30 October 2011

Meie poisid


Kaarel

27 October 2011

Täitsa lõpp

Veel üks märguanne novembris toimuvast kinoüritusest. Filmi "Täitsa lõpp" treiler on aadressil
http://www.youtube.com/watch?v=3qaKNZMKp3o
Sama päeval peale filmi on võimalus vaadata Eesti-Iiri play-off jalka mängu suurelt ekraanilt.

Andre

25 October 2011

Pidu !


Roostiku villa asukad jäid eile toimunud peoga ilmselt rahule !
Kõik peale Raimo. - Teeme veel !

Marten & Bestikad

24 October 2011

Loe ja imesta

Hakkasin Ruhnu Vallavalitsuse dokumendiregistrist otsima ühte dokumenti, aga näe, leidsin miskit muud.

Kaarel



Reg.kpv: 24.10.2011
Reg.nr: 7
Indeks: 21.1.-7.2./7
Teemad: 48
Päritolu: Algatusdokument
Juurdepääsupiirang: Asutusesiseseks kasutamiseks
Liik: Avaldus
Suund: sisemine
Kellelt: Aare Sünter
Allkirjastaja:
Kellele: Aare Sünter (Vallavanem)

Fast moving Saare Maavalitsus

Kõigi poolt armastatud Saare Maavalitsus on endiselt lemmikute seas: maavalitsuse poolt sõlmitud tellimusreiside lepingus laevaga Arabella ilutseb endiselt säte: Esmatarbekaubad (fast moving consumer goods) on kohalikule elanikule ...

Oma riigis, oma maakonnas, oma vallas, oma külas pean ma lugema võõrkeelset teksti avaliku teenuse osutamise tingimustes. Millal ruhnlased küll saarlaste (lollide) ikkest vabanevad?

Kaarel




Lugupeetud härra Lauk


Olete pöördunud Keeleinspektsiooni poole palvega selgitada, kas Saare Maavalitsuse poolt sõlmitud Roomassaare-Ruhnu laeva tellimusreisi lepingus (lisa 5, p 4) on võõrkeelse teksti kasutamine keeleseadusega kooskõlas.

Vastuseks teatan, et keeleseadus ei reguleeri lepingu keelekasutust ning võlaõigusseaduse kohaselt on lepingu keel lepinguosaliste kokkuleppe küsimus.

Teie kirjeldatud juhtumil aga on tegemist kohaliku omavalitsuse sõlmitud lepinguga, mille sisuks on anda avalikkusele teavet laevaliinil kehtivate pileti- ja kauba- ning pagasiveohindade kohta, mistõttu lepingu lisa tekst peab olema kättesaadav eesti keeles. Kuid ka seda laadi tekstides võib võõrkeele kasutamine teatud juhtudel osutuda otstarbekaks juhul, kui võõrkeelne termin on lisatud teksti selguse ja üheselt mõistetavuse huvides mõnele eesti keeles uuele mõistele (näiteks ingliskeelsed infotehnoloogiaterminid).

Kõnealuses lepingulisas on tahetud kasutada ingliskeelset mõistet fast moving consumer goods arvatavasti samal põhjusel, kuid antud juhul ei too see oodatud selgust, vaid pigem võib segadust tekitada, sest inglise keeles tähistab mõiste fast moving consumer goods nii esmatarbekaupu, sh toiduaineid, kui ka alkoholi ja karastusjooke. Samal ajal ei pruugi kõik esmatarbekaubad kuuluda fast moving consumer goods mõiste alla.

Esitame Saare maavalitsusele ettepaneku kõnealust lauset täpsustada ja kaaluda ingliskeelse väljendi vajalikkust.


