31 March 2011

Mort Nematocera Juuli 2011

Sääselised asustavad peaaegu kogu maakera. Eelistatud on siiski niisked paigad, sest paljude liikide areng on seotud veega.

Võrreldes teise kahetiivaliste seltsi alamseltsi - kärbselistega -, on sääselised kohmakad lendajad. Nad lendavad küllaltki madalalt, eelistades aktiivseks tegutsemiseks niisket ja mitte väga kuuma ilma. Sääskede tavaline lennukaugus on kuni 3-4 kilomeetrit, samas võivad nad edasi liikuda passiivselt: tuule või transpordivahenditega.

Sääsed on nuhtluseks miljonitele inimestele ja kariloomadele Eestis,Euroopas ja mujal maailmas.


2010 aasta sügisel töötas Rootsi ülikooli Uppsala bioloogia osakonna noor-teadurite grupp välja lahenduse, kuidas piirata
viimastel niisketel aastatel üha kasvavat sääskede arvukust.
Uppsala ülikool Rootsis on üle maailma tunnustatud õppeasutus mis on andnud märkimisväärse panuse ühiskonna,äri ja teaduse arengule. Nüüd on nad andnud tugeva vastulöögi meie suveperioodi suurima/piseima vaenlase vastu.

Projekti nimeks on "Mort Nematocera" mis tähendab Ladina keelest tõlgituna "surm sääselistele".
"Kurja kuulutava nime taga ei peitu siiski otsene hävitamine, vaid pigem sääse vastsete evolutsiooni aeglustamine." - Selgitab projektijuht ja algataja Pelle Svärd.
"Sääskede tõusnud arvukus viimastel aastatel on eelkõige nuhtluseks maa piirkondade elanikele, kelle igapäeva toimetused on tihedalt seotud hommikust - hämarani õues olemisega."

"Lahendus sääskede arvukuse piiramiseks on juba sadu aastaid inimkonnale teada, kuid siiamaani puudus sobiv vahend selle teostamiseks."

"Meil õnnestus leida kõige lihtsam ja looduslikum lahendus, kuidas nn. kaanetada tiigid ja lombikesed kus sääsevastsed suveperioodil massiliselt arenevad."
"On palju juhtumeid kus meeleheiteni viidud inimesed võtavad käsile äärmuslikud meetodid, ning kallavad tiikidesse diislit või vana mootoriõli, see käitumine on aga vastutustundetu muu looduse ja keskkonna suhtes!" - Räägib Pelle.

Mitu aastat on Uppsala noored bioloogid välja töödanud ainet mis kaanetaks veekogud nii, et see muude elusorganismide arengut oluliselt ei takistaks.
Lahenduseni jõuti 2010 aasta Oktoobris.
"Kõige lihtsam ja uskumatum oli vastus meie keerulisele ülesandele, leida sobiv ühend loodusesse paiskamiseks." - Meenutab projekti algataja P.Svärd.
"Maakeeli öelduna segasime loomse rasva, taimse zelatiiniga," - "tulemuseks oli täpselt see mida me ootasime, ajapikku looduses hävinev sääsekindel kaas."

"Meie ekstrakti piserdamine looduslikesse veekogudesse on saatuslik ainult sääsevastsetele, kuna nemad on liiga pisikesed tekkinud kilest läbi tungimiseks." "Teised vastsed, nagu näiteks konnakullesed,ujurid,triitonid jne, pääsevad aga hõlpsasti vaevu nähtavast kihist veepinnale."
"Mistahes muud organismid ei pane õhukest kilet veepinnal tähelegi," - kinnitab Pelle.

Svärd ja tema grupi bioloogid on valinud välja Ruhnu saare, Eesti eraldatuima paiga, oma projekt "Mort Nematocera" läbi viimiseks tuleval hooajal.
Koostöös Eesti Maaülikooli Eksperimentaalbioloogia Instituudiga on antud roheline tuli projekti läbi viimiseks Eesti pinnal.
"Tegemist on täiesti kahjutu, ent ilmselt üllatavalt tõhusa meetodiga." - Sõnab EMEI peadirektor ja vanemteadur Kirke Laugas.

