18 January 2017

Rootsi kunn tuli külla


Rootsi kunn tuli rannarootslastele külla, andis kõigile medali ja puha.

Kaarel

15 January 2017

13 January 2017

Haldusreformi Lääne-Eesti piirkondliku komisjoni protokoll 04.01.2017

Osalejad: Väino Tõemets (Rahandusministeerium), Tõnis Blank (Rapla maavanem), Kaido Kaasik (Saare maavanem), Kalev Kaljuste (Pärnu maavanem), Kersten Kattai (Tallinna Ülikool), Rivo Noorkõiv (OÜ Geomedia), Riho Rahuoja (Hiiu maavanem), Neeme Suur (Lääne maavanem), Sulev Valner (Rahandusministeerium), Ave Viks (Rahandusministeerium). Kutsutud: Mikk Pikkmets, Mikk Lõhmus Protokollis: Kaie Küngas (Rahandusministeerium)

2. Piirkondliku komisjoni arvamuse andmine mereliste saarvaldade erandi taotlustele

1) Vormsi erandi taotlus Ekspertarvamuses toodi välja, et baasteenused on kohapeal tagatud, probleem on erakorraliste olukordade ja erijuhtumitega. Vajalik on tagada koostöö teiste omavalitsustega. Piirkondlik komisjon teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku kohaldada Vormsi vallale haldusreformi seaduse § 9 lõike 3 punktis 3 sätestatud erandit.

2) Muhu erandi taotlus Ekspertarvamuses toodi välja, et Muhu vallal on parem teenusvõimekus kui teistel samas suuruses omavalitsustel. Olemas on nii avaliku- kui ka erateenused ning toimib koostöö Orissaare vallaga teenuste osutamisel eakatele. Valla on olemas visioon arenguks. Eraldi omavalitsusena jätkamine eeldab koostöö jätkumist teiste omavalitsustega. Piirkondlik komisjon teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku kohaldada Muhu vallale haldusreformi seaduse § 9 lõike 3 punktis 3 sätestatud erandit.

3) Kihnu erandi taotlus Ekspertarvamuses toodi välja, et olemas on tulevikuvisioon. Vajalik on koostöö jätkumine teiste omavalitsustega. Piirkondlik komisjon teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku kohaldada Kihnu vallale haldusreformi seaduse § 9 lõike 3 punktis 3 sätestatud erandit.

4) Ruhnu erandi taotlus Ekspertarvamuses toodi välja, et Ruhnu vallal on suur kaugus mandrist ja teistest omavalitsustest. Aastaringseid elanikke on vähem kui rahvastikuregistri andmetel registreeritud. Saaremaaga ühendamist soosib saarelise eripära tundmine, lühem meretee ning varasem pikaaegne koostöö. Samas on Pärnu linn suurem keskus ning elanikud kasutavad palju Pärnu linnas asuvaid teenuseid. Piirkondlik komisjon teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku Ruhnu vallale haldusreformi seaduse § 9 lõike 3 punktis 3 sätestatud erandit mitte kohaldada ning ühendada vald ühineva Saaremaa vallaga või Pärnu linna ning Audru ja Paikuse vallaga.

11 January 2017

Ilm

Samalajal kui kõik maailmas muutub, näib, et sadamas on ikka selline idülliline vaikelu.

05 January 2017

Teabenõude esitamine Ruhnu ja Kihnu moodi (ruhnu.ee ja kihnu.ee)

TEABENÕUDE ESITAMINE Ruhnu moodi

Selleks tegevuseks pead olema sisselogitud!

KUIDAS SAATA TEABENÕUET VALLA KODULEHELT?