Lugupidamisega

Keeleinspektsioon
Endla 4, 10142 Tallinn
Telefon: 626 3346
Faks 660 9883
keeleinsp@keeleinsp.ee
www.keeleinsp.ee

23 October 2011

20 October 2011

Kiviaeg Ruhnu saarel III


Överkirke tee alguses, kus Valgi tee ristub, läheb tee üsna järsult allamäge. Inimesed ja autorattad nühivad selle väikese teelõigu suviti üsna liivaseks. Sellelt teejupi näitas kunagi kätte Märt, kes sealt muuseumisse kiviaegseid kvartsitükke korjas. Käisin minagi selle aasta augustis paar-kolm korda peale suuremat vihma uudistamas. Tulemuseks paras peotäis kivitükke, enamus neist kvartsitöötlemisjäägid ehk nukleused, mõni aga ka kindlasti kiviaja inimese kasutuses olnud tööriist ehk kõõvits. Kõõvitsatel on üks või mitu serva nagu ära kulutatud, kasutati neid hülgenaha ja sisikonna lõikamiseks, naha töötlemiseks-kraapimiseks ja kes teab veel milleks. Päris äge tunne on metsateel kõndides 7000 aasta eest elanud inimese tööriista üles korjata ja peos hoida. (Milline ta küll välja nägi - loomanahad seljas, habe ajamata...)

Kaarel

Arhitektuuriline peldik

Kulla Kaarel,
selle asja nimi on eklektika ja Eestis on parimaks näiteks Tallinna Vabaduse plats, kus pole ühtegi hoonet, mis oleks teisega samast stiilist. Ega Ruhnu külast ei saa kunagi arhitektuurilist tervikut ja ehk peaks asja võtma mitte kui puudust, vaid kui rikkust ja vaheldust silmadele :)
Alati positiivselt mõtlev Kristjan

Päevaleht 1908 nr 8

Vähestele tundub, kuid täis üllatusi sellele, kes tema üles otsib, on Ruhnu saar.
Ei ole mitte kerge sinna pääseda, sest kardetavad sügavused ja laiad liivapingid kaitsevad saart mittesoovitavate külaliste eest.
Möödasõitvalt aurikult lahkudes astub laia, vikingi laeva sarnasele purjekale, mida jalaks nimetatakse; see ei vii sind aga mitte randa, sest sinna saab ainult väikse sõudepaadiga.
Vastu võtavad sind imelikud hallid kogud, kes meelde tuletavad vanu vikingid, nagu nad 100 aasta eest siin elutsesid. Nende keel on sarnane vana Gooti keelele, mis 1000aasta eest Rootsis tarvitusel oli.
Sammud küla poole, mis roheliste puude vahel iseäralise, peaaegu muinasloolise mulje tekitab, tundub nagu uinuks kõik juba sadu aastaid. Üksikud suure, mustade õlekatustega majad, milledes harilikult viis ruumi, on mitme perekonna päralt. Majadesse astudes leiad enese pimedas, suitsenud lae ja seintega ruumis, ühes nurgas on tulease, metallist sädemepüüdjaga, kuid ilma korstnata. Sellepärast täidab kibe suitsulõhn kõike ruume.
Elutuba on väga suur ja peab seda olema, sest et temas harilikult 4 perekonda, kellel igal ühel suur voodi on, nagu tuba omaette, elab. Peale voodi on elutoas ainult üksikud lauad ja pingid; seinu ehivad pildid ja salmid piibliloost. Puhtuse poolest jätab põrand soovida, sest et ta tihti kanade ja lammaste liikumispaigaks on. Ühiselt keedavad ja söövad kõik neli perekonda, ka töö tehakse üheskoos ära. Selle tagajärg on, et Ruhnus keegi mitte väga rikkaks ei saa, kuid ka mitte väga vaeseks ei jää.
Abielus valitseb murdmata truudus ja abielusse astumine on kerge. On suures elutoas üks vaba nurk, ühel elanikul täiskasvanud poeg, teisel tütar, siis saab nendest harilikult paar. Noored lasevad endid laulatada, asuvad oma nurka elama ja söövad
teistega ühes lauas.
Ruhnlased on hoolsad, tööarmastajad ja haruldaselt üksikud. Igal pühapäeval käiakse kirikus, kus tähelepanelikult jutlusi kuuldakse ja Rootsi lauluraamatust, mis on pärit 1695.a.lauldakse. Iseäralise pühaduse, mis kellegi peale oma mõju avaldamata ei jäta, omandab jumalateenistu nii sugustel juhtumistel, nagu noorte õnnistamine, matus ja laulatus. Nüüd ei pea aga mitte arvama, et vagadel ruhnlastel igasugune temperament puudub. Ägedalt põrkavad arvamised kokku, kui kihelkonna koosolekul tarvis ühiseid otsuseid teha.
Ilus on Ruhnu suvel oma tihedate metsade ja päikesepaistel helendava rannaga.
Lõpmata igavaks muutub ta aga võõrale talval, kus jää saart ümbritseb ja 6 kuu jooksul ajalehti ega kirju ei saa. Alles kümne aasta eest umbes sai traadita telegraafi läbi Ruhnule võimalus antud, et telegraafiga talvel välise ilmaga ühenduses olla.

