31 October 2007

Pildid külaliselt














Piltnik ja kandlemeister Rait Pihlap käis sel sügisel Ruhnus ja pildistas. Siin on kild sellest, mille Raplamaa mees kaameraga kinni püüdis.

-Kadri

Täna hommikul








AriiN

30 October 2007

Õnnitlused Kaarlile!

Jälle on siis ühele Ruhnu mehele aastakene juurde tiksunud. Kaarel, tarmu turismitalu
väljaehitamisel ja põhjendatud sõnakust volikogus, kala- ja seeneõnne! Aga ole ka hea mees
Kristelile ja paps lastele! Õnne! Edu! Armastust!

Jaan

28 October 2007

Viimaks ometi


Täna oli Ruhnus tuulisevõitu päev ja midagi huvitavat peaegu ei juhtunudki...

(ajakirjanduslik liialdus).

Priit

27 October 2007


Voolukatkestus jääb ära. Toimub vist nädala pärast.
Udo

26 October 2007

voolukatkestus


Laupäeval  27.okt.07.  toimub kell 14.00 kuni 16.00 elektrikatkestus, seoses uue konteiner elektrijaama ühendamisega ruhnu elektrivõrku.
Vabandan ebameeldivuste pärast.
Udo.

Tänase päeva kommentaaridele lisan omaltpoolt ühe
ennemuistse juhtumi.

See olevat olnud päris ammu, veel enne viimaseid suuri
sõdu. Pärnus, mööda Rüütli uulitsat, astunud usinasti
Kihnu naine. Imetlenud seda linna kirevust ja melu.
Pikemalt jäänud pidama ühe toidupoe vaateakna ette.
Lõpuks raputanud pead ja ütelnud: " Ei noh, küll see
linnainimene võib olla edev. Omal seda toidunatukest
napilt käes ja seda vähestki topib võõrastele välja
vahtimiseks".

Ja siit loo moraal? Kas selles loos moraali on ja
milline, igaühele jäägu vabadus iseendal see ära arvata.

Endel.


Jahtide synnikodu

Napilt enne tagasilendu jõudsin ära käia veel yhes huvitavas kohas. Saaremaal, Luksusjahis, kus valmistatakse avamere purjejahte ja kaatreid. Firma on ikka otseselt seotud Ruhnuga, sest ainuke seni Eestisse myydud purjekas (Argona 400) kannab nime Katariina II ja tema kodusadamaks on märgitud Ringsu.




Priit

Kaarlile ja Avele ja teistele ruhnlastele

Vahest võiksime me oma Ruhnu sisemised pinged ja probleemid lahendada omavahel, mitte kuulutades neid tervele maailmale. Meid on nii vähe ja saar nii väike ja tegelikult tahame me kõik, et meil läheks siin elu hästi.
Aeg on hakata kokku hoidma ja ühise väikse Ruhnu eest ühiselt tegutsema.

Ruhnu saare elanik

25 October 2007

Vastus Kaarlile

Jälle kord andsin Sulle võimaluse tobeda sõnakasutuse pealt AVALIKKUSE EES keelt teritada. (Ei ela Sinust just eriti kaugel, kohtusime ka täna kaks korda).
Tunnistan – Sul on õigus.
Loomulikult ei saa mina volikogu esimehena keelata ära istungi arutelude käigus tekkivate küsimuste, repliikide, avalduste ega protestide esitamist.
Kutsele lisatud (tsiteeritud) lausega on mõeldud siiski päevakorra punktide SISU puudutavate küsimuste kirjalikku esitamist. Põhjus on lihtne, vastuste jaoks istungi ajal mitmete materjalide (seaduste, erinevate õigusaktide) väljaotsimine võtab tarbetult palju aega. Eelnevalt küsimusi teades on vallavalitsuse töötajatel võimalik konkreetsemalt küsimustele vastata. Seda nimetaksin mina volikogu ja vallavalitsuse koostööks.

Vabandan siinkohal kõigi volikogu liikmete ja valla inimeste ees segadust tekitanud sõnakasutuse pärast.

