31 August 2011

Enne sügist jõuaksid kõik veel ühe nädalavahetuse Ruhnus veeta.






Andre

29 August 2011

Kristjanile!

KRISTJAN, SOOJAD ÕNNESOOVID SÜNNIPÄEVAKS MAADE JA MEREDE TAHA!


28 August 2011

Tuli mere ääres

Eile Kuunsi rannal.
-Kadri

27 August 2011

Muinastule süütamine

Täna kogunevad huvilised õhtul kella seitsme paiku Kuunsi, et viita mõnusalt aega kuni kella poole kümneni, mil süüdatakse ühiselt muinastuli.

PS! Hea, kui tulijatel on kaasas risu, mida põletada.




Ruhnu Põhikool

25 August 2011

Head Ruhnu elanikud!

Head Ruhnu elanikud, hooneomanikud ja lihtsalt külastajad.

Olen paljude oluliste projekti tegevuste juures jätnud ühe väga tähtsa asja unarusse – ma pole teile selgitanud projekti esialgseid plaane Ruhnu saare hoonetes puitu kahjustavate mardikate tõrje ja populatsiooni vähendamise osas. Kuna projekti meeskonnalt pole ametlikku informatsiooni tulnud, siis on hakanud levima igat sorti kuulujutud. Nimetatud kava avaldamine venis esmajärjekorras seetõttu, et me soovisime enne võimalikult paljude spetsialistidega seda teemat arutada ja alles siis seisukoha võtta ning tegevusplaani paika panna. Nüüdseks on teemat arutatud inseneridega, bioloogidega (sh hoonete mardikakahjustuse spetsialistidega), ajaloolastega, muinsuskaitsjatega, keemikutega, konservaatoritega, restauraatoritega ja paljude teiste erialade esindajatega ning meie tegevusplaani esmane versioon on küps avaldamiseks. Seega, selle sõnumiga proovin info puudujääki natukenegi vähendada.

Eelmisel nädalal oli meil Muinsuskaitseameti ja Kultuuriministeeriumi esindajatega koosistumine, kus räägiti põhiliselt kirikutest, kuid pisut ka saare ülejäänud hoonetest ning seal levivatest mardikakahjustustest. Põhimõttelise heakskiidu sai meie projekti poolt väljatöötatud tegevuskava. Siin see on, koos minu kommentaaridega:

Tegevused puitu kahjustavate mardikate leviku piiramiseks ja populatsiooni vähendamiseks Ruhnu saarel.

Koostada puidu seen- ja mardikakahjustuste tõrje (konserveerimise) muinsuskaitse eritingimused Ruhnu kivikirikule ja puukirikule (eraldi)

Kahte kirikut tuleb vaadelda eraldi – nad on erinevad nii kahjustuste, materjalide, ajaloo kui ka muinsuskaitselise väärtuse seisukohalt. Mardikakahjustuste tõrjet võib käsitleda konserveerimisega – sellega peatatakse lagunemisprotsess. Tõrje läbiviimisega ei või halveneda objektide füüsikaline, keemiline, funktsionaalne ega visuaalne seisukord. Kindlasti saavad eritingimused aluseks tõrjemeetodi valimisel. Niiske kuumtöötluse meetod EI OLE VALITUD, pigem konservaatoritega (eesotsas Marike Laht´i ja Mati Raal´iga) konsulteerides usun, et seda meetodit ei valitagi. Eraldi tahaks tänada Sirje Simsonit, kes Kuressaare kohtumisel manitses tegevuskava põhjalikumalt läbi mõtlema ning kelle soovitusel lükati töötlus projekti meeskonna poolt aastasse 2012. Lõplikult otsustab töötluse ja meetodi allpooltoodud komisjon.

Koostada Ruhnu kivikiriku torni kandekonstruktsioonide tugevdamise muinsuskaitse eritingimused
Merilin Meleski magistritöö baasil (teostatud tugevusarvutused olemasolevale konstruktsioonile) koostada torni kandekonstruktsioonide tugevdamise projekt. Projektis määratakse lülipuidu osakaal kasutatavale puitmaterjalile.
Teostatakse tugevdustööd vähempakkumise tulemusena leitud ettevõtte poolt.

