30 November 2015

Rannaniit!



Keskpaiga Jüri käis rannaniidus loomi vaatamas. Oli nähtud jõehobuseid.

Sünnipäev on Helgal!

 

Hommikul, kui avad akna,
tervitab Sind tuulehoog.
Sa võid kindel olla, see
on ülemere-õnnesoov!

Palju õnne sünnipäevaks!

29 November 2015

1. advent

Tähistasime esimest adventi. 
Rahvamaja juurde toodud kuusel süüdati tulukesed. 
Kõnelesid vallavanem ja Kairi. 

Tuulte eest tuppa minnes laulsime jõululaule. 
Algas jõulude ootamise aeg. 

28 November 2015


27 November 2015

"Ruhnu laulutäht"

Esimene sedamoodi laulukonkurss Ruhnus.
Esinejaid 18. Laval käisid kõik õpilased ja arvestatav hulk suuri inimesi. 
Laulunumbrid erikõlalised. Saatepillid mitmesugused. 
Mitte lihtsalt võistlus, vaid ikka kontsert.
Iti "Krokodill Gena lauluga" pälvis peapreemia.

Kaisa oli publikulemmik.
Täiskasvanute seas Priit. 



























Sel ajal, kui žürii vaidles tulemusi selgeks, tundsid lauljad ning publik end otsuse ootel üsna mugavalt. 

Igaüks oli milleski kõige parem. Diplom ja hinnaline auhind ja aplaus - üle saare tunnustus!

Suur tänu õp Kristile tohutu töö eest. Suur tänu kõigile, kes tänases rambivalguses end ületasid. Aitäh žüriile objektiivse hinnangu eest. 
Oli ilus nõnda Ruhnumaal G. Grapsi sünniaastapäeva tähistada. (Muuhulgas kõlas ka Grapsi legendaarne "Valgus").

24 November 2015

23 November 2015

Madisel on sünnipäev!


Aegajalt võib külavahel näha üht lõbusat poissi, kes elabki õhust ja armastusest, ei oma ta ühtegi tiitlit.
Kui siis ainult juurika-mardikas Madis.
Palju õnne noormehele!

21 November 2015

Kostabi näitus Tallinnas

Peale mõningast otsimist leidsime ka ühe värvilise litograafia.

Foto: Jüri õunamobla

Brüsselis käigu piltide vaatamine!



 Marju Lauristin: "Ja nüüd saab sõna Kristel Lauk Ruhnust."

 Kristel Lauk: "Et kõikidele ruhnlastele teadmiseks, siis pühapäeval kell 18.00 toimub rahvamajas Brüsseli reisi piltide vaatamine. Tänan!"


Ruhnu pildid Brüsselis

Belgia pealinnas Brüsselis Eesti alalises saatkonnas on ülespandud Ruhnu laiformaatpiltide näitus "Hetked Ruhnus". Avamisele saabus tosinkond ruhnukaid, teist samapalju lõunaeestlasi ja saatkonna töötajad. Näitus jääb Europealinna kuni jõuludeni.

Foto: Jüri

18 November 2015

Uued jõud

Nii kui vallavalitsus ja -volikogu saarelt lahkus ja Brüsselisse sõitis, vahetus ka poevõim. 
Poevolikogus on ohjad haaranud naised. Porgandimahla jätkub ja jutt jookseb.
Reitingu-uuringud näitavad siiski, et küllap on tänastel valitsejannadel ühiskondlikke ja kodukondlikke kohustusi parajalt palju ja see võimukord kauaks kestma ei jää. 

Käivad laulukonkursi ettevalmistused


Üllatus õhtu!

Ajal mil hulk Ruhnlasi seitsme maa ja mere taga Brüsselis kapsast sõid ja Eesti asja ajasid, planeeris kohale jäänud käputäis aktiviste, õdusat õhtut klubis.
Riietuda kästi viisakalt, kaasa võtta parimad lauakombed ja hea tuju.
Nii mõnigi "Sherlock", oleks ehk siinkohal juba haisu ninna saanud, et midagi on teoksil, aga sellist üllatust ei osanud oodata.

