29 December 2016

Kristeli sünnipäev

 

 

Sünnipäevaviktoriini võitis Külli, kaotajatel lubati saunalaval oma sääri näidata.

Pilt: Luise
Kristel

28 December 2016

Kirjeldusi Ruhnust Liivimaal 1847. Fredric Joakim Ekman


Stockholmi antikvariaadist õnnestus mul 4000.- kulli eest osta (sekkides õnneks) Ekmani haruldus: "Beskrifning om Runö i Liffland"- "Kirjeldusi Ruhnust Liivimaal". Klassiõde Epp Ehasalu soome filoloogina kaevas kuskilt Soome arhiividest välja Ekmani algupärased artiklid Ruhnu kohta:

Tähelepanuvääriv on pealkiri “Ruhnu. Sotsialistlik-kommunistlik saareriik Vene valitsuse all."Väärib märkimist, et Vladimir Uljanov sündis aastal 1870, 34 aastat hiljem. Nagu kõikvõimas Ajalugu teab, saabus sotsialism ja kommunism oma tões ja õiguses Ruhnule alles 1940, seega ligi sada aastat hiljem. 

2.12.1846 Borgå Tidning nr 94 
http://digi.kansalliskirjasto.fi/sanomalehti/binding/389383?page=1&term=Run%C3%B6
5.12.1846 Borgå Tidning nr 95
http://digi.kansalliskirjasto.fi/sanomalehti/binding/389410?page=1&term=Run%C3%96
12.12.1846 Borgå Tidning nr 97
http://digi.kansalliskirjasto.fi/sanomalehti/binding/389368?page=1&term=Run%C3%B6
16.12.1846 Borgå Tidning nr 98
http://digi.kansalliskirjasto.fi/sanomalehti/binding/389410?page=1&term=Run%C3%96"

Kaarel

Õnnitlused!


22 December 2016

Naabrinaised

Pilt: Maribel

20 December 2016

19 December 2016

Peeter Rooslaiu meistrimärk



Siin tuli Külliga vahepeal jutuks et kas Pärnu ühes antikvariaadis müüdav sõlg on Peetri oma või mitte. Ei olnud Peetri oma, otsisin meie pere oma välja, sellel on märk peal. Märgil olev E võib tähendada Eliast ehk Peetri isa kes ka oli hõbedatööd teinud. Kihnu muuseumist ei teatud Peetri meistrimärgist midagi, lubasid asja uurida vanematelt inimestelt. ALP tähendab alpakat ehk uushõbedat, peale sõda keelati hõbeda kasutamine ära, nõukogude inimene ei tohtinud väärismetalli oma kodus kasutada. Peetri töö väärtust see muidugi ei vähenda, kasutada tuli seda materjali mis kättesaadav oli.  Peeter oli huvitaval kombel oma elu lõpuperioodil isegi rahvakunsti koondise "Uku" liige, kuigi enamiku enda valmistatud asjadest müüs ta otse inimestele.

Kaarel

18 December 2016

Poksima!

Ruhnu kool tänab Marek Peeti, kes kinkis koolile poksikoti ja poksikindad. Mareki juhendamisel toimusid sellel nädalavahetusel esimesed näidistreeningud Ruhnu lastele rahvamajas.

Kristel

13 December 2016

Mõned klõpsud.


Ruhnu vanad ja uued










A.

09 December 2016

Väärikas Näärikas 2016



Väärikas Näärikas on tänavu saadaval kahes versioonis: Väärikas Näärikas ja Väärikas Näärikas Maxi. Viimasel versioonil on lisaks suitsumudila ja suitselesta konservile ning käsitööšokolaadile Ruhnu uus hittsuveniir - isetehtav värviline lamp. Ise saab sisse panna igasugu klaasist või muidu läbipaistvaid asjakesi, mina panin mere äärest korjatud klaasikilde ja kvartsikivikesi. Lambi kaanele saab soovi korral kleepida Ruhnu margist väljalõigatud logo, pildil natuke logisev proovitöö.

Väärikas Näärikas maksab 10.-, Väärikas Näärikas Maxi 20.- kulli. Kogus piiratud!