Kokku osaleb Rootslaste projektis 12 inimest, kes kõik varustatud spetsiaalsete pihustite, vajalike mahutite ning "nectar Nematocera'ga (Sääsenektar)"
Koos loodetakse läbi kammida ning üle pihustada kõik saarel olevad looduslikud veekogud.
Osalt loodavad Uppsala ülikooli teadurid ka kohalike inimeste huvile, projektile oma jõuga kaasa aidata.
"Ruhnulastel pole vaja karta midagi, tegemist on kõigest toiduainete n.ö kummalise kooslusega"

"Vajasime oma eksperimendi läbiviimiseks võimalikult eraldatud keskkonda, kus võimalikud muutused selgesti näha oleks" - Selgitab Svärd oma valikut, viia projekt läbi Ruhnu saarel.
"Ruhnu on teistest saartest ja mandritest piisavalt kaugel ja seepärast sobib ideaalselt meie projekti piloot-punktiks."
"Loodame, et Ruhnulastel on sääskedega tüli majas," - naljatab Pelle Eesti kolleegide poole pöördudes.
Tulevikus on ehk võimalik, et ainet saavad loodusesse piserdada, selleks volitatud kohalikud elanikud.

Uppsala ülikooli teadurid kavatsevad oma projekti "Mort Nematocera" Ruhnu saare looduses katsetada 12-17.Juuli.2011.

Link originaal artikklile:

http://www.ruhnufoorum.com/foorum/index.php/topic,2952.0.html


Marten

30 March 2011

Jääst











On seda, on ikka väga palju. Päike ja soe tuul teevad küll silmnähtavalt oma tööd, merel nihkub vaba vesi aina lähemale, kuid metsavahel on lund nagu Pühajärves vett.

Priit

Täna mängime kodu

Märt

29 March 2011

Aga eile oli nii...

Vahtra- ja kasemahlad on juba tegusad. Märt

28 March 2011

Tellimusreisid Munalaiust

Mootorlaev Lili toimetab sellel aastal Munalaiu sadamast nii Kihnu kui Ruhnu suunal. Vaata: www.saareliinid.ee.

Kaarel

Ja nii ongi

On saabunud kevad ja kellad on keeratud suveajale.... Märt

23 March 2011

Lisandusi Ruhnu bibliograafiasse



Eva Lorentz on juba eelmisel aastal ruhnlastele kinkinud Rootsis kirjastatud raamatu Ruhnu rahvarõivastest. Küsida vallamajast või raamatukogust.

Kaarel

21 March 2011

Ravad ja rabad meres

Endel imestas, et viimasel ajal on Ruhnus hakatud rannakarisid rabadeks nimetama. No eks vaatame Väikese murdesõnastiku 2. köitest (1889) - seal on sõna _raba_ järel sulgudes _rava_. Nüüd loeme Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu 5. köite 1. hefti 35. leheküljelt (1997): rava s. murd. kivine madalik meres. Näitena on toodud tsitaat H. Jõgisalult. Andrus Saareste suures mõistelises sõnaraamatus (Uppsala, 1979) olevat kah rava = madalik vees. Ise näind pole.
     Niisiis on see üks vana murdesõna. Häda on aga selles, et Ruhnul ju oma murret ega murrakut polegi - Eesti murrete kaardil on seal täiesti tühi koht. Kes tõi kustkohalt rava saare peale, hakkas valesti hääldama ja teistelegi kätte õpetas - selle väljauurimine oleks väga sügavalt teaduseline töö.
Seenevana


Midagi mandrilt










Saatuse tahtel ja enda soovil sattusin Pärnu Uue Kunsti Muuseumis
Kihnu Kultuuriruumi poolt korraldatavale mandri kihnlaste "üläljõstmisele".
Seekord olid seal külalisteks pesuehtsad liivlased. Kõige mu kõrval sai kuulda,
kaunites liivi rahvariietes, kahe daami Edrõmi (eesti keelselt Õie) ja Dagmara,
liivi ansamblist Livlist, esituses ehedas liivi keeles, vana liivi laulu "Puhu tuul
ja tõuka paati ...jne".. Mõned peavad tänaseni ekslikult seda laulu lätlaste omaks.

Reedel jätkus tutvus liivlastega Kihnu Muuseumis Theodor Saare päeval.
Professor Karl Pajusalu Tartu Ülikoolist tutvustas kihnu ja liivi keele sarnasusi.
Rannameres olevaid karisid kutsuvad liivlased samuti nagu kihlased ja suurem osa
Liivi lahe idakaldast, ravadeks. Ruhnus viimasel ajal on rannakarisid millegi pärast
hakatud nimetama rabadeks. Nagu Ringsu raba, Bisa raba, Maria (Marina) raba jt.
Kas karisid nii nimetada on päris õige?
Eesti keeles raba ehk kõrgsoo küll samuti vesine koht aga tunduvalt maisem.
Seal kasvavad juba sammal, kidurad puud ja kuremarjad. Valmib turvas tulevastele
põlvedele.