Nimelt oli meie oma Kairi hakkama saanud kõigile ootamatu tembuga, ning juba päev varem saarele smuugeldanud kuulsa muusiku Indrek. Kalda !

Ennast Limo saunas varjates õnnestus tal sobival hetkel klubi uksest sisse astuda nagu tavaline külamees, viiul peos ja naeratus suul. Kristi oli esimene kes muusiku ära tundis, ning siis ka teised takka järgi.
Emotsioonid olid ülevad ja kui Indrek lõpuks mängima hakkas kadusid aeg ja ruum kuulajate meeltest.
Oli ütlemata mõnus istuda üheskoos elava muusika saatel öise klubi soojaks köetud toas.
Suurimad tänud Indrekule, kes kinkis ruhnlastele unustamatu õhtu muusikaga!
Oled alati tagasi oodatud, meile siia, kaugele meretaha külla.

Kuid sellega ei lõppenud veel üllatused, ühel hetkel, mil härra Kalda oma viiulist lahti lasi ning seltskonda juttu vestma liitus, haaras kõigile ootamatult pilli kätte Mitja.
Kes mängis viiulil maha ühe nõukogude armee aegse pala, mis oli nii kurblik, et isegi Indrekul endal läks meel härdaks, rääkimata ülejäänud külalistest.
Kustkohast ja millal õppis Mitja viiulit käsitsema, viimane aga öelda ei tahtnud.
Igatahes on tõenäoline, et nüüd kuuleme teda veel mängimas, siis kui aeg on paras.

Tea' palju veel Ruhnus on varjatud andega inimesi, kes oskavad välku selgest taevast alla tuua ?








Külalised.

Sulevile sünnipäevaks!

Küll tuhiseb kiirelt ajatiib,
ühe aasta toob ja teise viib.
Hoia püsti pea ja seda tea,
et aastad mehele teevad vaid head!

Õnnitlevad õed ja Ruhnu rahvas


16 November 2015

Rootsi sugu Ruhnus

Sel suvel Pakri saartel oli koos järjekordne Saarte Kogu üldkoosolek, kus kõik Eesti saarte esindajad kokku saavad ja omi asju arutavad. Võõrustaja esindaja, Eestirootsi Kultuuriomavalitsuse esimees Jana Stahl mainis jutuajamises, et kõik rannarootsi juurtega ja ka muidu tolle kultuuri huvilised ja toetajad võiksid endast teada anda ja miks mitte ka ennast rootsi rahvusvusnimekirja kanda. Seda suurem on riigipoolne toetus rannarootsi kultuuri tutvustamisele ja säilimisele.

Miks mitte, ütlesin Janale ja meenutasin, et ka minu vana-vanaema oli rannarootslane. Tagantjärgi küsides oma isa Tõnu käest ja geni.com abil selgus tõsiasi, et miks mul juuksed valged, lõust kole ja tahaks kogu aeg kakelda - puhas viikingite veri!

Niisiis: minu isa Tõnu vanaema oli Helene Rosalie Blöös, sündinud Tallinnas 1870. Pidas Tallinnas klantstriikija ametit, mis seisnes aadlikele, näitlejatele ja muidu jõukamale rahvale mansettide, kraede ja rinnaesiste jne triikimises. Isa oli veel lapsepõlves imestanud, et miks neil kodus nii palju triikimistärklist on. Abiellus Johannes Suusikuga, kes oli ökonomist, tänapäevase tähendusega võibolla raamatupidaja. Küsisin isa käest, kas Helene Rosalie sellal veel rootsi keelt ka rääkis, isa ütles et ei rääkinud, oli osanud hästi saksa keelt.