Kui soovid otse Ruhnu valla kodulehelt saata teabenõuet, siis;
1. Ühenda arvuti ID kaardi lugejaga
2.Pane oma personaalne ID kaart lugejasse
3.Mine Ruhnu valla kodulehele "www.ruhnu.ee"
4.Kliki üleval paremas nurgas olevale lingile "Logi sisse"
5.Kui leheküljele ilmub dialoogibox, siis kirjuta sinna oma ID kaardi parool 1 ja kliki "OK"
6.Kliki vaskakul lingiribal lingile "Teabenõude vorm"
7.Kui Sinu ID kaardi andmed ei ole vormil eeltäidetud, siis kirjuta sinna oma nimi, aadress, telefoninumber ja e-maili aadress.
8,Teabenõude sisulahtrisse kirjuta oma teabenõude soov.
9.Märgi linnukesega tagasiside kanal (kas e-postiga, telefoni teel või soovid kirjalikku vastust oma elukoha aadressil)
10.Kliki lingil "Saada"
11.Ilmub allkirjastamise dialoogibox. Vali allkirjastamisviis klikkides kas ID-kaardiga või mobiilID-ga.allkirjastamise lingil
12.Ilmub dialoogibox sertifikaadi valimiseks. Kliki lingil OK
13.Allkirjastamise dialoogiboxi kirjuta oma ID kaardi parool 2 ja kliki "OK"

teabenõude esitamine kihnu moodi


1. TEABENÕUDJA ANDMED

2. TEABENÕUDE SISU

Palume tähele panna, et mitte iga pöördumine ei ole teabenõue. Teabenõudega küsitakse asutuses juba olemas olevat teavet (nt dokumenti või väljavõtet). Teabenõudele vastatakse 5 tööpäeva jooksul. Kui küsite asutuse hinnangut või nõu, juhite tähelepanu puudustele või soovite mingi toimingu tegemist, siis see ei ole teabenõue. Sel juhul on vastamise tähtaeg pikem.

3. VALI TAGASISIDE KANAL


   

4. INFO SAATMINE

Enne teabenõude saatmist loe see veelkord üle ja veendu, et kõik on õige.

Pole paha ka meenutada, et Ruhnus elab napilt 50 inimest, Kihnus 500+. Ruhnus nõuavad vallaisad digiallkirja, kihnlasele piisab vastamiseks nimest vormil. Väljend "kui soovid" Ruhnu lehel tähendab tegelikus elus et "pead". Kui avaliku teenuse info ja  kättesaadavus inimesele on haldusreformi eesmärk, siis meie oma vallajuhid töötavad küll sellele vastu.

Kaarel

04 January 2017

Seinad kerkivad

 

Kaarel

03 January 2017

Hingekell

Täna löödi Ruhnu kirikuõpetajale Harry Reinule hingekella.

29 December 2016

Kristeli sünnipäev

 

 

Sünnipäevaviktoriini võitis Külli, kaotajatel lubati saunalaval oma sääri näidata.

Pilt: Luise
Kristel

28 December 2016

Kirjeldusi Ruhnust Liivimaal 1847. Fredric Joakim Ekman


Stockholmi antikvariaadist õnnestus mul 4000.- kulli eest osta (sekkides õnneks) Ekmani haruldus: "Beskrifning om Runö i Liffland"- "Kirjeldusi Ruhnust Liivimaal". Klassiõde Epp Ehasalu soome filoloogina kaevas kuskilt Soome arhiividest välja Ekmani algupärased artiklid Ruhnu kohta:

Tähelepanuvääriv on pealkiri “Ruhnu. Sotsialistlik-kommunistlik saareriik Vene valitsuse all."Väärib märkimist, et Vladimir Uljanov sündis aastal 1870, 34 aastat hiljem. Nagu kõikvõimas Ajalugu teab, saabus sotsialism ja kommunism oma tões ja õiguses Ruhnule alles 1940, seega ligi sada aastat hiljem. 

2.12.1846 Borgå Tidning nr 94 
http://digi.kansalliskirjasto.fi/sanomalehti/binding/389383?page=1&term=Run%C3%B6
5.12.1846 Borgå Tidning nr 95
http://digi.kansalliskirjasto.fi/sanomalehti/binding/389410?page=1&term=Run%C3%96
12.12.1846 Borgå Tidning nr 97
http://digi.kansalliskirjasto.fi/sanomalehti/binding/389368?page=1&term=Run%C3%B6
16.12.1846 Borgå Tidning nr 98
http://digi.kansalliskirjasto.fi/sanomalehti/binding/389410?page=1&term=Run%C3%96"

Kaarel

Õnnitlused!