Kaarel

08 December 2016

Jaala sisikond

 

Leidsin kogemata Umeå ülikooli kodukalt kellegi rännumehe Gustaf Hallströmi 1910 aasta fotod, mille seas leidus ka üks harukordne: Riia sadamas tehtud foto Ruhnu jaalast, laev triiki ruhnlaste kaupa täis. Paistavad hülgenaha kimbud, vaadid arvatavasti hülgerasvaga, vineerist kohver ja muu pudi-padi. Asjad tunduvad olevat samas asendis kui nad sinna väikselt paadilt on loobitud, nende rittasättimisega pole küll keegi vaeva näinud. Leif tellis Umeåst suurema faili, panen selle üles, saab näitustel kasutada kes soovib.

http://www.foark.umu.se/samlingar/arkiv/digitala-utstallningar/gustaf-hallstrom/resan-1910

Kaarel

06 December 2016

Metsategu

Kellel aiaposte või männilatti vaja, andku teada.

Kaarel

05 December 2016

Paadikuuris midagi uut!

PAADIKUURIS UUS NÄITUS
Ruhnlased käisid hiljuti reisil Peterburis ja Helsingis. Laev oli suur ja mugav- magamiskajutite, restoranide, poodide ja baaridega. Vanad ruhnlased pidid aga Peterburgi pääsemiseks 150 aastat tagasi hulga vaevalisema ja riskirohkema teekonna ette võtma. Aastatel 1860 ostsid Johan Anders, Isak Kokas ja Johan Ulles ca 10-meetrise purjepaadi just Soome lahe piirkonnast 14 km Peterburist. Taolist laeva nimetati jaalaks ning saarele toodud laeva eeskujul hakkasid ruhnlased jaalasid ehitama. Jaaladega said ruhnlased kodusaarest kaugel hülgeid küttimas käia, kaupa vedada ja aina pikemaid reise ette võtta.
Ajad ja kombe on muutunud, puupaatide ehitamise traditsioon kadumas, põnev on meenutada aegu kui paadid olid tehtud puust ja mehed rauast. Ehk ühel ilusal päeval ehitatakse Ruhnus jälle paate ja laevu, kasvõi kodu kaunistuseks või ajaviiteks.
Ajaloolises merepäästejaama hoones on pühapäevast saadik avatud uus, Ruhnu mereajalugu käsitlev näitus. Merekultuuriaasta 2016 toetusel valminud näitus jääb vana päästejaama hoone püsinäituseks. Näha ja lugeda saab Ruhnus ehitatud paatide ja laevade kohta lodjast jahtani.
Näituse koostamisel olid abiks Jorma Fribergi koostatud tekstid ja saadetud fotod, raamat Båtar på Runö, Meremuuseumi, ERM-i, Rannarootsi Muuseumi, Ruhnu muuseumi ja Pärnu muuseumi fotokogud.

Astuge lahkesti läbi, paadikuuri uks on praegu lukust lahti! Ainult heeringatünn nihutage palun ukse ette tagasi, muidu tuul teeb pahandust.



Triin

Seltsimees Vähki kurvast elusaatusest II

7.03.1942 Meie Maa jätkab 1941. aasta sündmusi Ruhnus tuletorni ülevaataja Johannes Merendi abikaasa Leida jutustusega.

http://dea.nlib.ee/fullview.php?frameset=3&showset=1&wholepage=suur&pid=l686064&nid=172222&con=1

Leida kahest pojast üks suri 1944. aastal Tartus tiisikusse, Leidal endal õnnestus arvatavasti ühe pojaga sõjakeerises emigreeruda, kuna surmadaatumid on tal 1995, USA. Sellele kurvale loole paneb kurva punkti 21.05.1942 Postimees, kes teatab järjekordse ühishaua leidmisest pärast punaste Kuressaarest lahkumist.

http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19420521.2.12

Kaarel

04 December 2016

Seltsimees Vähki kurvast elusaatusest

Ajaleht Sovjet-Estlandi III jutuosas oli juttu seltsimees Vähkist, kes saadeti punavõimu poolt Ruhnu kala vastuvõtu- ja soolamispunkti rajama. 4.11.1941 Meie Maas on juttu sama suve sündmustest, mis 5 mehele kahjuks kurvalt lõppesid. Nende seas ka sm Vähkile.



http://dea.nlib.ee/fullview.php?frameset=3&showset=1&wholepage=suur&pid=l438182&nid=172103&con=1

Kaarel

03 December 2016

Kadri sünnipäev!!