Kuramaa rannik põline liivlaste asuala. Tänaseks juba enamuselt lätikeelne.
Ruhnule kõige lähem rannik. Seega liivlased ruhnlastele kõige lähemad. Kihnlased
ja saarlased jäävad mõnedkümned kilomeetrid kaugemateks. Kui suured on meie
teadmised liivlastest? Väga kasinad! Veel oleks võimalus liivlastest, nende elust-olust ühte-teist teda saada. Nendega lähemaid suhteid luua.

Piltidel: liivlaste asulad Kuramaa rannal, liivi tähestik, kõlab ehtsas liivi keeles
"Puhu tuul ..".

Endel.

19 March 2011

17 March 2011

Teeme ära 2011

7. mail toimuvad ka meil järjekordsed talgud - vt teemeara.ee. Töödeks seekord kirikuaia riisumine ja lehtede-okste koristamine, Kuusni tee äärest vana kolhoosiaegse okastraadi väljakangutamine-puudeküljestlahtilõikamine, Basskiarre kraavi lehesodist ja oksapurust puhastamine. Meenutuseks riputame asja ka kõrvale.

Kl 13.25 ei olnud teemeära toimkond suutnud veel Ruhnu oma sisestada, nii et peab vist vähe ootama.

Kaarel

15 March 2011

Mardika- ja seenkahjustuste uuring




Ruhnu kirikutest ja projektist FaBBi
Oli 2007. aasta, kui tulime Ruhnu saarele kirikuid vaatama. Eesti Maaülikooli maaehituse osakonda oli jõudnud murelik jutt Ruhnu kirikute seisukorrast ja seetõttu otsustasime oma silmaga need üle vaadata ja mõelda, kas ja mida saab ette võtta. Saime koguduse vaimulikult selleks loa ja nii see algas. Kahjustused tundusid vaadeldes tõesti ulatuslikud ning seetõttu tehti kivikiriku torni puitkonstruktsioonidele esmased tugevusuuringud. Lisaks viidi läbi mõlemas kirikus erinevatel aegadel Euroopas tuntud ja hinnatud teadlaste poolt mardika- ja seenkahjustuste uuringud. Kogu selle tegevuse esimene etapp lõppes sellega, et neli organisatsiooni – Eesti Vabaõhumuuseum, Gotlandi Ülikool, Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus ja Eesti Maaülikool – kirjutasid koos projekti Euroopa Liidu Interreg IVA Kesk-Läänemere saarte alamprogrammi. Projekti pealkirjaks sai "Fungi and Beetles in Buildings on Islands of Baltic Sea" (akronüüm FaBBi) ehk siis eesti keeles „Puidu seen- ja mardikakahjustused Läänemere saarte ja rannikuala hoonetes“. Kuna kogu projekti algne idee tulenes Ruhnult, siis üheks suuremahuliseks plaanitavaks tegevuseks sai Ruhnu kirikute töötlus ja kriitilises seisus konstruktsiooniosade tugevdamine. Pärast pikka ootamist saabus vastus meie taotlusele – projekt oli heaks kiidetud. See tähendas seda, et hakkasime tegutsema ja organiseerima esimesi kohtumisi kõigi partnerite ning välisekspertide vahel. Ühelt poolt kuuluvad Ruhnu kirikud Eesti kultuurivaramu hulka ning nende säilimine on tähtis, kuid teisalt saame aru, et need kirikud on ka väga suure tähendusega kohalikele elanikele ning Ruhnu Püha Magdaleena koguduse liikmetele - ka nende inimeste mõtted sellel teemal olid meile olulised. Just seetõttu otsustas projekti tuumik korraldada 17. veebruaril seminari, mis puudutas Ruhnu kirikute kavandatavat töötlust. Seminar viidi läbi Kuressaares linnuses ja sinna olid oodatud nii ruhnlased, koguduse liikmed, Muinsuskaitseameti töötajad kui muud huvilised. Seminari ettekannetes anti ülevaade puitu kahjustavatest mardikatest, räägiti lähemalt erinevatest töötlusvõimalustest ning põhjalikumalt tutvustati niisket termotöötlust, kuna see on üks kõige keskkonnasõbralikumaid töötlusmeetodeid mardikakahjustuste puhul. Ettekannete järel oli kõigil võimalus küsimusi esitada. Tekkis diskussioon, öeldi välja erinevaid mõtteid ning tehti kriitikat.
Kuna ruhnurootslased plaanivad 2012. aasta suvel tähistada 100 aasta möödumist uue kiriku esimesest pühitsemisest, siis oli algselt plaan jõuda kirikute töötluseni 2011. aasta suvel. Siiski jõudsime arutelude käigus peale seminari järeldusele, et parem on võtta rohkem aega uuringuteks ning kogu protsessi planeerimiseks ja teha töötlus 2012. aasta suvel. Projekti käekäiguga saab igaüks end kursis hoida kodulehe kaudu http://www.fabbiproject.eu.

