30 April 2012

Lehmad meres !



Keset pilvitut õhtupoolikut, kus päike juba jube madalalt kiiri silma pritsis, suristasime Jüriga üle tasase Kuunsi heinamaa. Tardunud õhk lõhnas kevadiselt soojalt, ja tuul kolistas kuskil mujal saare otsas.
Arutasime parasjagu mõtteid, mis kõik tulevikus meie saarel olema saab ja tulema peab, kui ühtäkki põrkas paremasse silmanurka pruun tomp sinisel taustal.

Masin ei jõudnud veel seiskuda, kui mehed juba mereäärsesse võssa paiskusid.
Punnis silmadega seirati peidikust avarduvat tavatut vaatepilti ja oldi südamest vait.
Pinge kasvas põlvest-kõrvuni, kuni lõpuks ei pidanud ma enam vastu ja pahvatasin Jürile:
"Nooo nihhu*jaa, sellist pilti pole küll tihti siinmail näinud.."
Sekundi murdosa kiirusel oli Jürka fotoaparaat mul haardes ja ma littisin järjest 6 pilti.
Jüri ise hoidis kätega peast kinni ja vaatas kõrval kasvavat puud. jube lähedalt.
Mis muud öelda, lehmad Kuunsis on kindlasti harvem nähtus kui lehmad Holmas.
Kui kellelgi on kari kadunud, siis sealt võite nad leida.

Pildi realiseeris digiformaadiks, Jüri enda sürrealistlik Pentax !

Marten.



Täna õhtul, suts üle 21:00 kavatseb Priit süüdata sadamas lõkke.
Volbriöö auks muidugi.
Tulgem kohale.

Andre

Vikerkaar

Neid pisemaid jupikesi on kevadine taevas aegajalt sinna-tänna üles riputanud. Eilne loojanguaegne oli siiski täiuslik poolkaar (mitte nii nagu pildilt vastu vaatab), kõrge ja särav, suvine.

Priit

Poe uus pale

Valmis! Põrand ja korstnajalg ja poeleti iga liist, ees- ja tagatuba. Varahommikul kell 4 lõpetati töö. Tulemus ilus!
Suveks tuleb uus müüja, kuigi Hannat teavad juba vist kõik Luise poe suvised külastajad. Sügisel ehitatakse uus ahi. Ümarlaua ja Luise kirjutuslaua osas käivad läbirääkimised.
Ann meenutas, kuis ta 1969. aastal selle poeks saanud maja ostis.
Hommikused poekülalised kiitsid ruumide avarust ja lahendust.
































-Kadri

29 April 2012

Lipumast

Saare kõige uhkem lipumast Buldersi talus.

Kaarel

28 April 2012

Kaugel on "Ruhnu Saar"


Kaugel on Ruhnu Saar

Nagu varasemast teada, on meie uue laeva rootsikeelne nimi eesti keeles "Ruhnu Saar", Run (rü:n) on ruhnu keeles Ruhnu ja ö tähendab rootsi keeles saart. Niisiis on küsimus huulil: "kaugel on "Ruhnu Saar"" Ruhnu rahvale ja "kaugel on Ruhnu saar" laevalolijatele. Aadressil marinetraffic.com selgub, kuidas lood on. Meie oma tekkis kaardile eile, vt kollast märki (samasugune High Speed Craft on ka kuskil Helsingi liinil).

Kaarel

Pildilisandus Kristjani postitusele


Vees!

On ütlemata hea meel, et saab aerud nurka visata ja purjeid ka enam lappida ei ole vaja. Vettelastu jääb sinna loodetavasti pikaks-pikaks ajaks ja toob Ruhnu mandrile lähemale ja vastupidi, sest see pole mingi „kartulipõld“ või  „pada“ või mõni muu vana rootslaste kalapaat. Asjaosalistele on ju selge, et tegemist
on saare ajaloos vägagi tähelepanuväärse sündmusega. Enam pole vaja loota teistele saartele nagu Aegna vms :-). Parajalt vett sulle kiilu alla, Runö!

Toomas
peatne reisija

27 April 2012

Uus laev II










No vette me ta lasime!

Uue laeva avamine I


Esimesed pildid, kohe-varsti tulevad järgmised.

Kaarel

Ajaloolised asjad

Tere tere,

leidsin kirbuturult sellise põneva asja, tegemist on ajakirjaga Leipziger Zeitung 1918 aasta detsembrikuust ja jutu on kirjutanud mees nimega Walther Ziercke kes 
tutvustab ennast kui endine Läänemere saarte riigipraost, kui tiitlist aru saan, igal juhul on tegemist mehega kes alles äsja lõppenud Saksa okupatsiioni ajal saarte kirikuasjandusega tegeles, ehk keegi teab asja paremini, ma ei saa siin vastavale teaduskirjandusele ligi. Eks suvel räägime asjast lähemalt, praegu nii palju et tegemist lühikese ülevaatega Ruhnu ajaloost ja elust-olust (pikemalt kirjeldab hülgejahti). Lõpus veel selline tore lause (vabas tõlkes): "Inimesed teevad siin usinasti tööd ja napsi peaaegu ei tuntagi"

ciao

Kristjan

PS. Puhka rahus Seenevana...


25 April 2012

Aiapidajad !


Uue kuu alguses on plaanis sõita üheskoos laevaga Kuressaarde või Pärnu, et teha mõned Kevadised sisseostud aiandus maailmas. Täpsemalt, saab infot anda siis, kui laeva graafik end praktikas tõestab.
Aga seniks veidi nõu, mida mai kuu sees, aias teha võiks. Ja muidugi mõtteid, mida suurelt maalt laevaga tuua vaja, sinu aeda .


