefi jaoks, vähemalt (mitte) 17. sajandi analoogiatel.
Et edaspidise arutelu jaoks daatumeid kokku vedada, osundan H. Üpruse töös lausele: “Nagu uurijad on väitnud, toimus Ruhnu puukiriku torni parandus 1754 aastal”. Seda seepärast, et kui mu mõte õige on, siis saab oletada ka enamvähem aastaarvu, mil ornament paika pandi.
Mina küll näen laeval sellise kaunistuse jaoks kohta ning see 17. sajandi analoogia puudumise jutt ei ole vettpidav, sest Söffneri töökoda funktsioneeris ka 18. sajandil. Mõte et puunikerdus kiriku uksekohal on sinna tellimusena valminud või et siis kogemata tehtud praaktootele leiti asjalik kasutuskoht võiks asenduda ühe teise mõistlikuma mõttega.
Ruhnukad on ammugi märganud, et pärast suuremat tormi võib Ringsu kandist leida kodukaunistamiseks rannast musta tamme, päritolult laevavraki küljest ja enamasti on kõik need palginotid-plangud üsnagi soliidsete mõõtudega.

 Juurde lisatud fotol on laevaplangutuse pikkima detaili mõõt 18 suure mehe sammu ja plangutis on kinnitatud kaartejäänuste külge võimsate puupiikidega! Eksib see kes arvab vrakitükki olevat osakese kolhoosiaegsest kalapaadist, jutt läheb nüüd palju paremaks!
Mõni sügis tagasi sõitis Runö madala veeseisu ja tormise ilmaga Saaremaa poole ning ilmne ebaõnn oli, et ohutuks märgitud kivi sattus laineteorus just laeva vindile ette. Laev võeti mitu nädalat varem liinilt maha ja põhimõtteliselt järgmine asjalik laevuke, mis sadamasse saabus oli  sonarimeeste oma, kes pidid kurja kivi üles leidma.
Peeter Ude nimi on ilmselt kõikidele sadama sügavusohutusest hoolivate omanike seas tuttav nimi, sest paremat mõõdistustehnikat vist Eestis
polegi. 3D on tema mõõtmisstandard ja tänu 3D-le tuleb merepõhjast esile asju mida muidu märgatagi ei oskaks.
Nii siis asus Peeter tööle, terve pika päeva saalis sadama ja pöörupoi vahet, igaks juhuks natuke kaugemal paremal ja vasemal pool tavalisest mõõdistusalast välja ka veel. Vahepeal pakkusin talle sooja kohvi ja tema näitas mõõdistustulemusi. Osutas siis plotteril ühele kohale ja küsis mida ma näen. Vaevu märgatavalt kuid siiski äratuntavalt tuli esile laeva kujutis ja hoopiski mitte väike, päris pirakat mõõtu ikka. Kuna tööd ja toimetamised olid pooleli, siis jätsime asja sinnapaika. Isegi nagu ära unus. Kuni tänavuste jõuludeni, mil mingi kummalise mõttekäigu järel mul pähe raksas, et kas see pole mitte see mis ta on! Kadunud laev, millelt kohalikud tolleaegsed aakrikukogujad mugavalt rannalähedalt suhteliselt madalast veest said tarvilist kraami saarele tuua! Helistasin Peetrile, tal ju kogu info, samuti tuttavad litsensiga sukeldujad ning Muinsuskaitsega koostöö kogemus olemas. Peetergi tundus rõõmsalt ärevile minevat, lubas toonase töö üle vaadata ja siis tegutseda nii nagu vaja. Mina muidugi ei suuda nii suurt asja tänavusel merekultuuriaastal kuidagi vaid enese teada jätta. Kogu jutt on tõestamiseni siiski vaid magus spekulatsioon, kuid oleks ju võimas kui üks nii oluline mõistatus saaks Vaasa laevaleiumõõtu lahenduse.
Kiriku pilt on tehtud viimasel suvel Rahvaülikooli fotograafia õpitoas ja las siis see neiu olla nagu too kadunud laeva metafoorne kujutis, kes loodab, et ükskord ometi üles leitakse. Nimi võiks tal olla Magdaleena.