Kivikiriku torni kahjustustest ja avariiohtlikkusest on kirjutanud eksperdid juba 1994. aastast (olen lugenud hinnanguid aastatest 1994, 1997,2000, 2009 ja 2010). Meie projekti eelarves on vahendid kirikutorni konstruktsioonide tugevdamiseks. Eeltöö on teinud Merilin Melesk Eesti Maaülikoolist, kes leidis elemendid, mis esmajärjekorras vajavad tugevdamist. Kahjuks ei käsitle nimetatud töö konstruktsiooni sõlmi, mille tugevdamise viisid on veel töös. Esialgse plaani kohaselt on kavas kahjustatud konstruktsioonid alles jätta (eksponeerida nagu märk minevikust) ja lisada täiendavalt uued lülipuidust elemendid torni tugevuse ja stabiilsuse tagamiseks. Kindlasti arutatakse torni tugevdamist Juhan Kilumetsaga, kes on kirikute puitkonstruktsioonide tugevdamise ja restaureerimisega pikka aega tegelenud. Torni kahjustatud konstruktsioone EI TEISALDATA.

Moodustada riigihanke komisjon Ruhnu kirikute mardikakahjustuse vastase töötluse teostamiseks, kusjuures võiks komisjonis olla:
2 Eesti Maaülikool (nimetab Metsandus- ja maaehitusinstituut)
2 eesti Muinsuskaitseamet (nimetab Muinsuskaitseameti peadirektor)
2 Eesti Vabaõhumuuseum (Kalle Pilt ja Marike Laht)
1 Omaniku esindaja (nimetab Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Konsistoorium)
Koostada riigihanke lähteülesanne (lisana Muinsuskaitse eritingimused)
Viia läbi rahvusvaheline riigihange kirikute (eraldi pakkumised) mardikakahjustuse vastase töötluse teostamiseks, kusjuures hindamise aluseks on:
Keskkonnasõbralikkus 50%
Hind 50%
Valitakse tõrje teostaja või tunnistatakse riigihange ebaõnnestunuks (kui ei mahu eelarvesse)
Kooskõlastatakse Muinsuskaitseametiga ja Kiriku esindajatega võimalikud töötluse tegevuste ajad
Viiakse läbi töötlus

Töötlus viiakse läbi ainult juhul kui töötluse meetod on komisjoni poolt heaks kiidetud, on tagatud muinsuskaitseliste väärtuste säilimine, metoodika on Euroopa Liidus kasutatud ja kontrollitud (vähemalt 5 analoogilist töötlust koos järelmõjude hindamisega) ning töötluse maksumus mahub projekti eelarvesse. Kui kasvõi üks nendest tingimustest on täitmata, siis projekti raames TÖÖTLUST LÄBI EI VIIDA. Pakkumised võetakse kummalegi kirikule eraldi ning komisjoni otsus tehakse samuti mõlemale kirikule eraldi. Projekti meeskond arvestab erialaspetsialistide arvamustega ja käitub tõrjemeetodi valikul paindlikult. Keskkonnasõbralikkus lisaks hinnale on sisse toodud mitte mingi töötlusmeetodi eelistamiseks vaid väga odavate halbade meetodite välistamiseks, mis tihti riigihangetes juhtub. Ka projekti poolt ei soovi keegi teostada „suunatud pakkumist“. Uwe Noldt soovitas tõesti aastal 2009 niisket termotöötlust, kuid see oli ainult tema esmane mõte, tänaseks on ta soovitanud ka mitmeid teisi meetodeid. Veelkord – otsuse langetab nimetatud komisjon ning selleks, et oleks valikuvõimalus tehakse koostöös Eesti Kaubandus- ja Tööstuskojaga rahvusvaheline hange ning usun, et pakkumisi tuleb palju ja komisjoni töö saab olema raske.