Ave Viirma
Vallavolikogu esimees

Paintball


Ruhnu kooliõpilaste soovil toimub koolivaheajal, 30.10.2007 kell 13:00 vanas armeebaasis paintballi lahing. Varustust jagame tasuta, osavõtumaks 100.- eek, mille eest saab varustusega kaasa 100 kuuli. Oodatud on kõik mängust huvitatud saareelanikud. Alla 18-aastastel palume tulla koos vanemaga, kes annab allkirja selle kohta, et lubab lapsel mängus osaleda.

Kaasa võtta janukustutusvahendid, jalga jooksmiseks sobivad jalanõud.

Lahinguväljal näeme :)

CombatZone OÜ

http://www.combat.ee

Demokraatia Ruhnu moodi

Sünterlik käsitlus demokraatiast hakkab vaikselt ka volikogusse imbuma. Reedel toimuva volikogu istungi kutses on märgitud: "Kõik volikogu istungil esitatavad küsimused (ka päevakorra kohta esitatavad küsimused) edastada kirjalikult hiljemalt neljapäeval kella 15.00 volikogu esimehe kätte. Eelnevalt edastamata küsimused volikogu päevakorda ei tule. Volikogu esimees Ave Viirma.

Tsitaat Ruhnu valla põhimäärusest (§ 14 lg 5 p 4): Volikogu liikmel on õigus esineda volikogu istungil avalduse, protesti, sõnavõtu või repliigiga ning esitada küsimusi.

Kuidas on volikogu esimehel võimalik keelata volikogu liikmel arutelude käigus kerkivate küsimuste esitamine, ei ole demokraatliku ühiskonnakorralduse juures arusaaadav. See on hetkel Ruhnu Vallavolikogu juhtimise tase.

Kaarel

Avatud


Ainsa kohalviibinud blogistina pean kõrvale heitma vana hea koerasabaliputamise kompleksi ja toimetama selle artikkli ikka ise ära.
Ruhnu fotonäituse Toompeal avas Riigikogu aseesimees Jyri Ratas sõnavõtuga, milles ta avaldas suurt sympaatiat ja huvi väikesaartel toimuva vastu. Vaatajaskonda oli paarikymne ringis ja nagu minule meeldis jälle konstateerida, olid peaegu kõik kohal. Toompea loss on toimekas asutus, majandus- ja rahanduskomiteede kabinetti korrusele on varem või hiljem pea igayhel põhjust tulla. Kauni lillebuketti omanikuks saanuna julgustasin kõiki kordki Ruhnu matka ettevõtma ja sõnasin omaltpoolt näituse avatuks. Minul oli kõrvalt huvitav jälgida avamisele saabunud kylaliste vaba ja rõõmsameelset suhtumist ylespanekusse (kylalised omavahel: kellel on lemmikpilt valitud, ma teen teist pilti ka. Või siis: kas järgmiseks suveks tuleb laevapiletid juba praegu kinni panna?).
Ega miskit pikemat pidu ja olemist olnudki, inimestel ikkagi tööaeg. Tore on lihtsalt teada, et Ruhnu on mõneks nädalaks Riigikogule hästi lähedale saanud.

Priit

Siiga netu

Proovi siit ja proovi sealt, madalalt ja sügavalt, siiga ikka pole. Kellelgi pole. Sügavama poolt tilgub lesta ainult väheke. Idatuul, räägivad asjatundjad, viib kala pannilt minema. Ja nagu näha, tõesti-tõesti. Ning lõpetuseks - objektiivsetel asjaoludel lõpetab blogi kalapüügirubriik selleks aastaks oma tegevuse. Nii et - head uut aastat, seltsimehed kalamehed!

Kaarel

POEET JA IDIOOT




Liise talu kohvik, oktoobrikuu lõpp, ilmaolude tõttu on näitemäng hilinenud 24 tundi, kell 19.00 istutakse vaikides pinkidel ja oodatakse algust. Väike viivitus Ruhnule omane, sest Luisel veel poes hetkel viimased klendid, 19.10 algab.
Vaadake!
Kohalolijad nägid, nautisid ja jäid rahule.
Aitäh! Jaanile ja Kiristjanile. Hea oli, tõeliselt hea.

AriiN

24 October 2007

Toompea loss, siin me oleme!





Toompea lossis sai Ruhnu teema enesele võtmepositsiooni majandus- ja rahandusosakonna kabinettide uste ees. Ja seda just enne jõule ja uue rahandusaasta planeerimist!)

