30 November 2011

Eile ja täna !



Luise & Kristel
Jõulukuused murduvad üle Eesti. Meil siin murdus esimesel advendil pool kuuske.



Andre

Helgale!

Sünnipäevaõnnitlused Ruhnust purjetavad täna Sinu poole Pärnusse!
Ilusat õnnerohket pidupäeva
!

27 November 2011

Täna ja homme


Eeva ja Liise

25 November 2011

Kadripäeva õhtul lõhnas rahvamaja pannkookide, pipra, sibularõngaste, siiakala, riivitud porgandi ja söe peal küpseva kaalika järgi. Meeste näppude all valmisid:
pannkoogid (Mitja),
karask (Andre),
suitsusiia-kartulivorm (Marten),
siig tuhlis (Jüri, Ants, Kaarel),
salat (Jüri, Ants, Andre),
ahjukaalikas (Andre).
Tüdrukud mekkisid ja kiitsid nii rooga kui sündmuse ideed.
-Kadri

Kadrijooksmine










Pea kogu kool käis kadripäeva puhul vana kombe kohaselt perest perre külarahvale õnne laulmas. Liikus lihtsaid linasest kadrisante ja väljapeetumaid, nii näiteks sooblinahkse kasukaga õnnetoojaid.
Õnne toodi seljas, süles ning eeskavas oli tantsu, pillilugu, regilaulu, mõistujuttu, mõistatusi. Külarahvas oli helde kadridele ande andma.

-Kadri

Kadrideaegset arutamist ehk tuulest veel.

 Tänavune sügis senini selline omapärane. Ei ole olnud tihedalt
tormipäevi. Ei uputa vihmaga. Vägevate kannalehtede mihklipäevaks
sai siinmail alles mardipäeva hommik. Ei ole midagi uut siin päikese
all nagu piibliraamatusse kirja pandud. Aega tagasi vaadates, sellised
sügiseid olnud varemgi. Kindlasti tuleb edaspidigi  neid veel.
  November tavaliselt olnud suurte tormide kuu. Raadiogi märkis ära,
et novembris on registreeritud Eesti tuulekiiruse maksimum ja seda
Ruhnu saarel. Tsipa alla viiekümne meetri sekundis. Novembri esimestel
päevadel sai sellest nelikümmend kaks aastakest. Tuul olnud nii tugev,
mille kohta üks tõsine hiidlane oleks arvanud, et kahe mehega annab
vasikanahka oherdiaugu ees päris hoida.
  Räägiti tollal sedagi, isegi meediasse jõudis, tuult olnud ehk enamgi
kui kirja sai. Aparaadid rohkemat enam ei saanud näidata, sest nende
seierid olnud põhja puhutud. Hiljaaegu asjatundjatega neid aegu meenutades,
sai selgeks, et nii ei saanud see päris olla. Aparaat registreerinud peale muude
näitajate ka tuule kiiruse maksimumi. Ruumi enamaks jätkunud seal veelgi.
  Siin Suure Maa serva peal. Oma aega mööda saates, järgmist kevadet usinalt
oodates, kui vihma vastu akent põristab, tugevamad tuuleiilid tuppagi
kostmas, hakkab ihu ja hing sinna Holmaranna kivide ja kadakate seltsi tahtma.
Kohe kõige suurema möllu keskele. Tunneks ja naudiks kuidas ihu ja hinge
igatsorti stressist klaariks puhub.
  Et sealsele natukenegi lähemale saada, annab tänapäeval abi otsida Internetist.
Kui meil juba siin selline paras "puura", milline siis veel teil seal ? Vaata ja imesta,
Ruhnul natukene üle kümne meetri sekundis. Tohoo pele, sinna siit sirgelt pole
sadat verstagi. Kas ilmal (tuulel) tõesti sellised erimeelsused ? Mine teda siis veel
ennustama.
  Usu aga kontrolli nagu soovitab vene vanasõna. Ei muud kui toru pihku ja järele pärima.
Vastus tavaliselt selline. Meil väljas viimase peal koera ilm. Sellisega ei luba kassigi õue,
oma eidest korda rääkimata. Puud enam põiki kui püsti ja vihma valab selliselt nagu tuleks
teda mitmest oavarrest korraga.
  Mine saa siin sotti mida või keda uskuda ? Sellega annaks veel leppida, kui tuuled
lõõtsumas põhjakaartest. Järjest tihedust ja kõrgust juurdevõttev võpsik võib seal kõige
ontlikumagi aparaadi segadusse ajada. Lääne- ja lõunakaar, sealt peaks ju tuul.
aparaatideni jõudma otse ja ehedalt. Selline nagu vabrikust äsja välja tulnud.
  Mina olen üks nendest, kes usinasti Ruhnu ilma vastu huvi tunneb. Ruhnu avalehel, paremal
all nurgas oleval ilmainfol silm aktiivselt peal. Eriti tuulel, sest tuul on üks põhimisi, mille
järgi sealsed peavad oma tegemisi seadma. Ootame ära millist tuult toovad järgnevad päevad
ja kuidas näitavad seda ilmajaama aparaadid. Kas kahtlused jäävad või kaovad ? Kas tuule
kiirusele pihta saamisele esineb seal veel mõningaid teatud pisipuudusi nagu nõukogude ajal
armastati korrata. Või aparaadid vanad ja väsinud ? Ehk asi lihtne nagu ühes vanas laulus.
...kas sitik sinna sisse läind,
   või ämblik võrgu ette teind..
 