Jälgitakse töötluse tulemusi vähemalt 5 aastat töötluse teostamise hetkest (kuna projekt lõpeb, siis jälgimise eest vastutab Maaülikool, kui riigihanke teostaja)

Nimetatud tingimus on plaanis kirjutada riigihanke lähteülesandesse, sest tulemus peab olema effektiivne. Siinkohal meeldetuletusena, et monitooringut teostatakse projekti raames ka Ruhnu metsades. Ilmar Süda sõnul, kes tegeleb rahvusvahelisel tasandil mardikate uurimisega metsas, on metsades puitu kahjustavad mardikad enamasti erinevad hoonetes levivatest mardikatest. Seega oht, et metsast tulevad mardikad tagasi, on kaduvväike. Mardikad lendavad hoonest hoonesse ja munevad puidulõhedesse. Puitu kahjustavad mardikavastsed, kes elavad puidus kuni 10 aastat. Seega töötlus on hädavajalik, muidu ei saa protsessi kiiresti peatada. Oluline on ka Uwe Noldti nimetatud ja teaduskirjandusest loetud asjaolu, et majasiku vastsed kahjustavad täiesti kuiva puitu ning domineerivalt maltspuitu (puidu ristlõike välimist osa). Puidu niiskusesisalduse vähendamine EI ANNA MAJASIKU TÕRJEL TULEMUSI. Uwe Noldt käis Ruhnu saarel korraldatud work-shopil muuhulgas selle sõnumi edastamiseks – enne töötlust õppige sihtorganismi (kahjurit) tundma.

Luuakse koos kohalike ettevõtlike inimestega ettevõte, mille põhitegevuseks on hoonete termotöötlus puidu mardikakahjustuste vastu. Tehakse taotlus EAS´i alustava ettevõtte stardiabi taotlemiseks (on ka teisi meetmeid).
Nimetatud ettevõte alustab ülejäänud hoonete mardikakahjustuse vastast töötlust projektmeeskonna juhendamisel.

Projekt ei tegele ainult Ruhnu kirikute probleemiga, vaid puitu kahjustavate seente- ja mardikatega Läänemere saartel ja rannikualal üldiselt. Seega ka Ruhnu saarel pole eesmärgiks mitte kirikute töötlemine, vaid mardikate populatsiooni oluline vähendamine lühikese perioodi jooksul. Selle eesmärgi täitmiseks on minu arvates parim lahendus ettevõtete loomine väikesaartel, kes siis ise hakkavad tegelema probleemi lahendusega. Projektimeeskond ainult nõustab neid ja vajadusel ka finantseerib vähesel määral. Siiski tuleb luua jätkusuutlik mehhanism probleemi jälgimiseks ja lahendamiseks. Olles ise ettevõtja, tegin ka esmased arvestused töötluse maksumuse osas – EAS´i finantsabiga seadmete ostmiseks tuleb 100 m2 hoone töötluse maksumuseks ca 2000 – 3000 EUR´i. Kultuuriministeeriumi ja Vabaõhumuuseumi Maa-arhitektuuri arengukavas on mõte kaasata finantseerimisallikate leidmiseks ka Siseministeeriumi meetmed.
Selle mõtte elluviimiseks on vajalik leida 2-3 asjalikku ja õppimisvõimelist Ruhnu saare elanikku, kes oleks valmis asutama ettevõtte ning hiljem ka tegelema reaalselt tõrje kokkuleppimisega ning elluviimisega Ruhnu saarel. Olen isiklikult valmis selle ettevõtte asutamist, vajalike seadmete loetelu koostamist, taotluste kirjutamist ning tõrje elluviimist nõustama. Kui tõrjet hakkaks teostama ettevõtte mandrilt või välismaalt, siis maksumused kasvavad 2-5 korda. Ma usun, et Ruhnu inimesed saavad hakkama.

