Ruhnu lood 1

Veebruari teises pooles tuleb trükikojast uus raamat Ruhnu saarest - Ruhnu lugude sarja esimene raamat. Otse minu käest 25.-. Kes soovib antagu teada, algul ei saa kõiki Ruhnu vedada, saab ka mandril jagada.

Kaarel
 

Kaks kroonikafilmikest Ruhnust 1957 ja 1964

arkaader.ee 

Ühes filmis on noor Helju kolme nooriku keskel. Muudki huvitavat.

Kaarel

Algab ettetellimine raamatule Kirjeldusi Ruhnust Liivimaal

 

Paari nädala jooksul peaks Tallinna Raamatutrükikojast välja tulema eestikeelne tõlge Fredric Joachim Ekmani 1847. aastal ilmunud raamatust Beskrifning om Runö Liffland. Raamatus on 336 lk, sh 16 lk värvipilte. Rootsi keelest tõlkinud Ivar Rüütli, kujundanud ja küljendanud Lemmi Kuulberg, toimetanud Anu Saluäär-Kall. Raamatu kirjastamist on toetanud Eesti Rahvakultuuri Keskus ja Ruhnu vald.

Müügihinnaks kujuneb 25.- euri, ettetellijatele 100.- euri eest 5 tk ehk 20.- raamat. Ettetellimus: kaarel@lauk.ee.

Kaarel

Elav muusika

Õpetaja Aldo 

Igal suvel mõni nädal pärast viiulilaagrit teeb Aldo -Moro- Järve Ruhnus kitarrilaagrit oma pika-ajaliste ja uhiuute kitarriõpilastega. Tänaõhtune kitarrikontsert kutsus kuulajad Luise kohvikusse. 

Väga kena oli kuulata, vaadata! 

Mikrofonide taga ja pillikeeltel nähti ka Ruhnu inimesi. 

Terav kuusirp valgendas juba taevast, kui muusikahelid veel kõlasid...

KITARRIKONTSERT!

TÄNA, LAUPÄEVA ÕHTUL KELL 20 LUISE ÕUEL KITARRILAAGRI LÕPPKONTSERT!

Viiulid, flööt, trummid, kontrabass, tšello, akordion

Pilliproovid koolimajas.                   

VIIULILAAGRI LÕPPKONTSERT TOIMUB ESMASPÄEVA ÕHTUL KULTUURIAIDAS!!!

Laupäeval on kirikus kontsert!

Ruhnu puukiriku skulptuurid

Niguliste kirikus avati hiljuti Neitsi Maarjale pühendatud näitus. Näitusel on väljas ka tükike Ruhnu lugu - Lätis ajaloomuuseumis asuvad Ruhnu puukiriku kaks puuskulptuuri Neitsi Maarjast. Allpool väljavõte Rootsi kunstiteadlase Sten Karlingu (1906-1987) tekstist "Mõned keskaegsed puuskulptuurid Ruhnust", tõlkinud ja saatnud Lea Täheväli. Ava pildid uues aknas.

Kaarel
Pildid: Epp Ehasalu

Läti riigi ajalooarhiivis Riias (Valsts vesturiskais muzejs) asusid ladustatud kogude hulgas veel 1939.a. ka viis väikest keskaegset puuskulptuuri, mis pärinevad Ruhnust. Need olid kaks istuvat madonnat, üks troonitud piiskop, üks seisev figuur, tõenäoliselt Johannes, samuti üks Olofi kuju. Riiga saadeti need 1892 seoses vanema kirikukunsti inventariseerimisega, mis selle aja balti kunstiajaloo pioneeri Wilhelm Neumanni poolt tolleaegsetes Vene Läänemere provintsides ette võeti.