22 December 2016

Naabrinaised

Pilt: Maribel

20 December 2016

19 December 2016

Peeter Rooslaiu meistrimärk



Siin tuli Külliga vahepeal jutuks et kas Pärnu ühes antikvariaadis müüdav sõlg on Peetri oma või mitte. Ei olnud Peetri oma, otsisin meie pere oma välja, sellel on märk peal. Märgil olev E võib tähendada Eliast ehk Peetri isa kes ka oli hõbedatööd teinud. Kihnu muuseumist ei teatud Peetri meistrimärgist midagi, lubasid asja uurida vanematelt inimestelt. ALP tähendab alpakat ehk uushõbedat, peale sõda keelati hõbeda kasutamine ära, nõukogude inimene ei tohtinud väärismetalli oma kodus kasutada. Peetri töö väärtust see muidugi ei vähenda, kasutada tuli seda materjali mis kättesaadav oli.  Peeter oli huvitaval kombel oma elu lõpuperioodil isegi rahvakunsti koondise "Uku" liige, kuigi enamiku enda valmistatud asjadest müüs ta otse inimestele.

Kaarel

18 December 2016

Poksima!

Ruhnu kool tänab Marek Peeti, kes kinkis koolile poksikoti ja poksikindad. Mareki juhendamisel toimusid sellel nädalavahetusel esimesed näidistreeningud Ruhnu lastele rahvamajas.

Kristel

13 December 2016

Mõned klõpsud.


Ruhnu vanad ja uued










A.

09 December 2016

Väärikas Näärikas 2016



Väärikas Näärikas on tänavu saadaval kahes versioonis: Väärikas Näärikas ja Väärikas Näärikas Maxi. Viimasel versioonil on lisaks suitsumudila ja suitselesta konservile ning käsitööšokolaadile Ruhnu uus hittsuveniir - isetehtav värviline lamp. Ise saab sisse panna igasugu klaasist või muidu läbipaistvaid asjakesi, mina panin mere äärest korjatud klaasikilde ja kvartsikivikesi. Lambi kaanele saab soovi korral kleepida Ruhnu margist väljalõigatud logo, pildil natuke logisev proovitöö.

Väärikas Näärikas maksab 10.-, Väärikas Näärikas Maxi 20.- kulli. Kogus piiratud!

Kaarel

08 December 2016

Jaala sisikond

 

Leidsin kogemata Umeå ülikooli kodukalt kellegi rännumehe Gustaf Hallströmi 1910 aasta fotod, mille seas leidus ka üks harukordne: Riia sadamas tehtud foto Ruhnu jaalast, laev triiki ruhnlaste kaupa täis. Paistavad hülgenaha kimbud, vaadid arvatavasti hülgerasvaga, vineerist kohver ja muu pudi-padi. Asjad tunduvad olevat samas asendis kui nad sinna väikselt paadilt on loobitud, nende rittasättimisega pole küll keegi vaeva näinud. Leif tellis Umeåst suurema faili, panen selle üles, saab näitustel kasutada kes soovib.

http://www.foark.umu.se/samlingar/arkiv/digitala-utstallningar/gustaf-hallstrom/resan-1910

Kaarel

06 December 2016

Metsategu

Kellel aiaposte või männilatti vaja, andku teada.

Kaarel

05 December 2016

Paadikuuris midagi uut!