Mardikate väljalennu ajast kuni sügiseni teostatakse kogu saarel mardikate püüdmist feromooniga liimpüünistega (ostetakse projekti eelarvest), mis paigaldatakse väljapoole hooneid spetsiaalsetele alustele.
Monitooringut metsades ja hoonete läheduses jätkatakse kuni projekti lõpuni.


Kui olete selle pika ja põhjaliku sõnumi läbi lugenud, siis kindlasti tekkis igaühes teist mõtteid. Ootan neid kohe maili-aadressile kalle.pilt@fabbiproject.eu . Projektimeeskond on üle 20 spetsialisti, kuid ilma teie mõteteta ei suuda me siiski tegevuskava ellu viia. Tänan kõiki, kes on aidanud käesoleva dokumendi valmimisel ning juba ette tänan kõiki, kes tulevikus oma mõtete saatmisega aitavad.

Parimate soovidega,

Kalle Pilt
Projekti FaBBi
Puidu seen- ja mardikakahjustused Kesk-Läänemere saarte ja rannikuala hoonetes
Projektijuht
www.fabbiproject.eu

Õnnitlused !


Reigo, sinu tööd ja tegemised Ruhnul väärivad vaid kiidusõnu !
Ole sama innovatiivne ja tubli edasi nagu siiani oled olnud.
Muidugi ka tuult tiibadesse ja edu kõiges mis ette võtad.
Tänasel päeval võta vabalt ja vala endale üks klaasike .. mm.. mahla :)
Päikest ja rõõmu !

Ruhnlased.

Lennuvälja heaks

Lemminkäinen Eesti AS teeb juba teist nädalat lennuväljal rekonstruee-
rimistöid. Drenaažitorud koos setteosa ja restiga drenaažikaevudega paigaldatakse lennuraja mõlemale poole.
Dreenitorude sihis kujundatakse lennuraja kõrvale mõlemale poole nõva, mis tagab ülaltpoolt tuleva sajuvee ja ka lennurajalt tuleva sajuvee valgumise restkaevudesse ning imbumise läbi pinnase dreenitorusse.
Töö saab tehtud selle nädala lõpuks.

-Kadri

24 August 2011

muinastuli

Tere!

Vaatasin et kaardil: http://www.muinastuled.ee/
on Kihnu tuli juba märgitud, Ruhnu oma ei kuskil?
Blogis küll midagi on, aga saaks kaardile ka?

Veiko

Lätlased !


Läti laev sõitis Ruhnu lähistel madalikule, kütuselekke oht !

23 augusti öösel sõitis Liivi lahes Läti Roja omavalitsuse ja Ruhnu vahel kalalaev Kate madalikule. Spetsialistid pelgavad diislikütuse leket ning seetõttu rakendatakse selle vältimiseks ja keskkonna kaitseks kõiki jõude.
Kaitseministeeriumist öeldi Läti Delfile, et vahejuhtum leidis aset kümne meremiili kaugusel Kaltene rannikust. Umbes sama kaugel on ka meie Ruhnu saar.

Kalalaeva pardal oli viis meeskonnaliiget, kes on praeguseks evakueeritud.
Esimesena saabus alusele appi Läti mereväe patrullkaater Skrunda, mis osaleb Irbe väinas toimuval iga-aastasel rahvusvahelisel õppusel Open Spirit 2011.

Lisaks saabus kohale veel üks mereväe laev – Klints, mille liikmed kontrollivad reostuse vältimiseks olukorda. Saabus ka naftatoodete kokkukorjamisega tegelev mereväe üksus.

Madalikule kinni jäänud Kate’ pardal on üheksa tonni diiselkütust.

Vaata kommentaare originaal artikklist Delfis.

Marten

23 August 2011

Muinastuli !


Suve lõppu ja Läänemere rahvaste ühtsust tähistatakse Läänemere-äärsetes riikides augusti viimasel laupäeval muinastulede süütamisega. Tänavu pannakse tuled põlema 27. augustil.