Pastor F.J. Ekman, kes teenis saarel 1841-42 ja kes on teinud põhjaliku, tanapäevalgi väga väärtusliku kirjelduse Ruhnust ja selle ehitustest, teatab, et tema ajal asusid madonnad ja piiskop - viimatinimetatu keskel - väljaspool kirikut, ukse kohal lääneviilul. Nad seisid seal ahtridekoratsioonil, mis ühelt laevalt vöetud ja mis muide on siiamaani alles. Ekmani ajal oli figuuridel säilinud tuhmid kuldamise ja ”õlivärvi” jäljed. Viiekümne aasta jooksul, mil skulptuurid pidid veel väljas olema, on jõudnud ka need jäljed kaduda ning puidu pind kahjustunud ja pragunenud ja kujud on lõpuks saanud selle iseloomu mis neil praegu on. Kuid ehkki nad on võibolla 100 aasta jooksul olnud väljas ilmastiku mõju käes, on nad säilitanud märkimisväärselt palju sellest kunstilisest vormist mis kunagi andis elu puuplokile. Praegu on ainult krutsifiks vanas puukirikus säilinud.

See võib ju olla märkimisväärne, et nii palju keskaegseid puuskulptuure on leidnud koha Ruhnu väikeses kirikus. Nende stiiliiseloom on läbinisti erinev, mistõttu ei ole mõeldav, et need pärinevad lammutatud altarikapilt. Ka katolikul ajal mahutas üks väike saare kirik vaevalt siin palju altareid, et kõik need pühakujud oma koha leidsid. Tundub olema tõenäoline, et mõned kujud pärinevad kirikutest või kabelitest, mis praeguseks on kadunud. Seda suunda näitavad mitmesugused asjaolid. Saare vanema aja olukorrast annab ettekujutuse kaartiskits aastast 1627. Selle järgi oli sel ajal peale kiriku küla keskel lisaks kolm kabelit saarel, kaks idakaldal, nimelt Korskirke lõuna pool ja Ôverkirke põhja pool, samuti läänekaldal Utkirke koos juurdekuuluva kirikuaiaga. Viimatinimetatud kiriku juures asus varem nn vana küla, mis siiski aegade jooksul kadus. Kabelid rannas olid töenäoliselt - ühineme siin Kleini arvamusega - alguses annetuskabelid, mis keskajal ehitati meresöitjate poolt merehädast pääsemise tänuks. Sarnaseid leidub ka mujal, muu hulgas Hiiumaal. Muidugi ei ole välistatud, et need ehitati saare elanike endi poolt. See tundub eriti käima Utkirke kohta, kus ju ka matmisplats oli. Seal võis vähemalt üks krutsifiks olla kuid samuti ka üks kuju pühakust, kellele kabel pühendatud oli. On iseloomulik, et neli krutsifiksi asusid Ruhnu vanas kirikus ka 18. sajandil, see tähendab kolm nendest nagu kaks või kolm pühakutki tunduvad pärinevat siis lammutatud kabelitest.

Vanem tüüp on esindatud ühega nendest istuvatest kujudest, madonnaga. Figuur ei ole mitte ainult vanim, see on ka veidi suurem kui ülejäänud (körgus 0,63 m). Materjal on tamm. Asudes väljas ilmastiku käes, kus kuju on ukse kohal kaua seisnud, ei ole ainult värv kulunud, vaid ka puit on pragunenud ja mädanenud, eriti nendes kohtades kus lumi ja jää on pidama jäänud - süli ja sokkel. Käed on ära murtud ja suhteliselt pindmiselt modelleeritud näojooned on peaaegu kadunud.. Maria istub troonil, mille seljaosa on ära murtud, ainult külgedel on säilidud sarvekujulised teravikud. Figuur on veel, peaaegu romaani eeskujul plokiga seoses. Voltidel on oma paralleelsuse juures range sümmeetria ja dekoratiivne joon mis samuti on varagootilik. Kehahoiak on paindumatu, asend puhtalt esipinnaline. Pea on suhteliselt suur ja nägu moodustab ühtlase ovaali. Kaela juures kinnitatud mantel suundub käte juures tagasi, kukub alla üle põlvede ja sealt edasi aluse poole täiesti reeglipärase vertikaalsete voltidena, mis on omavahel ühendatud nurkvoltidega. Seeliku laid moodustab elegantse kumerduva spiraaljoone. Voldid on laiad ja teravate harjadega vahel. Hoolimata vanamoelisest joonest, mida me siin nimetasime, on figuuril siiski selgus ja kindlus tema ülesehituses, mis tugineb uuel tõepärasuse elamusel, mille kandja gooti stiil on. Lai nägu kumera kaela kohal, selge anatoomiline kooskõla pea, kaela ja õlgade juures võib vaid olla nikerdatud suhteliselt hilisel ajal. Vaatamata romaani joonele on skulptuur gootilik.