AIAPIDAJA TEGEMISED MAIS.


Mullaharimist on õige aeg alustada siis, kui vihmaussid pinnasest välja poevad ja mulda pihku võttes ei hakka käsi enam külmetama ning kokkupigistatud muld ei eralda vett ega muutu sitkeks klimbiks, vaid pudeneb poetades parajalt laiali.
Mais on aeg:

• viimane aeg tellida pereõunapuu või pirni, ploomi ja kirsi perepuu;
• külvata aedhernes ja põlduba ja seda mai esimestel päevadel, siis ei lähe nad ussitama. Külvisügavus hernel ja põldoal olgu vähemalt 5–6 cm kergemal mullal ja 4–5 cm raskel mullal. See kaitseb külvist lindude eest;
• külvata sibulaseeme kui mullasoojust on 2–5°. Hilisemal külvil ei pruugi kogu seeme idaneda. Ka tippsibulad panna maha varakult, kui suurem öökülmaoht möödas. Tippsibulaid peab katma 1–1,5 cm paksune mullakiht. Liiga sügav istutus soodustab putkumist, liiga pindmisel tekib niiskusepuudus ja sibulad ei juurdu hästi;
• külvata ka suhteliselt külmakindlate tõusmetega ja madalal temperatuuril idanevate seemnetega köögiviljad nagu porgand, petersell, kaalikas, till, naeris, redis, rõigas, salat, mustjuur ja spinat;
• külvata kurgi- ja kõrvitsaseemet istikute ettekasvatamiseks;
• harjutada toas ettekasvatatud istikuid välisõhuga, enne istutamist mitme päeva jooksul;
• viimane aeg istutada paljasjuurseid hekitaimi. Taimed lõigata pärast istutamist ⅔ peale tagasi, et saada tihedat hekki;
• enne lehtede täielikku puhkemist istutada ümber aias kasvavaid põõsaid koos mullapalliga;
• külvata muru;
• külvata otse peenrale suvelilli nagu saialill, päevalill, kolmos, rukkilill, kilbirohi, lilluba, mungalill ja lillhernes;
• kaitsta puhkenud pungi ja õueistutatud taimi öökülmade eest kattelooriga;
• viia läbi aiataimede ja muru kevadväetamine;
• istutada maha gladioolid kui mullasoojust on 10 cm sügavusel on 10°;
• istutada õue suvelilled, alustades võõrasemadega, sest nemad taluvad hiliseid öökülmi;
• istutada välja varajane peakapsas, punane peakapsas, ka käharkapsas. Rooskapsas istutada pärast teisi, lillkapsas katta kattelooriga võimaliku öökülma vastu;
• panna maha kartul, kui muld on parajalt soe ja niiske
• alustada varakult umbrohutõrjega, sest hiljem on tõrjumine palju vaevalisem. Umbrohtu tasub niita ka aiaga piirnevatelt aladelt, nii satub vähem umbrohuseemneid oma aeda.




Marten

24 April 2012

Õhtugrill


Siis kui labidas on kuum kui püssitoru.

Kui mulla hunnikud on kerkinud silmini.
Ajal mil kaevatud august enam redelita ei välju.
Siis kui töö on tehtud.
- Tuleb ennast premeerida, ühe tugeva,vürtsika,säriseva kõhutäiega :)


Tavaline ribikont, kuid must-tuhat viisi kuidas teda maitsestada.
Seekord sinepi seemned, idamaine ürdisegu,liha üldmaitseaine, väike sool ning barbeque õli.
Suur Kevad juba õues, töö läheb lihtsalt kiiremini kui grilli lõhn ninas, et siis lihad tulele ja ..
- Hambad sisse !



..Ja, ärge unustage sõpru külla kutsumast !


Marten

23 April 2012

Ruhnu käsitöö

Täna valmis Lääne-Bullersi töötoas aiatool.

AriiN

Seffede tõke

AriiN

Jüripäev

Meie tublid võistlejad pidid hiilima ja tabama, kompama ja orienteeruma. Lisaks veel mõistatama, arvutama, silmaga mõõtma ja kõrvaga ära tundma.
Testiti teadmisi kivimitest,  küsiti loomajälgi, fakte Eesti ajaloost.


Tuli tunda Ruhnu inimesi.
Nimed nagu Olavi Meel, Kiku Kehik, Stella Kurik, Sirts Pona ja Malle Okase
peidavad igaüks endas üht meie hulgast.

Võitis Andre ja õdede meeskond. Võistkond "Otse" saavutas kolmanda koha ning kolmekesi alustanud, ent kahekesi lõpetanud Marten-Caspar-Katerin olid paremuselt teised.
Elvi valmistatud küpsisetort teenis üksmeelsed kiiduavaldused pärast vesistel karjamaadel kahlamist.
 







-Kadri
Kui täna hommikul on paks udusall üle saare nii tihe, et Raalide maja juurest ei paista ükski kirik, siis eileõhtuse udutõmbe oleks keegi justkui pintsliga põllu kohale võõbanud.
-Kadri

22 April 2012


21 April 2012

Puupäev

Kuna tänane sündmus oli mõnusasti välja mõeldud, vaatemänguline, praktilise tulemusega (paat, pink (2), postament, mees, jänes, lõhe, siil), osalejate osavust tõestanud, huumorisoone ja hea tujuga, võib arvata, et sellel üritusel on plaan jätkuda. -Kadri