Traditsioon sai alguse 1992. aastal, kui Soomes Turu maakonnas käivitati projekt Muinastulede öö, mille algseks mõtteks oli edendada saarestiku hääbuma kippuvat elu. Iga aasta augusti viimasel laupäeval süüdatavad lõkked sümboliseerivad ühtsust ja sellega kaasnevad üritused kujunevad suve lõpupeoks. Projekti ajaloolise taustana nähakse muistset tava anda lähinaabritele lõkke abil märku meritsi saabuvatest külalistest või vaenlastest. Praeguseks on kujunemas omamoodi liikumine paljudes Läänemere-äärsetes riikides – Soomes, Rootsis, Eestis, Lätis, Leedus.

Teeme meie ka Ruhnus ühe suure-suure tule kuhugi !
Ideed ja head mõtted oodatud mulle ja/või usun, et ka Andrele.
Ei saa unustada ka seda, et Ruhnu unikaalne asukoht keset lahte, paneb meile lausa kohustuse midagi kuskil põlema panna.
Ja Kuki sai just mõlemad pritsu-autod ka tööle... vist.
Aga kus rannas põletada ?

Marten.

22 August 2011



Andre


Andre

Palju Õnne !



Oled üks pagana optimistlik kuju, ja on hea, et oled meil olemas Andres !
Külarahvas.



20 August 2011

Rainer Sosil on täna sünnipäev


Õnnitlevad kõik õnnitlejad, eriti pildilolevad kodanikud ja kaaskalurid.

Kaarel

18 August 2011

Õnnitlused !


Luisekene !

Elu on kui päikene taevalael,
vahel ka pisarad, nutt ja naer.
Elu on kui lind, kel tiibades rutt,
elu on seiklus ja muinasjutt !

Elu on kui kevadel tärkav rohi,
elu on vaiksete metsade kohin.
Elu on kui laps, kes mänguhoos,
vahel ka õnn ja õnnetus koos.

Meie poolt sinule sületäis lilli ja peoga päikest !
Katsu Sügisel ka veidike puhata.
Kohtumiseni !

Ettevõtjad teiseltpoolt vett.



Andre

17 August 2011

Palju Õnne Luise !



Soovime sulle Palju õnne ja jaksu edaspidiseks !
Oled asendamatu inimene meie saarel :)
Ruhnu elanikud.

Tuhat õnnitlust Luise !



Palju Õnne sulle sinna kaugele-kaugele Ruhnu, Kallis Luise !
Loodame, et kohtume peagi !
Seiklejad Haapsalust.

Raud merepõhjast


Täna õnnestus Joosepiga mere põhjast välja tõmmata lestade sekka ujunud rauatükk. Nii 16-17 m sügavuselt. Eks muinsuskaitseamet mõistatab, millega tegu.

Kaarel



Andre



Andre

16 August 2011

Meie Maale

Eile ilmus järjekordne tsitaat ajalehes Meie Maa Ruhnu blogi postitusest ja järjekordselt ilma viiteta algallikale.

Ruhnu blogi päises on viide: "Materjali kasutamisel meedias viidata..". Austatud ajalehe peatoimetaja võiks oma töötajatele veidike eesti keele lugemist õpetada ja kui ei aita, ise lugemine ära õppida.

Kaarel

Ruhnu Jahtklubi läbiviidud Ruhnu Regatt lõpetas EJL Avamerepurjetamise Eesti karikasarja




Avamerepurjetamise Eesti Karikasarja VI etapina oli Ruhnu regatt esimene võistlus, mida korraldas ja viis läbi Ruhnu Jahtklubi koostöös Pärnu Jahtklubi, Saaremaa Merispordi Seltsi ja Eesti Jahtklubide Liiduga. Võistlus koosnes kolmest stardist, millest 2 esimest rajasõidud ja kolmas ümber Ruhnu purjetamises (15,3 meremiili).

Aastale 2012 mõeldes jääb loota, et saame jälle sama ilusa ilma ja hea meeskonna õnnestumiseks.