Pole mingit alust kahelda, et ka Ruhnu kuju meister oli gotlandlane.Mitmed Gotlandi päritoluga tööd sarnanevad kvaliteedi poolest Ruhnu skulptuuridega ja mida vöib pidada Vätemeistrite ringi töödeks. Nende hulka kuuluvad Tofta Olof ja Fröjeli Olof, mõlemad Gotlandi muuseumis Visbys, samuti üks Olofikuju Lääne Ed’ist, mis praegu asub Riigi ajaloomuuseumis. Ka üks Olofikuju Guldrupist, mis praegu asub Gotlandi muuseumis, sarnaneb väga Ruhnu Mariaga. See ei puuduta mitte ainult riietuse kujundust.Mantli kujundus ja langemine, samuti laiad, parelleelsed voldid on sarnasused mis äratavad tähelepanu. Siinjuures on vähetähtis kas Gudrupe Olofi nikerdaja on Vätemeistrite hulgast või nagu arvab Roosval - Ojameistrite hulgast, kes tegutsesid Gotlandil. Peatähtis on, et Ruhnu skulptuur, olles suguluses Guldrupe Olofiga ja samuti Vätemeistrite töödega, astub esile kui gotlandi töö ja et see gotlandi suguseltsiga eesotsas on dateeritav 13. sajandi löppu või ligikaudu aastasse 1300. See on üks näide rikkalikult õitsvast gotlandi ehituskunstist.

Teine istuv naisfiguur, Maria koos lapsega, on veidi väiksem eelpool käsitletud skulptuurist (körgus 0,51 m). Ka sel juhul on materjaliks tamm ja kuju on olnud väljas ilmastiku käes nagu eelmine skulptuurgi. Lisaks köigele on madonna ja Kristuslapse käed küljest ära murdunud ja mölema näod on peaaegu kustunud. Maria istub madalal ja laial toolil ja hoiab last oma vasakul käel. Lapse jalad on märkimisväärselt lühikesed ja pikk ülakeha on otse.

See stiil mida me nüüd vaatlema asume, on teiselaadiline kui see mis iseloomustas eelpool käsitletud kujusid. Puupakulik jäikus on asendunud vabama hoiakuga ja samal ajal on ka proportsioonid muutunud - pea on siin märkimisväärselt väike võrreldes kehaga. Vaatamata sellele, et hoiak on ka siin esiplaaniline, mõjub kuju tänu vabamale draperiikäsitlusele sundimatumalt ja elavamalt. Riietus ei ole dekoratiivselt skemaatiline ja sümmeetriline vaid langeb suhteliselt vabalt pehmete ja sügavate voltidena. Oma saleda propotsiooniga, veidi kalduoleva peahoiakuga ja seeliku sügavate ning maani ulatuvate voltidega esindab madonna nõtkemat ja peenemat stiili kui vanem skulptuur. See on läänelikum, juba puhtalt gootilik madonnatüüp mida me siin tundma õpime, algselt inspireeritud prantsuse eeskujudest ja mida esineb rikkalikult Kesk- ja Alam-Reinimaal 14.sajandi alguses.