Priit

Aegnast pilvepiirilt

Reisilaev Aegna Roomassaare sadamas enne viimast väljasõitu Ruhnu. Järgmisel aastal, maikuus, sama seisupaik.

Priit

23 October 2007

Minemisest



1. mail tuli selle aasta esimene Aegna Ruhnu.
Kell kolm, 23. oktoobril läks selle aasta viimane Aegna Ruhnust.
Ega meid, saatjaid olnudki kai peal palju. Aksel oli, Luise muidugi, üks Sakla mees ja sadamakoer Sulka.
Trapp üles ja otsad lahti. Ikkagi oli minemispidulikkust! Laevamehed lehvitasid kai peal lehvitajaile, Kostja naeratas, tüürimees salvestas minemise aparaati, kõlas laevapasun.
Uue kevadeni!

-Kadri

Vajalik teada



Sügistorm on puud teedele murdnud. Nii on autoga hetkel läbipääsmatud Limo-Valki ja Nordgeld-Kuunsi teed.

Viimane Aegna reis 2007.a.


Selline see oli, viimane saabumine Ringsu sadamasse sellel aastal. Oli tulijaid ja ootajaid, ootajaid küll seekord rohkem.

AriiN

Teade

Viletsa ilma tõttu mandril jääb näitemäng POEET JA IDIOOT täna õhtul ära, sest näitlejad ei saanud Ruhnu. Kui lennureis homme toimub, siis näitemäng on homme samal ajal ja samas kohas.
Vabandame.

AriiN

Õnnesoov

Palju-palju õnne Sulle, Ljuba! Meenutame siiani hea sõnaga Su roogasid ja Su säravat slaavi temperamenti ja Su lennuki moodi mürisevat autot ilmajaama poole ning sealt tagasi sõitmas.
Ilusat sünnipäeva Hiiumaale!
Oled meeles!

meie Ruhnust

22 October 2007

Veri, viin ja seks Ruhnu rahvamajas

Eile õhtul sai Ruhnu uues ilusas rahvamajas näha kauaoodatud
filmiversiooni Mati Undi parimast romaanist "Sügisball". Muljed olid
vägevad. Ei oleks arvanudki, et see neil nii hästi välja tuleb, imestasin
kottpimedas öös (öös on asju!) koju vantsides.
Tunda oli tegijate noorust, värskust ja tõelist kirge – stsenaristist ja
muusikalisest kujundajast näitlejate ja operaatorini.
Kes Unti tunneb, võis veenduda, et film polnudki inspireeritud ainult
"Sügisballist", vaid Undi teistestki teostest, ja mitte ainult.
Vägivallatsemine armastatud naise kallal kohe filmi alguses oli eksimatult
vainovahinglik, aga edasi tuli juba Unti ka, ja väga heas tõlgenduses.
Algul näis, et Undi koomiline külg on traagilise varju jäänud, mis tundus
seda harjumatum, et Von Krahli teatrilavalt tuttavad näod ekraanil on
tuntud kõvade naerutajatena, aga kompensatsioon ei lasknud end kaua
oodata. Mõistagi meeldis mulle kõige rohkem mu vana lemmik šveitser Theo,
kes noore Eelma esituses mõjus täiesti veenvalt. (On huvitav teada, et Unt
ei mõelnud šveitser Theod mitte päris oma peaga välja, vaid lõi ta
väidetavalt kellegi reaalselt eksisteerinud uksehoidja päevikute baasil,
mis mingil moel ta kätte olid sattunud.)
Tema mõtteid oleks ehk filmiski rohkem avada võinud - raskest päevatööst
väsinud vaatajad ehk ei saanudki aru, et see tema väike räpane märkmik,
kuhu tehti hommikuti sissekandeid (Merike - 253, Asta - 254), oli
algeline seksuaalregister, kuhu peale naiste nimede märgiti muudki. Ja et
tema hinge õilsamat poolt esindas koguteose "Mees ja naine" kirjutamine,
mis mõistagi ei edenenud sugugi.
Eelma Theo oli küll vinge, aga ega teisedki kehvemad olnud. Jakobsoni
luine askeetlus, Ulfsaki närviline, üleurbaniseerunud arhitekt Maurer -
kõik olid head. Ka episoodilised osad olid meeldejäävalt mängitud, võtame
või Valdma ja Tennosaare prostituutidepaari - ja Ruhnu rahva rõõmuks
Katariina Lauk väga toreda väikese, aga virtuoosse osatäitmisega.
Teine väike üllatus oli hiljutisest Soome hitist "Paha maa" silma jäänud
geniaalselt inetu ja kuidagi kohe loomupäraselt tragikoomiline näitleja
juuksur Arnold Kase osas - nimi ei tule kahjuks meelde. Sellele osale oli
filmis küll teenimatult vähe ruumi jäetud - Undil oli ta šveitser Theo
kõrval kindlasti kõige paremini õnnestunud, igatahes paremini kui arhitekt
Maurer või luuletaja Eero. Muide, viimase julge samastamine Undi endaga
(isegi nimeks oli ta saanud Mati!) ja tema elupõletajalikkuse rõhutamine
on minu arvates siiski natuke küsitav, aga Tolki osatäitmine oli
amatöörina siiski kõva.
Aga pikk jutt suhu tagasi. Tasus vaadata - nalja sai, keppi sai, peksa sai
- mis sa hing veel tahad?! (Lauk arvas, et vähe sai!) Ehk ei ole Eesti
film siiski veel omadega õhtal?