Märt

Eilne tuulepahandus

Märt

19 October 2011

Pagid











Eile ja täna käisid saarest üle.

Kaarel
Kas keegi on juba märganud, et Viru PR Studio on youtube üles laadinud Ruhnu Suvelaadal toimunu ja muu elu/melu sellega seoses.

http://www.youtube.com/watch?v=AFViDv7LlZs&feature=related

Andre

Kiviaeg Ruhnu saarel II

Ruhnus on praeguseks piiritletud 6 kiviaja asulakohta, kõik on nad 11-13 m kõrgusel merepinnast. Põhjalikumalt on neist uuritud I ja II asulakohta. Sealt on leitud ka kõige rohkem kvartsist leiuainest (vastavalt 1153 ja 3023), mis kiviaja inimese tegevusele viitab. II asulakohast on leitud ka tuleasemete jälgi, milles leidunud söe järgi tuvastati tuletegemise aeg - 5300 a eKr. Seevastu Narva tüüpi keraamikat, mis viitab tolleaegsete inimeste pärinemisele Eesti aladelt, leidub pea ainult IV asulakohas, tuletorni ja Limo tee ristumiskohast piki Limo teed. Sealt on leitud 24 keraamikatükki (1 on leitud II asulakohast). Teistes asulakohtades on leide vähem (III 12 kvartsitükki, IV 97, V 23, VI 21 kvartsitükki). Mõnes kohas on leitud ka tulekivi.

Maa-ameti kaardiserveris näeb samasugune kaart välja nõndamoodi. Kadunud on I ja V asulakoht, III on muteerunud suureks lärakaks.

Kaarel

18 October 2011

Kiviaeg Ruhnu saarel I

Käesolevaga alustab toimetus pisikest sarja nimega "Kiviaeg Ruhnu saarel". I osa juhatab sisse arheoloogiprofessor Aivar Kriiska 1999. a ekspeditsiooni tulemustel põhinev artikkel Horisondis 2002. aastal. Ekspeditsiooni tulemusi on Aivar Kriiska kirjeldanud ka mitmes teises väljaandes, nt "Nature of Ruhnu Island", nr 7, 2005; raamatus "Aegade alguses", 2004; erialaväljaannetes. Avaldame artikli pisut lühendatud kujul.