Ka Gotlandil on see stiil siiski esindatud, peamiselt nn Bungemeistri poolt. Meistri toodangu hulka kuulub muu hulgas terve rida madonnasid, mis sarnanevad Ruhnu madonnale. Öjameister, kes on samuti prantsuse mõjutustega, esindab samuti seda liini, eriti tema õpilased, näiteks nn Hamrameister, on valmistanud madonnasid, mis eriliselt sarnanevad Ruhnu madonnale. Ruhnu madonna ilusamate esindajate hulka (sama materjal) kuuluvad Över-Selö madonna Strängnäsi muuseumis ja Nousise madonna Åbo muuseumis. Need moodustavad toodangu tsentrumi, kus Ruhnu madonna on üks perifeeria töödest. Nende draperiikäsitlus on rikkalikum ja liikuvam kui Ruhnu madonnal kuid sarnasus kehahoiakus, jalgade asetuses, riidevoltide asetuses ja kuju proportsioonides on otsustava tähendusega. Eriti suur sarnasus on Nousise madonnaga, kus laps ei seisa, nagu Över-Selo skulptuuri puhul, vaid istub samuti sirge seljaga nagu Ruhnu skulptuuris.

Postimees 30. august 1923

Jorma leidis huvitavat lugemist Ruhnu kohta.
Andre

RuhnuSavi 2017

MTÜ Ruhnu KultuuriAit eestvõtmisel toimuvad  10.-12. august Ruhnus taas keraamika töötoad. See kord on põhiteemaks Ruhnus savi.

See on põnev ja mänguline ise tegemine, kus juhendajateks on kogenud keraamikud ja tunnustatud kunstnikud. Asjatundjatega koos luues ja arutades saab end tunda nagu tõeline kunstnik ja keemik. Töötubade läbiviijad ja loengute pidajad: EKA keraamika dotsent Ingrid Allik ja ahjumeister Andres Allik, EKA tehnoloogia õppejõud Kersti Laanmaa; Asuurkeraamika keraamikud: Urmas Puhkan, Kärt Seppel, Lauri Kilusk. Töötubadest osaledes saavad kõik tunda rõõmu ise tegemisest ning koosolemisest ning koguda hulga uusi teadmisi ja kogemusi. Töötuppa on oodatud Ruhnu lapsed, noored ja kooliõpetajad, kõik teised isetegemisest ja Ruhnu saare kultuuripärandist huvitatud.

Lisaks viivad samal ajal oma rakupõletuse praktikat läbi EKA keraamika eriala tudengid, kes aitavad üheskoos leida just seda Ruhnule omast ja eripärast väljendust keraamikas.

Töötubade läbiviimist toetab Kultuuriministeerium läbi HMN-i, Rahvakultuuri Keskuse ning Laste ja noorte kultuuriaasta programmi.

Ajakava:

Kolmapäev, 09.08.

Keraamikute ja üliõpilaste saabumine, Ruhnu tuur, ranna äärest savi kogumine.

Neljapäev, 10.08.

10.00               Seminar, savijutud, EKA üliõpilaste ja õppejõududega koos väike ajurünnak, kuidas kasutada kohalikku savi meenete valmistamisel kastutada

13.00- 17.00   Keraamikute juhendamisel savist väikevormide valmistamine

Esemete kiirkuivatus ja ettevalmistamine põletuseks

Reede, 11.08.

10.00               Puuküttega musta põletuse ahju ehitamine, küttematerjali kogumine ja ettevalmistamine

12.00- …        Põletused kahe rakuahjuga ning kohapeal valmis ehitatud musta põletuse ahjuga.

Laupäev, 12.08.

10.00               Vajadusel rakupõletus jätkub

12.00               Näituse ülesseadmine,

18.00               Näituse avamine

Ruhnu tantsude õhtu!