PAADIKUURIS UUS NÄITUS
Ruhnlased käisid hiljuti reisil Peterburis ja Helsingis. Laev oli suur ja mugav- magamiskajutite, restoranide, poodide ja baaridega. Vanad ruhnlased pidid aga Peterburgi pääsemiseks 150 aastat tagasi hulga vaevalisema ja riskirohkema teekonna ette võtma. Aastatel 1860 ostsid Johan Anders, Isak Kokas ja Johan Ulles ca 10-meetrise purjepaadi just Soome lahe piirkonnast 14 km Peterburist. Taolist laeva nimetati jaalaks ning saarele toodud laeva eeskujul hakkasid ruhnlased jaalasid ehitama. Jaaladega said ruhnlased kodusaarest kaugel hülgeid küttimas käia, kaupa vedada ja aina pikemaid reise ette võtta.
Ajad ja kombe on muutunud, puupaatide ehitamise traditsioon kadumas, põnev on meenutada aegu kui paadid olid tehtud puust ja mehed rauast. Ehk ühel ilusal päeval ehitatakse Ruhnus jälle paate ja laevu, kasvõi kodu kaunistuseks või ajaviiteks.
Ajaloolises merepäästejaama hoones on pühapäevast saadik avatud uus, Ruhnu mereajalugu käsitlev näitus. Merekultuuriaasta 2016 toetusel valminud näitus jääb vana päästejaama hoone püsinäituseks. Näha ja lugeda saab Ruhnus ehitatud paatide ja laevade kohta lodjast jahtani.
Näituse koostamisel olid abiks Jorma Fribergi koostatud tekstid ja saadetud fotod, raamat Båtar på Runö, Meremuuseumi, ERM-i, Rannarootsi Muuseumi, Ruhnu muuseumi ja Pärnu muuseumi fotokogud.

Astuge lahkesti läbi, paadikuuri uks on praegu lukust lahti! Ainult heeringatünn nihutage palun ukse ette tagasi, muidu tuul teeb pahandust.



Triin

Seltsimees Vähki kurvast elusaatusest II

7.03.1942 Meie Maa jätkab 1941. aasta sündmusi Ruhnus tuletorni ülevaataja Johannes Merendi abikaasa Leida jutustusega.

http://dea.nlib.ee/fullview.php?frameset=3&showset=1&wholepage=suur&pid=l686064&nid=172222&con=1

Leida kahest pojast üks suri 1944. aastal Tartus tiisikusse, Leidal endal õnnestus arvatavasti ühe pojaga sõjakeerises emigreeruda, kuna surmadaatumid on tal 1995, USA. Sellele kurvale loole paneb kurva punkti 21.05.1942 Postimees, kes teatab järjekordse ühishaua leidmisest pärast punaste Kuressaarest lahkumist.

http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19420521.2.12

Kaarel

04 December 2016

Seltsimees Vähki kurvast elusaatusest

Ajaleht Sovjet-Estlandi III jutuosas oli juttu seltsimees Vähkist, kes saadeti punavõimu poolt Ruhnu kala vastuvõtu- ja soolamispunkti rajama. 4.11.1941 Meie Maas on juttu sama suve sündmustest, mis 5 mehele kahjuks kurvalt lõppesid. Nende seas ka sm Vähkile.



http://dea.nlib.ee/fullview.php?frameset=3&showset=1&wholepage=suur&pid=l438182&nid=172103&con=1

Kaarel

03 December 2016

Kadri sünnipäev!!

Õnnitlused ja palju kallistusi kõikide ruhnlaste poolt!

Ajaleht Sovjet-Estland 1940-1941. Pris 10 kop. IV osa



18.06.1941 lehenumbrist saab lugeda:

”Ruhnu artell. Sügisel 1940 kuulsid ruhnlased artellisüsteemist. Nad otsustasid siis artelli asutada. Paaril ruhnlasel, kes käisid postiga Kuressaares, oli kaasas artelli põhikiri. Neid uuriti hoolikalt ja selle tulemusel leiti, et artell oleks kõigile parim. Nüüd valiti juhatus ja loodi komisjon, mis hakkab hindama mootorpaate ja püügivahendeid. Tuleb mainida, et kalur Matts Malm, kes valiti juhatajaks, on panustanud palju oma töösse ja kulutanud uskumatult palju energiat artelli heaks. Ta oli üks neist kahest, kes käis maha pika ja raske tee üle jää Kuressaarde, et tutvuda artellisüsteemiga.