Eva

Ood Limo saunale

Kord sügise poole sattusin ühel seeneretkel Väino Poja kontide murdmise aastapäevale ja ühtlasi Reiksi sünnipäevale Limo sauna. Oli ürituse teine päev, enamus rahvast oli juba laiali läinud. Sulistasime siis Väino Pojaga väljas tünnis, ja siis nägin ma vees hõljumas midagi, mis mõtted kohe ühele ammuloetud tekstile viis. Otsisin siis selle Silvi põhjatutest varudest välja. Teksti pealkiri on "Võimatu asi", autor 17. sajandil elanud Jean de La Fontaine, tõlkinud Ain Kaalep, ilmunud ajakirjas Akadeemia. Kasutatud nimi Sakermann on üks kuradinimetus.

Kaarel

Kord üks paharetike teoks
tegi, mida üks armuvalus
noor armunu tema käest palus:
et armusidemeil üht neiukest ta seoks.
Mehe ja saatana vahel lepingki oli:
et esimesel neist selle alusel voli
on neiu üle täielik,
ja teisel samuti ei ole kuigi pikk
rida soove: ei pea mees sõnakuulelik
olema tavalises mõttes,
vaid saatan temale, just sõna-sõnalt võttes.
"Ma täidan", ütleb too, "mida käsid vaid,
ja su teenrina siis ootan sedamaid
uut käsku ma, et saaks taas täidetud su tahe.
aga häda sulle, kui kahe
käsu vahele tekib vahe!
Kuuluvad põrgule siis sinu hing ning
sinu hing,
on kõige lusti lõpp sul oma kallimaga -
eks kuradiga maid siis jaga."
Ei kohku armastaja aga.
Kas nõuab käsk siis pingutust?
Sõna kuulda on raske just!
Seda mõelnud, ei ole mahti
enam mehel, ja nüüd läheb pidu vast lahti
tal kaunitariga, kes rõõme selliseid
pakub, et puudub mõõt. Kõrvad kikkis, peab vahti
juudas, unustamata neid.
Soove ja käske ülearu
on mehel esimesel hool:
paar lossi ehita, tõsta mere peal maru!
Ja tehtud silmapilk kõik ongi igalpool.
On kukrus mõnigi pistool.
Siis läkitab saatana Rooma
mees patukustutust tooma -
toob terve koorma too sealt indulgentsiaid.
Ei ole talle kaugeid maid,
ei raskeid töid - sa ainult käsi.
Aeb läheb ja siis tuleb tund,
kus nagu üle jõu mehel juba on sund
taas välja mõelda käsk. Eks iga aju väsi.
Mis muud tal oma patuga
teha kui kõnelda sest jumaldatuga.
Ja mida ütleb daam? "See asi on küll tühi!
Minu käes see on lihtsalt nii
nagu silmast mõnd prügi pühi.
Sa peagi saatanast oled täiesti prii.
Ainult see talle vii,
mille saad minu käest. Sa käsi venitada
see sirgeks!" Saigi mees kohe midagi talt,
küllap pärit sealt kuskilt alt,
kus Kyprise aed ja feede salarada,
sest kohast, mille auks ühel hertsogil nõu
üht rüütliordut kord, üht vennaskonda luua
oli seks, et maa peale tuua
saaks taas mõne jumala jõu.
"Näe seda kiharat," ütleb armastaja
tõepoolest juudale. "Sina see srgeks aja,
ja nõnda, et sirgeks see jääks!
Asu tööle ja võta hääks!"
Juudas säbara pihku noppis
ja pressi alla kohe toppis,
veel suure haamriga seda tümitas siis
ja sügavasse vette viis,
aga ikka see karv jäi ühtemoodi krässu.
Kuis paharet ka lummutas,
ta tembutuste jõu kes teab mis kummutas
ja kõik ta nõu ajas nässu.
Mis jõhv? Mis lõim?
Kae ainult, missugune võim!
Küll vihmahoogudes, küll lumetormimelus
selle kallale veel tuli saatana jaks -
üha kihar jäi kiharaks.
"Mis see on?" küsis ta. "Ei ole terves elus
midagi sihukest veel ette tulnud mul.
See asi on kuradi hull!"
Ja ühel kaunil hommikul
mehele ütlebki saatan: "Oled vaba!
Pean tunnistama: victus sum.
Kuidas sinust ma küll nüüd olen jõuetum,
seda kuidagi ma ei taba!"
"Hea sõber härra Sakermann,"
mees ütleb, "kärsituks polnuks minna teil vaja.
Midagi saavatab ju sama asja man
ainult kannatlik silitaja."