LAUPÄEVAL, 29. JUULIL KELL 20.00

LIISE TALU ÕUEL

RUHNU TANTSUDE ÕPITUBA JA SIMMAN

TUULUTAME RUHNU RAHVARIIDEID. KÕIK, MIS KIRSTUS VARJUL, VAATAMISEKS VÄLJA TUUA!

RUHNU TANTSE ÕPETAB TUNNUSTATUD TANTSUÕPETAJA ELFRIEDE NIKOLAI

Maalinäitus Kultuuriaidas

Kõik on oodatud täna kell 19.00 August Künnapu maalinäituse avamisele.

Triinu

Ruhnu KultuuriAit kutsub!

Neljapäeval, 13.07 algusega kell 18.00 Ülo Pikkovi animafilmide seanss. Filmide saamisloost räägib autor.
Algusega kell 19.00 IV RUHNU VIIULILAAGRI LÕPUKONTSERT.
Pärast kontserti TANTSUPIDU. Avatud puhvet! Toetused kontserdi korraldamise kulude katteks teretulnud!

Reedel, 14.07 MEISTERJAANI KONTSERT algusega kell 21.30 - 22.00, vastavalt laeva saabumisajale. Vajadusel transport külast ja tagasi.
Pilet 5 eur, lastele tasuta.

Rooslaiu kompassi oksjon

https://osta-ee.postimees.ee/ruhnukihnu-solemeistri-p-rooslaiu-valmistatud-kompass-86864351.html?_src=search

Kaarel

Peeter Rooslaiu meistrimärk

Siin tuli Külliga vahepeal jutuks et kas Pärnu ühes antikvariaadis müüdav sõlg on Peetri oma või mitte. Ei olnud Peetri oma, otsisin meie pere oma välja, sellel on märk peal. Märgil olev E võib tähendada Eliast ehk Peetri isa kes ka oli hõbedatööd teinud. Kihnu muuseumist ei teatud Peetri meistrimärgist midagi, lubasid asja uurida vanematelt inimestelt. ALP tähendab alpakat ehk uushõbedat, peale sõda keelati hõbeda kasutamine ära, nõukogude inimene ei tohtinud väärismetalli oma kodus kasutada. Peetri töö väärtust see muidugi ei vähenda, kasutada tuli seda materjali mis kättesaadav oli.  Peeter oli huvitaval kombel oma elu lõpuperioodil isegi rahvakunsti koondise "Uku" liige, kuigi enamiku enda valmistatud asjadest müüs ta otse inimestele.

Kaarel

Paadikuuris midagi uut!

PAADIKUURIS UUS NÄITUS

Ruhnlased käisid hiljuti reisil Peterburis ja Helsingis. Laev oli suur ja mugav- magamiskajutite, restoranide, poodide ja baaridega. Vanad ruhnlased pidid aga Peterburgi pääsemiseks 150 aastat tagasi hulga vaevalisema ja riskirohkema teekonna ette võtma. Aastatel 1860 ostsid Johan Anders, Isak Kokas ja Johan Ulles ca 10-meetrise purjepaadi just Soome lahe piirkonnast 14 km Peterburist. Taolist laeva nimetati jaalaks ning saarele toodud laeva eeskujul hakkasid ruhnlased jaalasid ehitama. Jaaladega said ruhnlased kodusaarest kaugel hülgeid küttimas käia, kaupa vedada ja aina pikemaid reise ette võtta.

Ajad ja kombe on muutunud, puupaatide ehitamise traditsioon kadumas, põnev on meenutada aegu kui paadid olid tehtud puust ja mehed rauast. Ehk ühel ilusal päeval ehitatakse Ruhnus jälle paate ja laevu, kasvõi kodu kaunistuseks või ajaviiteks.

Ajaloolises merepäästejaama hoones on pühapäevast saadik avatud uus, Ruhnu mereajalugu käsitlev näitus. Merekultuuriaasta 2016 toetusel valminud näitus jääb vana päästejaama hoone püsinäituseks. Näha ja lugeda saab Ruhnus ehitatud paatide ja laevade kohta lodjast jahtani.