Kaarel


Kiviaja hülgeküttide jälgedel Ruhnu saarel
Aivar Kriiska

   Kivikillud metsateel – kas mitte kiviaja inimeste tööriistad?
   Eesti väikesaarte esiajalugu on seni suhteliselt vähe uuritud. Erandiks ei ole ka mandrist kõige kaugemal paiknev Ruhnu. Ruhnu ammusemast minevikust, rootslastest asukate eelsest ajast kõnelesid pikka aega vaid paar juhuslikult välja tulnud leidu. Arvatavasti pronksiaega (1800–500 aastat e.Kr.) kuulub 20. sajandi algul saare põhjaosast Skaldebackenist leitud poolik kivikirves. Teine, ilma täpsema leiukohata juhuleid – tule tegemiseks kasutatud ovaalne tuluskivi – esindab esemetüüpi, milliseid kasutati Läänemere ümbruses aastatel 100–700. Üks kivist või rauast kirves on leitud veel ka uue kiriku rajamisel 1912. aastal, kuid see maeti samasse tagasi. Nende nappide andmete põhjal on muinasaja kohta olnud võimalik teha vaid ettevaatlikke oletusi või hoopiski lasta lennata fantaasial.
   1997. aastal leidis Ajaloo Instituudi arheoloog, magister Ülle Tamla saart külastades kiriku lähedalt liivaselt teelt kivikilde, mis meenutasid mujalt Eestist kogutud kiviaegseid esemeid. Järgneval aastal toimunud inspektsioonikäigul lisandus leide veelgi. Just nendest kildudest ajendatult korraldas Tartu ülikooli arheoloogia õppetool 1999. aastal Ruhnu ekspeditsiooni. Paarkümmend üliõpilast töötasid Ruhnus kaks nädalat, tehes väljakaevamisi ja otsides uusi muistiseid. Nende tööde tulemusel selgus saare asustusloost nii mõndagi uut.
   Ruhnu saare sünd
   Veel kümme aastat tagasi peeti Ruhnut geoloogilises mõttes nooreks saareks. Oletati, et see vabanes vee alt alles umbes 4000 aasta eest. Nüüdseks on seisukohad muutunud ja maismaa kujunemist siin võib dateerida juba aega umbes 9600 aastat e.Kr. Tollal leidis Läänemere nõos paiknenud mandriliustiku sulamisvetest toitunud jääpaisjärv enesele Kesk-Rootsi kohal ühenduse ookeaniga. Veetase langes üle paarikümne meetri ja kuivale jäid lisaks suurtele mandrialadele ka mitme saare, sealhulgas Ruhnu kõrgemad alad. Ligi poolteist tuhat aastat hiljem, Läänemere uue arengufaasi kõrgeima veetaseme ajal, võis saar olla ehk taas üle ujutatud. Edaspidi ei ole aga vesi enam kogu saart suutnud katta. Toimunud on aeglane, kuid pidev maa kerkimine, mis kestab tänini ja suurendab tasapisi jätkuvalt saare pindala.
   Umbes 6000–5000 aastat e.Kr. oli praeguse Ruhnu idaosas kujunenud väike, vaid 3–4 ruutkilomeetri suurune hobuserauakujuline muinassaar. Kitsas, 50–500 m laiune maismaa-ala piiras 2,5 km laiust laguuni, mida omakorda poolitas veel 1 km pikkune maasäär. Just niisuguse saareköksi leidsid eest Ruhnu avastanud inimesed. Sellele osutab muistsete asustusjälgede paiknemine, mis jälgib selgesti toonast rannajoont.
   Mida Ruhnust leiti?
   Lisaks varasemast teada olevale kahele asulakohale õnnestus viimase ekspeditsiooni käigus lokaliseerida veel neli kiviaegset asulakohta. Loomulikult on see arv vaid tinglik tähistus inimtegevuse jälgedega kultuurkihi levialale tänapäevasel maastikul. Tegelikult tähendab see ilmselt sadu, kui mitte tuhandeid väikesi jahilaagrite ja peatuspaikade jäänuseid. Saarel elas tõenäoliselt korraga vaid väike grupp inimesi – küllap ainult hülgeküttidest mehed, kes kasutasid võimalust ööbida tuulevarjulises ja ohutumas kohas, saada kohapealt küttepuid ja materjali tööriistade valmistamiseks ning jätta osa varustust uue püügiretke tarbeks maha. Küttepuude lõppemisel lähiümbruses ja merepiiri kaugenedes muudeti ka laagripaiga kohta.
   Inimestest on maha jäänud peamiselt mitmesuguseid kivikilde. Valdavalt on need kvartsi, harvem tulekivi või teiste kivimite killud. Suurem osa neist on kivist tööriistade tegemisel tekkinud tootmisjäägid, kuid leiti ka üksikuid tööriistu: kaapimiseks ja lõikamiseks kasutatud kõõvitsaid, nuge ja teisi väikesi esemeid. Kõiki mainitud kivimeid hangiti ilmselt toonaselt mererannalt ja neid, kaasaarvatud kohalikku madalakvaliteedilist tulekivi, on võimalik leida muinas- ja praegusest rannast tänini.
   Ruhnu II asulakohalt kaevati välja mitu maapinda süvendatud põhjaga kividest tuleaset. Tugevasti põlenud ja söene pinnas ning kuumuses murenenud kivid osutavad intensiivsele elutegevusele selles paigas.
   Saadud esemed ja savinõukildude puudumine enamikus leiukohtades osutavad, et inimasustus sai saarel alguse juba meie maa vanimal esiajaloo etapil mesoliitikumis – keraamikaeelsel kiviajal. Ruhnu II asulakoha tuleasemetelt kogutud söest tehtud radioaktiivse süsiniku meetodil saadud dateeringute järgi leidis see aset umbes 5300 aastat e.Kr.