Praegu koosneb Ruhnu artell 50 liikmest, ja nad ootavad kalapüügi algust. Ainsaks takistuseks on kapitali vähesus püügivahendite ja mootorikütuse ostmiseks. Ruhnlased ei ole kunagi saanud ära kasutada mere rikkusi, sest raskused on olnud suured, mis puutub kala äraandmist. Nüüd kui riik selle kõige eest hoolitseb, loodavad kalurid piiramatut kalapüüki ja ootavad rikast ja tulutoovat suve.

Praegu tegeleb Pärnu kalakombinaat kalavastuvõtupunkti ehitamisega Ruhnu. On valmis vundament hoonele, kus hakkavad paiknema kalapuhastusruum, laoruum, jääkelder ja kontor. See on esimene samm asjade parandamiseks. Pole võimatu, et järgmisel aastal tuleb ka sadam, ja siis on ka see sajandipikkune eraldatus läbi lõigatud.
---
Eesti Kalurite Liit teatab, et artellidel on Riikliku Maapanga Kuressaare filiaalist võimalik saada laenu püügivahendite muretsemiseks. Kõigis artelle puudutavates küsimustes võib pöörduda Eesti Kalurite Liidu Kuressaare kalandusinspektori, seltsimees Laose, poole, kes väljastab loa mootorikütuse ja bensiini ostmiseks.”

Pole imestada, et ruhnurootslased 1943. ja 1944. aastal ühiselt koos rahvuskaaslastega teistelt saartelt ja ranna-aladelt emamaale Rootsi ümber asuda soovisid. Nõukogude võim suutis juba väga lühikese ajaga enda olemuse selgeks teha – kohaliku kogukonna traditsioonidel ja tavadel pole enam mingit tähendust, asjad toimuvad nii nagu ”seltsimehed” Kuressaarest ja Tallinnast ütlevad. Kui öeldakse et artell tuleb, siis ta ka tuleb. Ja nagu tulevik näitas – artell ka tuli. 1949. aastal põllumajanduslik artell ”Ruhnu”, paari aasta pärast kalurikolhoos ”Kommunismi Majak”. Ja mootorikütuse ostmiseks peab luba olema.

Kaarel

02 December 2016

Ajaleht Sovjet-Estland 1940-1941. Pris 10 kop. III osa

 




22.05.1941 Sovjet-Estland kirjutab:

” Ruhnus luuakse kala vastuvõtu- ja soolamispunkt. 
Lähemas tulevikus asutatakse Ruhnus kala vastuvõtu- ja soolamispunkt, mis kuulub Pärnu kalakombinaadile. Vestluses punkti rootsi keelt kõnelev juhataja, seltsimees Vähiga, ütles ta muu hulgas, et randa püstitatakse ca 15 m pikkune maja, kus on ruumid kala vastuvõtuks, puhastamiseks ja soolamiseks, samuti jääkelder, laoruum ja kontor. Töölised hoone ehitusele ja punktis töötamiseks võetakse koha pealt. Töö algab siis, kui on jõutud materjal hankida. Punkt hakkab regulaarselt saatma soolatud kala Pärnusse. On võimalik ka, et sisse seatakse regulaarne ühendus Pärnu ja Ruhnu vahel.”

Kala vastuvõtu- ja soolamispunkt oli ainuke, mida kommunistid jõudsid enne sõda Ruhnus ellu viia. Süüa oli vaja ja nõukogude rahvas ning Punaarmee oli vaja ära toita. Kala ja hülgerasv olid ainukesed artiklid mida saar rahvamajandusele pakkuda sai. 1943. aasta Eugene Kirchhoffi tehtud fotodel on punkt Ringsu neemel täiesti olemas ja ka töötab. Siis juba muidugi Wehrmachti tarbeks.

Kaarel