Näituse koostamisel olid abiks Jorma Fribergi koostatud tekstid ja saadetud fotod, raamat Båtar på Runö, Meremuuseumi, ERM-i, Rannarootsi Muuseumi, Ruhnu muuseumi ja Pärnu muuseumi fotokogud.

Astuge lahkesti läbi, paadikuuri uks on praegu lukust lahti! Ainult heeringatünn nihutage palun ukse ette tagasi, muidu tuul teeb pahandust.

Triin

Muusikaline üritus rahvamajas!

Teisipäeval, 6. septembril on rahvamajas tuntud muusikutega üritus pealkirjaga “Vestlused laulu saatel”.
Külas on Tomi Rahula koos lauljate Mikk Mäe ja Gertu Pabboga.
Algus kell 13:00.
Oodatud on kõik!

Kirikukontsert

Neljapäeval 18. augustil kell 23.30 kirikus orelikontsert "Rahuvaikus"

Bachi, Pärdi, Kalejsi ja Torrimi orelimuusikat esitab Jaanus Torrim

RuhnuRahu tuleb taas

RuhnuRahu2016 festival juba selle nädala lõpus!

Vaiko Eplik ja Eliit. VAT Teater "Kuidas ma koera sõin". Puuluup. Tintura. Sinitrii ja Sänni Noormets. Don Erikson. Holy Motors. Vanalaev Runbjarn. Ruhnu dokfilmide programm. Heikki Leisi fotonäitus. Ruhnu viiulipalad. Mägiveisesafari.

http://ruhnurahu.voog.com/kava

Mõned VABAD PILETID on viimastel päevadel välja ujunud, jälgige festivali lehte.

https://www.facebook.com/RuhnuRahu-festival-19-20-august-2016

Lähemalt vaata http://ruhnurahu.voog.com/kava

https://www.facebook.com/RuhnuRahu-festival-19-20-august-2…/

Lähemalt vaata http://ruhnurahu.voog.com/kava

KultuuriAit kutsub külla

RUHNURAKU PÄEVAD. Juhendamas Asuurkeraamika keraamikud Urmas Puhkan, Kärt Seppel, Aigi Orav ja Külli Kõiv. Töötuba toimub KULTUURIAIDA ÕUEL.

Osalustasu 20 € kolme päeva eest, sisaldab õpetust ja vajalikke materjale. Maksimaalne grupi suurus 15 inimest. Õpitoa läbiviimist korraldab MTÜ Ruhnu KultuuriAit koostöös Ruhnu Vallavalitsusega.

Pane end kursusele kirja tel. 5210113 (Triinu).  Eelnevad oskused, kogemused jms. pole olulised.

Teisipäeval, 9. augustil
Töötuba 13.00 - 17.00
Vajadusel kauem. Peamine, et kõik saaksid oma asjad valmis meisterdada. Kohe kui midagi valmis, hakkame kuivatama ja esimene ettepõletus elektriahjuga läheb samal õhtul.
Juhendavad Aigi, Külli, Kärt. Urmas ehitab rakuahju, Sergei aitab.

Kolmapäeval, 10. augustil
Tööde ettepõletus elektriahjuga ja vajadusel ka gaasiahjuga.
Täpse algusaja lepime kokku jooksvalt.

Neljapäeval, 11. augustil
Rakupõletuse päev kahe ahjuga 10.00-17.00
Kestab niikaua kui vaja.
Valminud töödest näituse avamine paadikuuris 18.00.

Õhtul soodsate tuule- ja ilmaolude korral ehitavad Urmas Puhkan ja Sergei Isupov tuleskulptuuri päikeseloojangu randa (Kuunsi).

Kell 22.00 süütame skulptuuri üheskoos ja tähistame kursuse lõppu mõnusa olemisega.