22 April 2014

Seamaja sarikapidu


 

Seamaja sarikad valmis, ees ootab laastukatuse löömine. Allpool vallavalitsuse kiri taotluse kohta seamaja ehitada. Kas loomatõrjeseadus hõlmab ka hiiri, rotte, parasiite ja muid inimesele kahjulikke olendeid? Igal juhul tundub et elaks rohkem ülaltoodud olenditega koos kui id.., vabandust, spetsialistidega Ruhnu Vallavalitsusest.

Kaarel

Lisaandmete küsimine
Ruhnu Vallavalitsus, vaadanud läbi Teie teavituse seamaja (ehitusaluse pinnaga alla 20 m²) rajamiseks ja lähtudes ehitusseaduse § 16 lg. 6 soovib Ruhnu Vallavalitsus seoses Ruhnu küla Bulders kü planeeritava seamaja rjamisega lisaandmeid:
  1. Seletuskirjaliselt esitada kinnitus, et hoone välisviimistlusmaterjal on analoogne teiste kinnistul paiknevate hoonete välisviimistluse materjalidega.
  2. Esitada tehnoloogiline lahendus hoone põhiplaanina, mis sisaldab ka sõnnikukäitlust.
  3. Esitada asendiplaan, kus näidatud planeeritava hoone täpne asukoht, seotus - kaugus teistest hoonetest.
  4. Vastavalt loomatõrje seaduse § 7 lg.1 tuleb lahendus kooskõlastada Veterinaar- ja Toiduameti Saaremaa Veterinaarkeskusega.

Lugupidamisega

(Allkirjastatud digitaalselt)

Aare Sünter
Vallavanem


Jüriöö


21 April 2014


20 April 2014

Rannavõrkpalli väljak ka avatud

Kaarel

Munadepüha


Oli päris lõbus, loominguline ja sportlik. Mõni muna sai isegi langevarjuga laskumist proovida.
Priit

Külapilt


18 April 2014

Otse linnast.

16 April 2014

Täna sadamas


 

 
 








-Kadri

Reinule

Elu kadakapõõsa all.
Murumeri Reitsakul.
Tervitused Itaaliasse ja Tõstamaale!

13 April 2014

Empsile Tartu linna



Lapsed pestud, õpitud. Tule ruttu tagasi.

Paps

Karupäev

Täna on väljas paras karuilm. Mitja andis kaheksa aasta tagustest sündmustest põhjaliku ja analüüsiva ülevaate.
Aksel arvas: "Kui ei ole näind, ei tohi rääki. Kuigi aimata muidugi võib."
Kui siis kõik hommikulaua äärde kogunenud kordamööda karusaaga teemal kirjutades oma fantaasial lennelda lasksid, sündis niisugune versioon Ruhnu karust:  
 

Karu jäljed rannal.
Sulev nägi esimesena Kuunsi rannas karu jälgi, mis olid piisavalt suured, et mitte jätta olukorrale reageerimata. Pärast arutelu otsustati ühiselt, et see suur loom tuleb kinni püüda. Kokku aeti Ruhnu mehed, mandrilt tulid jahimehed ja nii see jaht algas.
Kaheraudsed löödi läikima ja saapad viksiti hülgerasvaga. Koguti kokku kõik Ruhnu koerad, nii suured kui ka väikesed, et nad karujahil abiks oleksid.
Karu nähti siin ja seal, aga päris ligi ei pääsenud keegi. Karu oli, on ja jääb!
Üsna pea hakkasid saarel levima igasugu erinevad versioonid mesikäpa saatusest.
Üllatavalt paljudes aedades suitsesid korraga suitsuahjud, grillahjud. Samuti tehti soojade ilmadega tuld majade ahjudesse...
Olid ikka toredad ning vägevad jäljed rannas, ise poleks küll osanud selliseid teha. Vahel ulatus karurada sadamani välja. Seal vist ehmatas jõujaama müra Oti jälle metsa tagasi. Igatahes ei teadnud pätajalg ametlikust piirijaotamisest tuhkagi.
Aga need olid ainult kahtlused. Ju ta ikka ära ujus, nagu oli tulnudki.


12 April 2014

Põrsapõli


Põrsapere liikmetest kaks on Luise, neli Buldersi ja üks Udo jagu.

Paar





-Kadri

Maal "Ruhnu karu"

autor: Anatoli Strahhov

Dzintars

OOTAME KÕIKI PÜHAPÄEVA HOMMIKUL
KELL 10

LUISE POE JUURDE BANGALO ALLA

MESIMAGUSAT KOOKI MAITSMA JA KUUMA KUREMARJAJOOKI JOOMA


MÕMM!

08 April 2014

Päevapilt

Väike kompaljong Ruhnu lapsi.

Kaarel

06 April 2014

Heikil sünnipäev!


Tänane sünnipäevaline Ruhnu saarel on kaitseliitlaste pealik härra leitnant, merepäästja, pritsumaja brigadir, jäätmejaama direktor, vee ja kanalisatsiooni küsimuste kõneisik, teehoolduse juhtiv jõud, vallavolinik, kutseline kalur-kopamees-karaokelaulik Heiki Kukk!