Endel.

Kadripäev

Eestisse jõudis kadripäev koos pealesurutud ristiusuga 12. sajandil, kus kohalikust sügistööde pühast sai püha Katariina mälestuspäev ehk kadripäev. Kadripäeva peeti naistepühaks, sest selleks ajaks lõpetasid naised karjakasvatusega seotud välised sügistööd.
Kadripäeva lahutamatu osa, kadrisandiks käimine, pärineb ajast, mil mööda maad rändasid ande koguvad kloostrite kerjusmungad, kelle lauludes kõlas ladinakeelne sõna sanctus 'püha' ning kes soovisid pererahvale head vilja-, karja- ja pereõnne. Seetõttu arvataksegi, et eestipärane "kadrisant" tuleneb püha Katariina (Kadri) santidest.
Eestlastel käisid kadrisantideks tüdrukud, kes olid riietatud puhastesse valgetesse riietesse, mis arvatavalt sümboliseeris piima (legendi järgi voolas pühaku hukkamisel tema kehast vere asemel piim) ja Katariina mõtete neitsilikku puhtust. Piima seostati ka karjakasvatuse ja sünnitajate naistega.

Siinkohal on hea meelde tuletada, et möödunud aastal tuli esimene lumi maha just kadripäevale järgnenud õhtul, ja see lumi jäigi maha. Vaadates hetkel õue, no kuidagi ei kipu veel talve kuskil nägema.

Olgem siis kella 12.oo-st valmis täna, on võimalik, et needsamad kadrisandid teie hoovile oma tee leiavad.
Ja kõikidele naistele Ruhnul ja mujal, häid pühi!

Marten.

Ruhnu muuseum

Eilses Saarte Hääles ilmus lugu, kus Saaremaa Muuseum teeb ministeeriumile ettepaneku anda muuseumi filiaal Ruhnus Rannarootsi Muuseumi hallata. Siinkohal tasub märkida, et Eestis on olemas ka Rannarahva muuseum oma üksustega Naissaarel ja Pranglil. Kuna Ruhnu muuseum käsitleb Ruhnu elu ka peale 1944. aastat, kui ruhnurootsi kultuur välja suri, oleks mõistlikum ühineda või-olla hoopis Rannarahva muuseumiga. See töötab küll sihtasutuse vormis, aga selle nõukogus on ka kultuuriministeeriumi esindaja, seega omab ka riigi kontrolli. Milleks väiksesse Eestisse üldse kahte sarnase ampluaaga muuseumi vaja on, ei saa aru. Igal juhul tundub Rannarahva muuseum loogilisem olevat. Ka tundub see veidi edumeelsem ja arenguvõimelisem olevat. Eks igaüks saab võrrelda:

Rannarahva Muuseum www.rannarahvamuuseum.ee
Rannarootsi muuseum www.aiboland.ee

Kaarel

24 November 2011




Andre

22 November 2011

sügis

inimkogu puu all,
puudutab värvilisi lehti.
nendel lehtedel puu all,
enam elu ei kehti.

need erksad värvitoonid,
kadusid ära tormiga.
need erksad värvitoonid,
igavesti läinud tuulega.

tundmatu.


Aga teate, mis on kift ja lükkab suunurgad naksti üles ? - Tõsiasi, et kohe-kohe on jälle kevad käes ! Naeratage ;)




Marten.

21 November 2011

Eesti Ajaloomuusemi litsents

Ajaloomuuseumi käest ostetud vanade fotode litsents nägi ette piltide sihtotstarbelise kasutamise Ruhnu Ajaraamatu III osas. Etteruttavalt kasutasime neid ka blogis reklaamimaks tulevast raamatut. Vastavalt litsentsile ja muuseumi soovile lisame piltidele teadaoleva autori ja kogu numbri.