   Tollal muutus mitmel pool Läänemere ümbruses inimeste elatusviis varasemast merelisemaks. Rannikul sai üheks tähtsamaks jahiloomaks hüljes. Mandrilt lähtunud hülgeküttimise retkedel avastati mitmeid saari. Neile rajati ajutisi jahilaagreid ja peagi kujunes suurematel saartel, nagu Saaremaa ja Ahvenamaa, välja püsiv – aastaringselt kohal elav asustus. Tõenäoliselt leidsid ka Ruhnu saarekese hülgekütid ning võtsid selle jahilaagri asukohaks. Ruhnu kaevamistelt leiti viigerhüljeste luid ning nende parimat püügiaega arvesse võttes võib oletada, et saarel elati tõenäoliselt vaid kevadtalvel. Peale jahihooaja lõppemist lahkuti, et järgmisel aastal taas naasta.
   Asustuse lähtekohaks võib olla Saaremaa
   Ruhnust leitud kiviesemed sarnanevad Mandri-Eesti ranniku ja Lääne-Eesti saarte hilismesoliitilistele Kunda ja varaneoliitilistele Narva kultuuri leidudega. Samasse suunda osutab ka kvartsi domineerimisega kivimikasutus. Viimane välistab näiteks võimaluse, et saare asukad pärineksid Lääne-Läti rannikualalt, mis kuulus küll samuti Kunda-Narva kultuuri areaali, ent väikesi kaape- ja lõiketööriistu tehti seal peaaegu eranditult tulekivist.
   Asustuse päritolu aitavad selgitada eeskätt Ruhnu IV asulakohalt leitud savinõukillud. See asulakoht, või vähemalt osa sellest, kuulub juba järgmisse esiajaloo perioodi – neoliitikumi (4900–1800 aastat e.Kr.), mille algust Eestis tähistab savinõude kasutuselevõtt. Ruhnust leitud savinõukillud kuuluvad selle ajajärgu algusesse, esindades keraamikat, mis oli levinud Eestis, Lätis, Leedus, Põhja-Valgevenes ja Loode-Venemaal. Rea ühiste tunnuste kõrval on neil savinõudel ka mitmeid paikkondlikke erijooni. Eestis eristub väga ilmekalt omaette rühmana Saare- ja Hiiumaa keraamika. Just sellesse rühma kuuluvad ka Ruhnu savinõukillud. Seetõttu on alust arvata, et siinse asustuse lähtealaks oli Saaremaa.
   Mis tingis selle, et toonased saarlased võtsid ette nii pikki hülgepüügiretki? Kas sundis selleks rahvastiku kasvust tekkinud olukord, mille tulemusena vahetus läheduses elutsenud hüljeste populatsioon oli liiga väikeseks kahanenud? Või peitus põhjus milleski muus? See küsimus jääb seni veel vastuseta. Endiselt on lahtine ka püsiva asustuse tekke aeg. Tõenäoliselt ei leidnud see aset enne kiviaja lõpuosa, sest nii väiksest maismaalapist ilmselt veel ei piisanud aastaringselt paigal elava kogukonna vajaduste rahuldamiseks. Arheoloogias on sageli nii, et edukad arheoloogilised uurimistööd ei anna mitte ainult vastuseid, vaid püstitavad ka ridamisi uusi küsimusi. Loodetavasti on nüüdseks tehtud vaid avaakord ja Ruhnu esiajaloo uurimine jätkub tulevikus.
   Hülgeküttide kauged mereretked
   Viimastel aastatel saartelt saadud leiud osutavad, et kiviaegsed hülgeküttimisretked ulatusid vägagi kaugete vahemaade taha avamerele. Saaremaalt Ruhnu saarele jõudmiseks tuli läbida enam kui 50 km teekond merel. Niisugused pikad mereretked on ilma merekindlate aluste olemasoluta kujutlematud isegi kevadtalvisel jääl.
   Jääajajärgsest Euroopa põhjaosast on veesõidukite kasutamisest kaudseid andmeid juba asustuse algetapist, hilispaleoliitikumist ja varamesoliitikumist. Nii näiteks on Norra rannikuala kiiret asustamist umbes 10 000 aastat e.Kr. seostud just veesõidukite kasutamisega. Mingi aluse olemasolule osutavad ka Karjala kannaselt (mõne kilomeetri kauguselt toonase Läänemere arengufaasi Antsülusjärve rannast), leitud kalapüügivõrgu jäänused ja rida esemeid – oletatavasti on tegu varustusega, mis pärineb uppunud veesõidukist, mille vanuse võib dateerida aastasse 8500 e.Kr. Samalaadse õnnetuse jäljed on leitud ka Eestist Narva linna alalt Siivertsist. Seal on luust nooleotsad ja -teravikud, töödeldud põdrasarv ning võrgujäänused (võrgukivid, männikoorest käba ja männikoore tükid) uppunud mõne kilomeetri kaugusel mererannast umbes 8.–7. aastatuhande vahetuse paiku e.Kr. Sellest ajast, kesk- ja hilismesoliitikumist, pärinevad ka seni vanimad Euroopa ruheleiud Hollandist ja Taanist. Meile lähim kiviaegne ühepuupaat on leitud Lääne-Lätist Sârnate asulast, kuid see pärineb alles keskneoliitikumist.
   Oluline veesõidu ajaloo allikas on kaljukunst. Mesoliitikumi lõpul alguse saanud Norra kaljukunstis on paadid sageli esinevaks motiiviks ning suuri, lausa kümneid inimesi kandvaid aluseid on kujutatud ka neoliitikumi-aegsetel Äänisjärve ja Valge mere kaljujoonistel Karjalas. Viimaste hulgas esineb ka merejahti kujutavaid stseene. Nii Valge mere kui Norra kaljujooniste puhul on oletatud, et kujutatud on nahkpaate. Seda arvamust toetavad ka etnograafilised paralleelid ja eksperimentaalarheoloogia, mis osutab muu hulgas nahkaluste merekindlusele. Kui siia juurde lisada ruhe sobimatus mereretkedeks, siis küllap tuleb nõustuda merearheoloog Vello Mässi oletusega, et ka Eesti ala kiviaja hülgekütid võisid oma jahiretkedel kasutada just nahkpaate.
   Veel hiljuti kohtas Eesti arheoloogiakirjanduses väidet, et Kunda kultuuri inimesed olid “metsarahvas”, kes ei osanud elatuda meresaadustest ega olnud suutelised asustama saari. Selle seisukoha võib nüüd küll unustada.