Otsime koostööpartnerit
Lisaks Ruhnu kirikute töötlusele tehakse projekti FaBBi käigus nii saartel kui rannikualadel seen- ja mardikakahjustuste ülevaatused ning monitooring. Nii ülevaatuseid kui monitooringut viiakse läbi Ruhnu kirikutes ja Muinsuskaitseameti soovil ka Korsi talu hoonetes. Sellega seoses otsime ruhnlaste seast inimest, kes tunneb kohalikke hooneid ning on huvitatud monitooringu teostamisest. Projekti käigus saab see inimene koolituse ja hakkab loodetavasti ka tulevikus Ruhnu saarel hooneid üle vaatama ja teisi aitama. Täpsemalt projekti kodulehel http://fabbiproject.eu/est/pakkumiskutsed/le-vaadatavate-hoonete-ja-monitooringut-teostavate-isikute-leidmine/

Kristel Pau
FaBBi koordinaator
Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus SA
Kristel.pau@fabbiproject.eu

14 March 2011

12 March 2011

Ruhnlaste jälgi otsimas










Ruhnlasi otsisime Rannarootsi muuseumis Haapsalus ja Vormsi saarel. Rannarootsi muuseumis leidsime 2 ruhnlast - ühe topisena ehtsas hülgepaadis ja teise seina peale õmmelduna. Vormsi jääteel ja prügimajas ei leidnud ühtegi.

Kaarel

Limo-Ringsu-Sjustaka


-Kadri

11 March 2011

2011



Kes õiget vastust ei teadnud, neile infoks juuresolev pilt. Kunagi võtsid Kaarel, Märt ja Rauno kirved ja saed ja raiusid vaate lihtsalt puhtaks. Mõni hakkas õiendama küll aga mis sellest, igati õige tegu oli.

Kaarel

10 March 2011

1994


Lea Täheväli fotokogus on üks tore pilt. Mõista-mõista, kes või mis on pildil?

Pilt: Lea
Kaarel

Nostalgia,
vana lasteaia nurk ja ees puude taga on kirikud:)

09 March 2011

Tõepoolest - mehed tegid trikke

Kuna mehed ei hakka end ise niikuinii kiitma, siis ütlevad naised siinkohal väga suure aitäh eilse õhtu eest. Alustades sellest punasest sametdiivanist, mis kõik pidusse tulnud naised hubaseks muudetud toasoppi istuma mahutas.
Luuletusread Juku huumorihetkedega kujundasid alguse meeleoluliseks. Udo, Antsu ning Marguse lauale loodud maitsekad teosed mekkisid kogu õhtu vältel väga hästi. Marteni-Juku lustlik piltmängmõistatus tegi siis lõplikult selgeks, kes ikka tegelikult tunneb neid kuulsaid ja ilusaid mehi. Kitarrimuusika koos lauluga - Märt, Andre, Kristel - kõlas elavalt ja armsalt.
Aga vat see kehalis-akrobaatiline etteaste ehk tsirkusemõõtu püramiidid panid vaimustusest lausa huilgama.
Ja siis sai iga naine veel tantsida ka.
Aitäh meestele üllatusrohke õhtu eest!

naised
/pildid: Piret/

08 March 2011

Vastlapäev

Suusad pandi alla ning sõideti aja peale. Kelk, lumelaud või muu libisev võeti ligi ning lasti liugu.
Erakordset tähelepanu pälvisid ning Kristeli kuulsad magusad medalid said kaela kaks suusavõistkonda: Maiu-Luise-Karl Caspar ning Emma-Kristel-Joosep.
Uljaimate liupikkuste eest jagati kullased medalid Margus Kevinile, Joosepile ning Karl Casparile.
Andre sättis nii, et kogu logistika toimiks, üritus sujuks ning tulemused saaks täpselt üles tähendatud.
Elvi hoolitses selle eest, et vastlapäeva traditsioonilised maitsed meid seegi kord rõõmustaksid.

-Kadri