Kaarel
Jõudu ja jaksu kõigile!
Need Kaarli pildid on väga põnevad. Seoses selle puukiriku ülesvõttega tekkis küsimus, millele praktilisema meelega ja ehituskogemustega mehed kindlasti kohe vastata oskavad: ega ei ole äkki nii, et 1907 rajatud uue kiriku vundament pärast projekti esialgset nurjumist lihtsalt kinni kaeti: ruhnlased ei pruukinud ju loota, et ehituseks hiljem raha leitakse. See seletaks selle imeliku künka olemasolu, millel paistab veel kasvavat selliseid umbes nelja-viieaastaseid puuhakatisi ja aitaks ka fotot dateerida. Ehk oli nii, et enne uue kivikiriku töödega pealehakkamist 1912. aastal tehti asukohast pilt, enne kui vundament uuesti lahti kaevati või lihtsalt minema tassiti ja uuega asendati?
Tervitustega
Kristjan

Limo sauna eellane


Paadicuur erectus. Pilt Eesti Ajaloomuseumi arhiivist.

Foto: Ivar Vilde, 1959, F 30887, pildi allkiri: "Vana päästepaadi kuur".

Kaarel

19 November 2011

18 November 2011

1961


Eesti Rahva Muuseumi varasalvest pärit pildil on 7 kolhoosi vastvalminud elamut "Järvakandi". Siit küsimus - kes elavad neis majades praegu?

Kaarel

Ruhnu fotograafia pärl on leitud


Eesti Ajaloomuuseumi arhiivist tuli välja Ruhnu fotograafia tõeline pärl - Ruhnu puukiriku vaade, mida inimese silm enam vist reaalselt näha ei saa. Pildi allkirjal oli märgitud aasta 1912, mis aga tõele vastata ei saa. Kivikirik ise valmis aastal 1912 (pühitseti sisse 25. juulil), vundament rajati aga hoopis varem, 1907. Seejärel algselt puitehitisena kavandatud uue kiriku ehitus rahapuudusel seiskus. Foto tegemise aeg jääb seega eelmise sajandi päris algusesse. Huvitav on praeguse kivikiriku asukohas asuv künklik maalapp, kus hauaristid PUUDUVAD. Riste on aga näha kirikute ehitusjoonel ida pool kui kiviaia ääres. Seega võis uue kiriku ehitamine vana kiriku kõrvale olla juba vana mõte, mida paljud August Zetterqvistile eelnevad kirikuõpetajad toetasid ja vaba maa säilitamisega ehituseks ka ellu viisid. August Zetterqvist oli Ruhnu koguduse õpetaja 1906-1915, tema ajal ja eestvedamisel toimus uue kiriku ehitus.

Foto autor Ernst Plates, 1910 (mis ei ole tõsi), F 27782.

Kaarel

16 November 2011

Uma Pekk










Võrukad on välja mõelnud kohaliku kaubamärgi või ürituse nimega Uma Mekk. Ka ruhnlased pole papist poisid ja astuvad usinalt võrukate jälgedes: alates tänasest kehtib Ruhnus kaubamärk Uma Pekk. Ruhnlased kui töökad inimesed on üldse väga tublid kohalikku toitu tootma: Timu ja Rooslaiu talu rahvas toodavad kohalikku Ruhnu mett, mis ammu enne valmimist ette tellitud ja maha müüdud; kohalik piim, munad, juurikad on alati minev kaup; suvine liha ja suitsukala on vaatamata kallile hinnale alati otsas.

Puudu on vaid kohaliku piima baasil toodetud juust, mida mõni aasta tagasi veel osta sai, aga nüüd enam lettidel näha pole. Selle väikse vea parandamisel võiks tõesti öelda, et ruhnlased on tubli rahvas ja saab iseenda toitmisega hiilgavalt hakkama.

Kaarel

Palju õnne Juku !

13 November 2011

Ühine hommik















See oli sellepärast, et täna on isadepäev. Viimastel aastatel oleme sel puhul meie saare meestele pai teinud.
Nii siis panimegi eile leivataigna käima, karaski ahju, pannkoogid pliidile särtsuma. Täna hommikul kell kümme olid kohvikus piduriides poisid ja tüdrukud. Tulise kohvi ja värske koduleiva kõrval peeti tulevast talguplaani.
Seejärel läks igaüks oma tööde ja tegude juurde.

-Kadri

11 November 2011

09 November 2011