Helene Rosalie isa oli Andreas Blöös, kes siis oma perega Tallinna paremat põlve otsima läks, sündis Paslepas, Noarootsis 1830. Tema naine, Lena Kigemägi (Aaw), oli pärit Lääne-Nigula kihelkonnast ja oli Andreasega oma teises abielus. Andrease isa oli omakorda Johan Andersson Blös (hiljem Blöös), sündinud 1806 Paslepas Noarootsis, ema aga Mari Simonsdotter, sündinud 1805 Odensholmis, eesti keeli Osmussaarel. Johan Anderssoni isa Anders Christiansson oli samuti pärit Paslepast, ema Kersti Matsdotter aga samuti Osmussaarelt. Anders Christianssoni isa oli omakorda Christian Johansson Paslepast, ema Mari Matsdotter kah Paslepast. Jne.

(Rootsi vanades nimedes on samasugune järjepidevus kui vene nimedes: nimes sisaldub isa nimi. Matsi poeg Johan on Johan Matsson, tema poeg Anders on omakorda Anders Johansson jne. Naiste puhul sama: Matsdotter, Simonsdotter.Keegi Rootsi naistippsuusataja oli hiljaaegu -- Ingemarsdotter. Minu mäletamist mööda on ka meie Ruhnu Lorentzite pere perepojad Lorentzid, kuna Eva Lorentzi sõnade järele on kogu Rootsi Larssone, Anderssone, Matssone jne nii täis, et Rootsi riik eelistab lihtsalt muid nimesid. Mis sellest et Pelle Larsson on pereisa.)

Niiet Eeva, Joosepi, Emma ja Iti vana-vana-vana-vana-vanaisa on Johan Andersson Blös, rannarootslane Noarootsist, ja vana-vana-vana-vana-vanema on Mari Simonsdotter, rannarootslane Osmussaare saarelt. Nagu ka nende esiisad ja esiemad.

Kaarel

Lisan Jana Stahli üleskutse (vt eestirootslane.ee, meil: jana@eestirootslane.ee):

Tere Kaarel!
Aitäh ennast eestirootslasena identifitseerimast. Kuna üks osa vanemast põlvkonnast, kes on sündinud ajaloolistel eestirootsi aladel, on kadumas, siis selleks, et saaksime rannarootsi kultuuripärandit talletada ja arendada, on oluline järgnevate generatsioonide huvi selle vastu. Kas Ruhnul on veel keegi, kes on juurtelt rannarootslane või tunneb soovi anda oma panus selle alalhoidmisse (ei pea kindlasti alati omama veresidet rannarootslastega) ja huvitub meie kultuuripärandist?
Tervitades 
Jana

Lauluvõistlus

27. novembril on Ruhnus suur lauluvõistlus!
Osalevad nii õpilased kui täiskasvanud.
Solistid, duetid - kõik on palutud lavale!
Anna oma laulusoovist ja võimalikust pillisaatest teada Kristile. 


Julgust ja jõudu Juku !


Maailmas valitsevad hämarad ajad, ära lase oma sädemel kustuda.

Sõbrad !

15 November 2015

Maalimispäev

Tere kodusaare rahvas!

Mõtlesin täna, et proovin Ruhnut maalida.... siin ta on.
Olge tublid ja rõõmsad edasi....;) Elate ju niiiii mõnusas kohas! 



Monika

Timu Toomal sünnipäev!

Palavad õnnesoovid Timu Tommile sünnipäevaks!

14 November 2015

Russwurmi suurteos eestirootslastest nägi eestikeelsena trükivalgust

Artikkel Lääne Elust:
http://online.le.ee/2015/11/05/russwurmi-eibofolke-nagi-eestikeelsena-trukivalgust/

Brüsseli rahvas, ostke kindlasti mõned kaasa. Saada pidi olema Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus, Rüütli 9. Rahva Raamatus ka, aga seal vist kallim veidi.

Kaarel

11 November 2015

09 November 2015

Mardid poes



pilt: Udo

Mardisandid liikvel!