Soovime edu igas ametis ja õnne iga päev!

05 April 2014

Õhtukaldal

-Kadri

2,531

Kaarel

04 April 2014



Mihkel-Muhkel-Pähkel!

Heikki on ju igal alal Mihkel.
Sihuke mees:
Siin-seal, iga nurga peal.
Mis kätte saab võetud,
see korda saab seatud
ja igasugu asjad jutti aetud.
Vanas Tallinnas on tal tutvused sees
igati hinnatud, nõutud šõumees.
Nii palju on alati teha,
et kõike ei jõuagi teha :)

Soovime ideederohket fantaasiat ja anna ikka tööle pihta :)!

03 April 2014

Esimene "kruiser"

Poola lipu all sõitev skautjaht ei saanud isiklikult sügava süvise tõttu sadamasse sisse sõita, inimesed pardalt said aga siiski oma ekskursiooni Ruhnus tehtud. Ja purjelaeva nimi on poolakeeles niivõrd keeruline eestlase kõrvale, et kes nüüd tõesti tahab teada selle aluse nime, peab uurima Poola ajalugu ning leidma pühakumõõtu mõõgakangelase nime Grünwaldi lahingupäevilt.

Priit

02 April 2014

Palju õnne, Aivar!



Teadlased on läbi viinud globaalse magnituudiga uurimuse, mille tulemusel selgus, et sünnipäevad on
inimese tervisele kasulikud. Analüüsides selgus, et mida rohkem on inimesel sünnipäevasid, seda kauem ta elab.
Lisa sünnipäevale veel mereõhku ja lainete mühinat, silmatäis Ruhnul alati säravat päikest ning kübeke Vitali helisevat naeru üle angerjakatla, ning võid kindel olla, et niipea lusikas nurka ei lenda.


Õnne selles, milles seda enam vajad ning julgust sinna, kus hirm kõige suurem.

Pärimuspäevad



Eesti  saarte  folklooripäevade/pärimuspäevade  ajaloost

 1996.aastal hakati Eesti saartel  igal aastal   korraldama  Eesti saarte maanaiste kokkutulekuid, mis alates 2003.aastast  muutusid Eesti saarte folklooripäevadeks (2012.a. ümber nimetatud pärimuspäevadeks). Initsiaatoriteks on alati olnud Eesti Saarte Naiskogu (Eesti Saarte Kogu allorganisatsioon) ja saarte naisorganisatsioonid. Üritused viiakse tavaliselt läbi igal aastal erineval saarel vastava saare kodanikuühenduste-naisorganisatsioonide poolt koostöös nende saarte kohalike omavalitsuste ja saari omavate maakondade rahvakultuurispetsialistidega.  Pärimuspäevad on kujunenud populaarseteks ja oodatud üritusteks.
Saarte pärimuspäevad on saarte elanikke siduvad, saarte pärimuskultuuri väärtustavad ja arendavad üritused.. Põhimõtteks on ikka olnud Eesti saarte  pärimuskultuuri uurimine, arendamine ja näitamine.      
                                                                                                                                                          Pärimuspäevad on toimunud:  1) Saaremaal Mustjalas (2003.a., põhiteema „Mustjala pulm“), 2) 2004.a. Muhus (põhiteema „Töö ja lauluga läbi elu“), 3) 2005.a. Hiiumaal (põhiteema  „ Rahvariie ja rahvuslik riie läbi aastate“), 4) 2006.a. Vormsil (põhiteema „Rahvuslikud elemendid ja motiivid kaasaegses käsitöös“),  5) 2007.a. Abrukal (põhiteema „Taimed rahvameditsiinis “), 6) 2010.a. Ruhnus (põhiteema „Kala“), 7) 2011.a. Pranglil (põhiteema „Saarte rahvuslikud mängud“), 8) 2012.a. Manõjal  (põhiteema „Vanad seltskonnatantsud – ehe pärimus ja kogukonna traditsioon“ ja  9) 2013.a. Aegnal  (põhiteema jutuvestmine teemal „Meri annab, meri võtab“, õhtul õpiti ja tantsiti  üheskoos Kihnu ja Muhu vanu seltskonnatantse) .

Manijal soovitas pr. Ingrid Rüütel  folklooripäevad ümber nimetada pärimuspäevadeks.

Alates 2012.aastast hakati korraldama ka saarte laste pärimuspäevi (2012.a. Kihnus, 2013.a. Muhus).

2014.a. toimuvad Eesti saarte 10. pärimuspäevad Saaremaal  (lapsed ja täiskasvanud koos), märksõna „Koosmäng“.  