Õnnitlused ja palju kallistusi kõikide ruhnlaste poolt!

Ajaleht Sovjet-Estland 1940-1941. Pris 10 kop. IV osa



18.06.1941 lehenumbrist saab lugeda:

”Ruhnu artell. Sügisel 1940 kuulsid ruhnlased artellisüsteemist. Nad otsustasid siis artelli asutada. Paaril ruhnlasel, kes käisid postiga Kuressaares, oli kaasas artelli põhikiri. Neid uuriti hoolikalt ja selle tulemusel leiti, et artell oleks kõigile parim. Nüüd valiti juhatus ja loodi komisjon, mis hakkab hindama mootorpaate ja püügivahendeid. Tuleb mainida, et kalur Matts Malm, kes valiti juhatajaks, on panustanud palju oma töösse ja kulutanud uskumatult palju energiat artelli heaks. Ta oli üks neist kahest, kes käis maha pika ja raske tee üle jää Kuressaarde, et tutvuda artellisüsteemiga.

Praegu koosneb Ruhnu artell 50 liikmest, ja nad ootavad kalapüügi algust. Ainsaks takistuseks on kapitali vähesus püügivahendite ja mootorikütuse ostmiseks. Ruhnlased ei ole kunagi saanud ära kasutada mere rikkusi, sest raskused on olnud suured, mis puutub kala äraandmist. Nüüd kui riik selle kõige eest hoolitseb, loodavad kalurid piiramatut kalapüüki ja ootavad rikast ja tulutoovat suve.

Praegu tegeleb Pärnu kalakombinaat kalavastuvõtupunkti ehitamisega Ruhnu. On valmis vundament hoonele, kus hakkavad paiknema kalapuhastusruum, laoruum, jääkelder ja kontor. See on esimene samm asjade parandamiseks. Pole võimatu, et järgmisel aastal tuleb ka sadam, ja siis on ka see sajandipikkune eraldatus läbi lõigatud.
---
Eesti Kalurite Liit teatab, et artellidel on Riikliku Maapanga Kuressaare filiaalist võimalik saada laenu püügivahendite muretsemiseks. Kõigis artelle puudutavates küsimustes võib pöörduda Eesti Kalurite Liidu Kuressaare kalandusinspektori, seltsimees Laose, poole, kes väljastab loa mootorikütuse ja bensiini ostmiseks.”

Pole imestada, et ruhnurootslased 1943. ja 1944. aastal ühiselt koos rahvuskaaslastega teistelt saartelt ja ranna-aladelt emamaale Rootsi ümber asuda soovisid. Nõukogude võim suutis juba väga lühikese ajaga enda olemuse selgeks teha – kohaliku kogukonna traditsioonidel ja tavadel pole enam mingit tähendust, asjad toimuvad nii nagu ”seltsimehed” Kuressaarest ja Tallinnast ütlevad. Kui öeldakse et artell tuleb, siis ta ka tuleb. Ja nagu tulevik näitas – artell ka tuli. 1949. aastal põllumajanduslik artell ”Ruhnu”, paari aasta pärast kalurikolhoos ”Kommunismi Majak”. Ja mootorikütuse ostmiseks peab luba olema.