17 October 2011

Inime, elukoht ja arhitektuur

Kaarel, Käsmu küla enam-vähem väljakujunend arhitektuur on inimesi tõesti sundind aegapidi ka olemasolevat arvestama ja tasakesi arendama. Eks lootkem, et praegu siin elav ühiste juurtega, sajanditevanuste katkemata traditsioonidega Ruhnu ülipõliselanikkond juba mõnesaja aastaga ilu- ja ostarbekusmeeles suuremale üksmeelele jõuab. Kõik sama jõukaks nagunii.
      Kas keegi on ka jälgind Ruhnu tulijate-minejate päritolu, nende edasist juurdumist, inimmustri tegelikku muutumist? Kihnlaste, elupõgenike, teotahteliste agarate elusaatusi? Aimab värviliste immigrantide tsunami peatset saabumist? Kas on vaja 150 aasta pärast tulevat arheoloogide ekspeditsiooni või taotlegem uurimiseks kohe €urovihma püsisaju algust?
     Vanasõna ütleb, et igal maugul (= vorstil) on kaks otsa (olen küll näind ka 3-otsalisi). Vaataks korraks arhitektuuri, selle majalise kultuuri sektorit teisest otsast? Et mida elu inimestega ja need siis omakorda majadega teevad?
Seenevana

    

Ruhnu küla kui arhitektuuriline peldik

Ruhnu küla on kui arhitektuuriline peldik, kus erinevast ajast, erinevas värvitoonis ja erineva konsistentsiga hooned on üksteise kõrvale istutatud. Erinevaid katusekatteid lugesin elumajadel kokku 6: eterniit, roog, kivi, plekk (erinev), laast, bituumen. Kõrvalhoonetel veel laud ja tõrvapapp. Tüüpprojektide järgi ehitatud maju on 4 erinevat tüüpi, enamik (11) tüüpprojekt Järvakandi ja Mini-Priit (6). 7 maja on telliskivivoodriga. Kõrvalhoonete puhul on asi samasugune segadik.