Alati on päevakorras ka ettekanded ja arutelu (nn mokalaat) erinevatel pärimuskultuuri teemadel.
Pärimuspäevadel toimunud aruteludel  on  edasise tegevuse kohta  arvatud järgmist.
-        Eesti saarte pärimuspäevi tuleb tingimata jätkata;
-        Arutada tuleb saarte pärimuskultuuri aktuaalseid teemasid ja probleeme, pärimuspäevade edasist korraldust, saarte noorte kaasamist pärimuspäevadele;
-        Osalejateks peavad olema eeskätt Eesti saared. Eraldi seltskond on rannarootslased, neil on ka oma selts, neid peab samuti kaasama;
-        Folklooripäevade kavas peaks olema ka käsitööde näitusi, käsitöötubasid jne;
-        Seni pole välismaalt külalisi kutsutud, kuna projektipõhine rahastamine pole seda võimaldanud;
-        Osavõtjate arv võib olla nii suur, kui korraldaja saar suudab vastu võtta (majutada, toitlustada ). Jne.

Sel aastal toimuvad pärimuspäevad Saaremaal Mändjalas 22-24 augustil.
Kes soovib Ruhnu saart esindada palun andke teada 8. aprilliks emailile rahvamaja@ruhnu.ee

Andre

01 April 2014

Lastefilm



Kolmapäeval kell 17.30 rahvamajas.

Kairi

Aga ükskord algab aega!


Mil ma tulen mootorsaega.
Läbi Pärnu lennujaama,
Ruhnumehe õigust tooma,
oma rahvast uueks looma.


Ei ole saladus, et Matil on õigus.
Sellisena näevad meie saart pingviini ajudega nupuliigutajad ja oh-jaa, kas ka Ruhnul mitte
üks selle ohustatud liigi esindaja ringi ei paterda?
Uniste silmadega mehed Hiinast, on aidanud luua pildi, milline Ruhnu c.a 15 aasta pärast olla võiks,
sest kohalikud ei oma selles osas mingit kujutlusvõimet.
Noh, nüüd omame:



Nahad on teinud tubli tööd Limo sadama taastamisel, Priidul pole Ringsus enam tuhkagi teha.
Elektritöötajad võivad diisliga ube keeta, sest tuulegenekad Sjustakas huugavad ning hirmutavad Jürka veistel piimad kinni. Luited on lükatud sirgeks ja Atsi krunt on läbinud laienduse. Asfalt ka vana Ringsu teel, tähendab seda, et nüüd teab vist ainult Silvi, kustkohast kukeseeni saab. Põllud on küll alles, kuid midagi, mida alla kugistada, seal inimlooma jaoks ei kasva. Haubjerre soo on see-eest riisi servast servani täis istutatud.
Männimetsad on asendatud energiavõsaga, kitsed elavad hästi - vanadel Ruhnu piltidel. Saarel räägitakse rootsi keelt kerge hiina aktsendiga ning Kolka poole projekteeritakse neljarealist autosilda.


Kuid küll tuleb ka sootuks teistmoodi aeg.

Ilusat kevadet kõigile,

Marten

Täna lasti Runö vette

 

Rainer

Lubage minul kui volikogu esimehel kommenteerida



Lubage minul kui volikogu esimehel kommenteerida 1.aprilli Eesti Päevalehes ilmunud artiklit, kus muuhulgas leiab käsitlemist munitsipaalmajade ehitamine Ruhnu 2025 aastaks.
Juba järgmisel volikogul arutatakse munitsipaalmajade ehitamist saarele. Küla piiridesse ehitatavad  majad ei tohi olla kõrgemad kui uue kiriku torn, seevastu külast väljapoole püstitavad  elamud on tõelised  kõrghooned, sest vastavalt kehtestatud tingimustele on kõrguse piiranguks siin vana tuletorni kõrgus merepinnast, mis võimaldab ehitad kuni 28 korruselisi maju.
Nüüd tekib küsimus, kes nendes elama hakkavad. Siin on Ruhnu omavalitsusel ja volikogul võimalus anda tõhus panus Eesti Vabariigi kohustuste täitmisele rahvusvahelises plaanis. Nimelt osa elamispindu on juba täna broneeritud  Süüria põgenike majutamisele. Ehitatav SPA kompleks Ruhnu ravivee puurkaevu vahetusse lähedusse võimaldab vastu võtta taastusravile näiteks Ukraina kodanikke, seda enam, et üks kiirabiauto on juba täna saarel olemas koos väljaõpetatud mitme meeskonnaga.
 Nende plaanide elluviimiseks vajab laiendust ka Ruhnu lennuväli, mis võimaldab siin vastu võtta ka  suuremaid reaktiivlennukeid. Muidugi peame eelnevalt saame kokkulepped lennuvälja lähedal praegu elavate  kahe talu omanikega, sest  tõenäoliselt need majapidamised jäävad lennuvälja laiendamisele ette.  Muidugi teeb volikogu pakkumise neile valida uueks elukohaks ükskõik missugune korter mõnes kõrghoones.
Nende plaanide jõustumisel lisandub Ruhnu ilmselt ca 120-150 püsielanikku ja teine samapalju aastaringseid turiste. Sellega tõuseb omavalitsuse tulubaas  ca 90-95% ja ettevõtlustulu 140%.

Volikogu esimees
Mati Raal

30 March 2014