Kaarel

02 December 2016

Ajaleht Sovjet-Estland 1940-1941. Pris 10 kop. III osa

 




22.05.1941 Sovjet-Estland kirjutab:

” Ruhnus luuakse kala vastuvõtu- ja soolamispunkt. 
Lähemas tulevikus asutatakse Ruhnus kala vastuvõtu- ja soolamispunkt, mis kuulub Pärnu kalakombinaadile. Vestluses punkti rootsi keelt kõnelev juhataja, seltsimees Vähiga, ütles ta muu hulgas, et randa püstitatakse ca 15 m pikkune maja, kus on ruumid kala vastuvõtuks, puhastamiseks ja soolamiseks, samuti jääkelder, laoruum ja kontor. Töölised hoone ehitusele ja punktis töötamiseks võetakse koha pealt. Töö algab siis, kui on jõutud materjal hankida. Punkt hakkab regulaarselt saatma soolatud kala Pärnusse. On võimalik ka, et sisse seatakse regulaarne ühendus Pärnu ja Ruhnu vahel.”

Kala vastuvõtu- ja soolamispunkt oli ainuke, mida kommunistid jõudsid enne sõda Ruhnus ellu viia. Süüa oli vaja ja nõukogude rahvas ning Punaarmee oli vaja ära toita. Kala ja hülgerasv olid ainukesed artiklid mida saar rahvamajandusele pakkuda sai. 1943. aasta Eugene Kirchhoffi tehtud fotodel on punkt Ringsu neemel täiesti olemas ja ka töötab. Siis juba muidugi Wehrmachti tarbeks.

Kaarel

01 December 2016

Geoloogilised uuringud Ruhnus

 

Geoloog Alar Rosentau jätkab geoloogilisi uuringuid Ruhnu saarel. Kaarel abis.

Kaarel

Ajaleht Sovjet-Estland 1940-1941. Pris 8 kop. II osa



04.01.1941 ilmub artikkel pealkirjaga ”Ka Ruhnus algab uus elu”:

”Kõik eri liiki inventar, mis seni kuulus Ruhnu kirikukogudusele, otsustati võimude poolt üle võtta ja anda Ruhnu algkoolile. Nii oli kogudusel 5 harmooniumit, kuid koolil polnud ühtegi, mistõttu õpetaja pidi lastele lauluviiside õpetamiseks vilistama!! Samamoodi oli lugu õmblusmasinaga, mida said kasutada ainult kogudusega tihedates sidemetes olevad isikud. Nüüd sai kool ka õmblusmasina. Peale selle sai kool pastoraadist kaks ruumi, mis seni seisid kasutuseta, kuid mis on hädasti vajalikud kooli tööks. Pastor Isakson polnud rahul sellega, et temalt inventar ja toad ära võeti ja koolile anti. Kui ta kuulis tubade üleandmisest, toimetas ta salaja kõrvale palju asju, sealhulgas rullkardinad, mis ta oli peitnud ära pööningule, kust võimud need leidsid.

Siiani oli Ruhnu raamatukogu, mis koosnes umbes 6000 köitest, olnud väga halvas seisukorras; osa raamatutest vedeles pakkekastides, samas kui teine osa oli hooletult visatud pastoraadi pööningule. Nüüd on raamatukogu korrastatud ja kantud Ruhnu avaliku raamatukogu kataloogi.

Lisaks on sisse seatud ajutine ambulants. Lisaks on ajutine abipunkt sisse seatud Elisabeth Lorentzi juures, kellel on teadmisi ravitsemisest.

Osa ambulantsi varustusest, mis oli saadetud ruhnlastele Rootsist, ei olnud siiani vastavasse nimekirja kantud. Seetõttu oli viis haiglale kingitud voodit eraisikutest saareelanike käes. Vastavalt võimude korraldusele tagastati need esemed.

Poliitilise olukorra selgitamiseks korraldati ruhnlastega kaks kohtumist. Väljendusrikka ja selge kõne pidasid seltsimees V. Sannik ja teised kuressaarlased. 

Kui seejärel käsitleti Ruhnu rahvale tähtsaid küsimusi, oli saarlaste suurim soov, et neil säiliks hülgepüügi võimalus. Sellest tulenevalt asutatakse hülgeküttimisartell.

Järgmine tähtis küsimus oli Ruhnu uus maareform, millega võeti ca 45 ha maad kiriku omandusest. Selle arvelt asutati üks uus talu ja anti juurde maad 5 vabadikukohale.

Ruhnlaste arvamuse kohaselt tuleks asutada lambakasvatusühistu ja kirikult võetud maa anda ühistule.