Ruhnu Jahtklubi tänab:

peavõistlusjuhti Madis Ausmani ja sekretäre ja abisi
Eesti Jahtklubide Liitu
AS Saarte Liine
Ruhnu Piirivalvet
Pärnu Jahtklubi
Saaremaa Merispordi Seltsi
Kaitseliidu Meredivisjoni
ruhnlasi
osalejaid
ja kõiki, kes olid abiks selle ilusa võistluse läbiviimisel Ruhnus.


Ruhnu Jahtklubi
juhatus

15 August 2011

Ruhnu vallas kaardistati eelmiste põlvkondade tegevuse jälgi

Alates 2005. aastas on Riigimetsa Majandamise Keskus europrojektide kaasabil läbi viinud pärandkultuuri inventeerimist üle Eestis.
Pärandkultuur hõlmab märke meie esivanemate tegemistest, nende kommetest ning traditsioonidest, uskumustest ning harjumustest. Pärandkultuur on meie oma rahva ajalugu, osa meie kultuurist, osa meist endist.
Antud projekti peatähelepanu on suunatud just metsa kasvanud ning unustuse hõlm vajunud kultuurimärkidele. Vanad teed ja kohanimed, puisniidud ning lautrikohad – need on vaid väike osa tähelepanu all olevatest objektidest.
Selle aasta kevadel kaardistati kultuurimärke Ruhnu saarel. Kokku inventeeriti 44 objekti, mille hulgas oli nii kohanimesid nagu näiteks Korsbacka ja Gräna kui ka erinevaid sõjaaegseid ehitisi nagu näiteks Raadiolokatsiooni objektid saare lääneosas. Kõik inventeeritud objektid saavad varsti avalikuks läbi maa-ameti kaardiserveri (http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis >kaardirakendus „pärandkultuur“). Antud objektide hulgast on välja valitud 3 eredamat näidet – raudtornid, Valgi tõrvaahjud ning piirikivid Ruhnu saarel. Nende objektide kohta saab lähemalt lugeda üsna pea ilmuvast Saare maakonna raamatust. Juba ilmunud maakonnaraamatutega saab tutvuda Internetiaadressil: http://www.rmk.ee/teemad/parandkultuur/lisalugemist.
Maa- ning metsaomanikele, kelle valduses objekt asub, ei kaasne kohusutsi riigi tasandil. Inventeerimise üheks eesmärgiks on kindlasti teavitustöö. Edasi on omanikul võimalus soovi korral pärandkultuuri objekte eksponeerida, arvestada objektidega näiteks matkaradade planeerimisel. Ennekõike soovitakse ennetada teadmatusest tulenevat pärandkultuuri objektide hävimist (nt raietööd).
  Ruhnu vallas inventeeris pärandkultuuri Kersti Siim (telef: 5383 8119, e-mail: kersti.siim@gmail.com). Suured tänud kõigile abistajatele väärtusliku info ning kaasaaitamise eest!

Kersti Siim

12 August 2011

üritus Avatud Laev

Homme, 13. augustil ajavahemikul 13:00 kuni 16:00 toimub Eesti Mereväe laeval Ristna Avatud Laev üritus, mille raames saavad kõik huvilised laeva külastada, meeskonnaga juttu ajada ja pilte teha.

Kaitseliidu Meredivisjon

10 August 2011

Filmiõhtu

Homme, 11. augustil vaatame rahwamajas filmi.

Alustame kell 21.00

filmiks Winter's Bone

http://www.imdb.com/title/tt1399683/

08 August 2011

EML Ristna Ruhnu külastus, 12.08-14.08.11

Hea Ruhnu blogi toimetus,
 
Heameel on teile teada anda, et alanud nädala teises pooles külastab Ruhnut (peatub Ringsu sadamas) Eesti Mereväe patrull-laev (EML) Ristna. Ajavahemikul 10-14. august viib EML Ristna läbi iseseisva mereõppuse, mille raames külastame lisaks Ruhnule ka Kihnut. Kihnu sadamas plaanime peatuda ajavahemikul N.11.08 9:00 kuni R.12.08 9:00, Ringsu sadamas Ruhnus R.12.08 15:00 kuni P.14.08 10:00. Mõlemas sadamas tutvustame laeva ka kõikidele huvilistele ning jagame järellugemiseks erinevaid Kaitseliidu ja Kaitseväe toimetisi.
 