Kaarel

16 October 2011

Leifi aida ehituse algus

Kaarel

730

Selline on tänavune sadamalogi viimane sissekandenumber saabunud aluste kohta. Siiani kõrgeim number teadaolevalt Ringsu sadama jaoks. Pildil olev seltskond (ärge lugege PV alust nende hulka) saabus Riiast, nn. "mootorjahtideklubi", tuli traditsiooniliselt lõpetama käesolevat hooaega ja lahkus siit vast poole tunni eest.
730 ei jää kindlasti viimaseks sissekandeks, tulemas on veel kolm reisi Arabellalt ja kindlasti väisab ka Veeteede Ameti EVA Ruhnut (pöörupoi on vaja talveks välja tõsta). Kui ilmavana soosib, pole võimatu, et sadamasse satub veel ka mõni huvijaht.

Priit

15 October 2011

Oli lustlik



-Kadri

Nahkhiir

Eestis on leitud 11 liiki nahkhiiri, kes kõik toituvad putukatest. Saagijaht toimub tavaliselt õhtuhämaruses pärast päikeseloojangut või mõnikord ka hommikul enne päikesetõusu.
Nahkhiired on ainsad imetajad, kes suudavad tõeliselt lennata, mitte lihtsalt liuelda või pikki hüppeid sooritada.
Päevase aja veedavad nahkhiired varjunult, jaheda ilmaga jäävad loomad magama, aeglustub ka nende ainevahetus ning langeb kehatemperatuur. Päevaste varjepaikadena kasutatakse puuõõnsusi, kirikutorne, pööninguid, pesakaste, sillaehitisi.

Pildil olev loomake oli pugenud mu lauavirna vahele.
Sealt suurt planku välja tirides sai ta põrutada ja hakkas sisisema nagu uss.
Tõstsin haruldase külalise tuppa, kassi eest varju, toibuma.
Pärast väikest foto ja video sessiooni asetasin nahkhiire pööningule tagasi, aga valisin talle veidi ohutuma koha.
Pole igapäev, kus kohtad ainsat lendavat imetajat Maailmas.

Kõik Eestis elavad nahkhiired on looduskaitse all. Kuna loomad kasutavad tihti varje- või talvituspaikadena inimtekkelisi rajatisi, on nad küllaltki kergesti haavatavad.

Marten.

14 October 2011

Tiinale sünnipäevaks!

Õnne, päiksekiiri ja tähesabasid, lilli ja lõhnu, südamest tulevad ja südamesse minevaid soove sünnipäevaks!

12 October 2011





Andre



Eesti rahva enda tehtud mängufilm "Täitsa lõpp" linastub ka Ruhnu saarel.
Piletihinnaks on määratud õpilastele 2 ja täiskasvanutele 3 eurot.
Linastus toimub Ruhnu rahwamajas 11.11.11.
Pileti saab osta ka Piletilevist.
http://www.piletilevi.ee/est/piletid/tallinn_2011/film/?show=23548
http://filmitalgud.ee/

Andre

11 October 2011

Klaasvitraaž




Andre

10 October 2011

Kuidas koger pilvepeal käis

Kõik ju teavad (need kes sadamasse on viimasel ajal sattunud) kuidas kogred veest välja hüppavad, nagu oleks seal allpool kitsas või maitseks õhk paremini. Niisiis otsustasin mõne sellise lennupealt ärapildistada. Nood olid aga sedavõrd kiirepööruga, et enne kui sõrm päästikule jõudis vajutada, oli õige hetk juba möödas. Küll aga jäi kaadrisse muid joonistusi. Antud pilt on veits ilmekamaks duunitud, olukord aga oli siiski täiesti audentne.

Priit