Seni on pastoraadi maa olnud külaelanike käsutuses, kes kasutasid seda ühiselt lammaste karjamaana, samas põllumaa on olnud jagatud väikeste tükkidena talude vahel. 

Kui viis talu olid maad juurde saanud ja loodud üks uus, mõõtis maamõõtja E. Ennemuisti koha rahvamajale, spordiplatsile, haiglale, ühingu- ja vabriku- ja liivavõtukohad.”

Kuidas seltsimehed Kuressaarest, püstol vööl, ”väljendusrikast ja selget” kõnet pidasid, võib vaid oletada. Maatükid rahvamajale, spordiplatsile, ühistule ja vabrikule (millisele küll?) mõõdeti välja tõenäoliselt pastoraadi ümbruses, kus oli vaba ruumi. Kuhu pani Elisabeth Lorentz oma kodus viis voodit, on küll selgusetu.

Kaarel

29 November 2016

Ajaleht Sovjet-Estland 1940-1941. Pris 5 sent. I osa



Alljärgnevalt tutvustame üht avastamata tahku Eesti rannarootslaste ajaloos: nädalalehte Sovjet-Estland. Peale Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt 1940. aasta suvel pandi kommunistliku maailma heaks tööle kõik saadaolevad propagandakanalid. Ja nagu alljärgnevalt selgub, ei peetud paljuks ka välja anda kohalikku ajalehte ühe Eesti vähemusrahvuse emakeeles.

Sovjet-Estland ilmus 17. oktoobrist 1940 kuni 13. augustini 1941 – kuni Saksa armee sissetungini. Nädalaleht kajastas kõikvõimalikku kommunistlikku propagandat, aga sisaldas oma teisel leheküljel uudiseid ka rootsi asustusega saartelt ja ranna-aladelt. Kokku ilmus ajalehte 44 numbrit. Viimastest numbritest seoses sõja puhkemisega kohalikud uudised kadusid, asendudes Punaarmee tegevuse kajastamisega. Ajalehe toimetaja oli kommunist Anton Vaarandi, kes on läinud ajalukku peamiselt (või ainult) oma abikaasale Debora Vaarandile abielu kaudu nime andmisega.

Tänan väga Leifi, kes ajalehe numbrid mulle saatis ja head klassiõde Epp Ehasalu, kes lahkesti alltoodud tekstid rootsi keelest tõlkis.

31.10.1940 kirjutab Sovjet-Estland:
„Kodanliku korra ajal oli Ruhnu kõige mahajäänumaid kohti Eestis. Keegi ei hoolinud saareelanike elutingimuste parandamisest. Nad pidid terve oma elu virelema päevast päeva ilma, et midagi muutuks paremaks. Eriti raske oli elu Ruhnus talvel, kui jääolude tõttu oli katkenud ühendus mandriga.

Maareformi elluviimine tõi Ruhnu palju põnevust ja elevust. Maareformi rakendamine Ruhnus ei ole siiski kerge. Ruhnus oli maa jagatud nii, et talupiirid võisid minna läbi maja. Majad on ehitatud kahe pere peale ühised. Kui üks peredest lahkub, võtab see pool maja kaasa.

Ainus suur maaomand Ruhnul, pindalaga 45—48 ha, kuulub kirikule. Kolm maaharijat, kes soovisid lisa, said seda kiriku maadest.

Vallavolikogu esindajad soovisid maad Ruhnu algkoolile ja mitmele avalikule asutusele, nagu haigla, rahvamaja jm. Saaremaa maakonnakomitee kavandas need kirikumaadele.”

Proletärer i alla land förena er!

Kaarel

27 November 2016

Väärikas Näärikas II

 



Väärikas Näärikas sai sel aastal eriti väärika täienduse: kohalikust merematerjalist - nagu klaasikillud ja läbipaistvad kvartsikivikesed - värvilambid. Õue ja tuppa.

Pilt: Priit
Idee ja teostus: Kaarel

26 November 2016

Tankla toimib


Tankla poetas oma esimesed bensuliitrid kohalike paakidesse.

Priit