Priit

PS! Saarte Hääle uudisteankrud kaevusid minust sügavamale reljeefi päritoluuuringuga ja leidsid järgmist:
  
Muinas.ee annab paari hiireklõpsu kauguselt sealt edasi, kus mina lõpetasin, teada, et: "Ruhnu saar ja tema rahvas. Saarlane, 1910, 22. mai nr. 37:1859. aastal on Inglismaa laew „Alexander“ Montrose linnast Ruhnu ääres hukka läinud. Ruhnlased on siis selle laewa tagumise nikerdatud ja ülekullatud ilustuse oksjoni pääl oma kiriku ehteks ostnud, mis praegugi kiriku uksekohas wäljapool küljes seina pääl seisab." 
Ja minevikus lähemale tulles saab lugeda:
A. Luige. Eesti tuletornid. Tallinn, 1982, lk. 25: Kiriku välisukse kohale on kinnitatud rikkaliku reljeeflõikelise ornamendiga ahtriilustus, mis kuulus Ruhnu all hukkunud purjelaevale „Aleksandra av Mont Rose“. Varem oli sama laeva reelingulatt olnud kirikuaia väravast kiriku ukseni viiva teeraja käsipuuks, kuid ajahammas oli selle 1933. aastaks juba hävitanud. 
Nii et "Magdaleenast" sai "Alexander" ning sellel seletusel tundub juba kirjapandud ajalugu ka küljes olema. Randa uhutud vrakitükke ja veel uurimata leiukohta saab ehk siiski seostada reljeefi päritoluga ja on seetõttu endiselt vägagi huvipakkuv leid.
   
  

21 January 2016

Suvemängudest

Pidasime aru 29. - 31. juulil toimuvate Kihnu-Ruhnu mängude teemal.
Esimene koosolek toimus juba möödunud aasta lõpus. Tänaste täpsustustega on üksjagu plaani paigas.
Kui kellelgi leidub ideid, mõtteid, ettepanekuid või küsimusi, võib julgelt kirjutada Kairile: rahvamaja@ruhnu.ee

Külavaated







Vaikus küla vahel, küla servas, metsas - ei ühtki inimest, 
kuni selsamal silmapilgul sööstab Jansoni kurvist salk suusatajaid.

20 January 2016

Koosolek


Sel neljapäeval kell 17 toimub rahvamajas Kihnu-Ruhnu mängude arutelu. Head mõtted iganes oodatud!

Loe ja imesta: uus saar Eesti vetes

Tänane Saarte Hääl refereerib majandusministeeriumi määrust riigieelarvelise dotatsiooni jagunemist saartevahelises transpordikorralduses:

Lääne maavalitsus sai Rohuküla–Sviby laevaliini jaoks 633 000 eurot ja Pärnu maavalitsus Munalaiu–Manilaiu ja Munalaiu–Manija laevaliinile ning Kihnu–Pärnu ja Munalaiu–Kihnu laevaliinile 713 600 eurot.

Kaarel

18 January 2016

Tommile sünnipäevaks!


Mets müühiseeeb ja käägu kuukuub raaaal,
aas haaljendaab ja lillled õitsvad seaaal.

Ole tervitatud, Tommiboi!

16 January 2016

Ja siin siis maailm läbi Udo silmade. 

Ringsus





















Lumi, jää ja vesi - talvises tardumuses sadam.

Ailile!

Täna on Ailil sünnipäev,
seda ei juhtu iga päev.
Kallis sünnipäevalaps,
ole sama kaunis ja kraps!


Talvised, ent ometi soojad õnnitlused kodusaarelt!

15 January 2016

Ruhnuring.ee

Turismitegijad saarel on saanud endale konkurendi ja kolleegi: uksed avas Ruhnu vaba aja veetmise portaal ruhnuring.ee. Saab sõita saarel ringi, käia ringiratast, võtta kätest kinni ja liikuda giidi jälgedes ringikujuliselt, käia niikaua ringi kuni pea hakkab ringi käima või vaadata lihtsalt ringi.

Kaarel

14 January 2016

Suusasport














Libiseb.
Lund on palju.
Suusatamine koolipäeva lõpus on lastele justkui maiuspala.