EML Ristna on 1957. aastal Soomes ehitatud Rihtiniemi klassi patrull-laev. Pikkus 31m, laius 5,6m ja süvis 2m. Meeskonnas kuni 19 liiget. Tänapäeval on laev kasutusel õppelaevana, kus erinevatel operatsioonidel ja väljasõitudel koolitavad kaadrikaitseväelased Mereväest reservväelasi Kaitseliidu Meredivisjonist. Kihnu-Ruhnu väljasõidul osaleb 10 kaitseliitlast Kaitseliidu Tallinna Maleva Meredivisjonist ning 7 liiget Mereväe koosseisust. Mereväe poolne laeva komandör on sellel väljasõidul kaptenmajor Indrek Hanson. Kaitseliidu poolne komandör nooremleitnant Alo Tamm. Väljasõidu raames viiakse läbi mitmesuguseid harjutusi ning praktiseeritakse ohutut meresõitu ja meeskonna kokkutöötamist.
 
Lisainfot internetist meie kohta:
> Kaitseliidu Meredivisjoni koduleht - www.meredivisjon.ee
> Kaitseliidu koduleht - www.kaitseliit.ee
 
 
Lisainfo / laeva kontakt:
 
Kuno Peek
nooremleitnant
KL MEREDIVISJON,
EML Ristna komandöri abi k.t. & teabeohvitser
55 43210
 
 
NB! Võimalusel palume lisada infot laevavisiidist Ruhnu blogisse. Manuses ka 1 pilt selle tarbeks.
 
 
Lugupidamisega
 
Kuno Peek
n-ltn
ABI

Laevalahkumine



Priit

Valmis


Kohalikud noored testisid platsi ära. On veel mõningaid pisipuudusi, kuid suuremas ja pikemas plaanis sai plats hinnanguks "Ruhnu parim".
Tänud ja imetlused neile, kes ülikiirelt reageerisid "PS! Võrk ja pall on puudu" lausele. Juba järgmiseks päevaks saabusid puuduolevad detailid laevaga Ringsu. Ka üks reha ja pallipump on komplektis.

Priit

07 August 2011

Alt üles


Kunagi suve alguses sattusime Valmariga sadamas ilusa vaatepildi peale - juba loojunud päike paistis läbi õhtupilvede alt üles.

Kaarel
Pildid: Valmar

05 August 2011

Suve suursündmus



AriiN

4. august


4. augustil täitus 67 aastat rootslaste Ruhnu kogukonna lahkumisest saarelt.

Märt

04 August 2011

Tere taas!

Minu järjekordne Ruhnu reis on õnnelikult lõpule jõudnud.
Esimest korda katsetasin kuidas oleks plätude ja miniseelikuga metsas marjul käia - ei soovita, aga Te teate seda kindlasti ka ise :D
Samuti pole mulle Ruhnus kunagi võõras inimene rannas veini pakkunud, kuid seekord täpselt nii juhtus. Kuna ilm oli palav ja endal mul veepudelit kaasas ei olnud, pakkus lonksuke veini just parajat kosutust.
Tagasi sõites Aegna küll kõigutas veidi rohkem kui mulle oleks meeldinud, aga elas üle.
Kuid siiski saun oli super, seltskond vahva ja sääski polnud ka palju:D Tore oli!
Päikest Teile!
 
-Riina

03 August 2011

Uus võrguplats

Täna sai siis toorik valmis. Vollehullud Ruhnust ja mujalt võiksid rehad-labidad kaasa haarata ning "Abikäekese" projektiraames aidata lõpplik slihv ära toimetada.

Priit

PS! Võrk ja pall on ka veel puudu!