Mardilaupäeva kauast kommet hoiavad au sees kohalikud mardisandid. Hoolimata vihmast, koputavad nad igale uksele, et õnne tuua ja laulu lüüa. 

07 November 2015

Ääre Eesti

Vabariik on sassi läinud.Mis moodi on võimalik, et CCCP ajast jäänud seadused toimivad mingil pisiksel osal Eestis.
Täiesti nörritav on riiklike raharessurside raiskamine tabamaks nn ebaseaduslike kalamehi Ruhnu rannikuvetes. Ajalooline seik on see, et nõukaajal oli siiamarja püüginorm siin meie kandis. Siis arvati ühel hetkel, et kala hakkab välja surema. Tehtigi kudemisaegne püügikeeluaeg. Täna võid vabalt siiga püüda igalpool Eesti rannikuvetes väljaarvatud Riia laht. Ja nii seda Ruhnu saart muudkui inspekteeritakse.
Olen üks nendest, kes kogemata sattus paar aastat tagasi hüljeste poegimisplatsile ja pidin maksma ilusa ilma ja ma ei tea mille eest veel ca 170 euri trahvi. Kohale lendas hirm kallis helikopter, peletas viimasedki hülged minema, Mark Soosaar tegi kalakoertest lähivõtteid ja kohalikud jääpeal olnud lapsevanemad said oma lastele elusate hüljeste näitamise eest kopsaka trahvi.
Üleeile juhtus taas sama joonistusega "loodushoiu" teema. Kohalikud kutselised püüdsid rahulikult ja seaduslikult kala. Riigi poolt määratud kalakaitsja sõitis riigi piiride kaitseks ehitatud laevaga kohale ja tuvastas, et üks kohalik kutseline kalur kasutas harrastuspüüdjale omistatavaid lipumärgiseid. Kutseline kalur on juba kolm aastat seaduslikult ilmast olenevalt püügiraamatut täitnud, pole eksinud mere ega inimseadustega. Ja nüüd ühtäkki väänati 100 "rublane" trahv lihtsalt mingi komakoha pärast.
​Ispektor tegi minu isiku kohapeal isikukoodi järgi kindlaks. Seega ta tuvastas minu isiku ja sai teada , et olen kutseline kalur. Samuti kontrollis minu püügipäevikut kus antud hetkel oli püügile märgitud 8 võrku. Kontrolli kinnitas ta oma allkirja, kellaajaga ja sõnaga "kontrollitud".
Seadusest ei loe välja, et kutselisel kaluril ei tohi olla märgistusel isikukood.
Küll aga peab olema ​kalastuskaardi omanikul märgistuseks isikukood.

Inspektor teades, et olen kutseline kalur, ütles: sinu võrgud on märgistatud isikukoodiga järelikult oled ennast märgistanud kui kalastuskaardi omanik.
Edasi läks asi päris huvitavaks, inspektor teatas et mul puudub kalastuskaart harrastus püügiks. Järelikult püüan mina kutseline kalur kalastuskaarti omamatta ilma loata !!!!

Austusega EPP vastu, selliseid taibukaid töömehi siia tassida ei peaks olema teie rida. Vabariik võib küll rahadega kokkuhoidlik olla, aga samas peab süsteem ka tagama, et äärepeal samuti elu toimiks. See Savisaare või Saagimi teema on Tallinna keskne kollane lugemis teema. Kui lennuk näiteks nädalaega ei lenda ja looduskaitsjal kõht tühjaks läheb, siis ilmselt saab ta üleaia lehma vaatamise eest korraliku koslepi.

Priit

Ja veel põgus tagasivaade eilsele õhtule





















Sedakorda Udo silme läbi. 

Torn


pilt: Udo

Kaevu täitmas


Tööd tuletõrje veevõtukoha ümber käisid juba nädal tagasi. Täna oli taas Heiki kaevus. Assisteeriv abivägi oli sealsamas.