21 October 2007

Merest

Täna teeme Kaarliga vastupidi. Mina panen esiteks pildi ja Kaarel seletab hiljem lahti mida ta sellel näeb.


Priit

Pildil on iga kalamehe "unistus".

Kaarel

Kinost

Kui me reedeõhtul kuulasime "Kинo"´d, siis eile vaatasime kino. Eesti filme, mille Heilika ja Ülo Tallinnast tõid. Alguses Lottet ja pärast Sügisballi. Ei olnud ei piletiraha ega "punaseid", väljamüüdud istekohti. Tegelikult punased toolid ikkagi olid - Kristelil ja Kaarlil.
Emotsioonid ekraanilt nii erinevad kui võimalik.
Ju nähti midagi erakorralist (selles ei ole muidugi kahtlustki), kui tänaõhtuks kordusseanss planeeritud on.
Eva Aadamsoo, Undi loomingu austajana, on oma arvamusegi valmis kirjutanud, mis ehk õige pea päeviku lugejatenigi jõuab.

-Kadri

Ruhnu oma õhujõud




¤¤¤¤¤¤ Eile sai Kuunsi heinamaal näha Ruhnu õhujõu lennuharjutusi. Punane ultrakerge triplaan võttis yllatavalt kergelt tuule tiibadesse ja oleks ilmselt pilvedessegi lennanud, kui maapealne juhtimismeeskond (Kaspar, Margus, Aare) oleks vaid lubanud. Lendurid- mehaanikud katsetasid ka moblaga õhuspionaazi võimalusi. Valminud filmikest saab ilmselt ka plekividina lennusimulaatorina (reisijate vaatenurgast) ära kasutada.

¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤ Priit

20 October 2007

Sinilind?

Eile hommikul vuhises pilliroost välja haigur. Haarasin kaamera ja tegin (olles isegi "lennupeal") kiiresti temast pildi. Hiljem arvutis avanes selline pilt:

Priit

Sygise värvid






Priit

Sygise värvid






Priit

19 October 2007

Kuhu minna?

Rahvamaja uksed avatakse täna õhtul kell kaheksa...

Teater jälle Ruhnus

23. oktoobril kell 19.00 Liise talu kohvikus

KA Teater

Friedebert Tuglase näitemäng

POEET JA IDIOOT

Etendavad
Jaan Urvet ja Kristjan Kuntu


AriiN

18 October 2007

Leitud võtmed

Limo rannast leitud kaks võtit - üks väiksem, teine suurem. Võtmerõnga küljes haaknõel.

-Kadri

17 October 2007

Kinoõhtu

Tänu kino- ja animatsioonimaailma inimeste Heilika Võsu ja Ülo Pikkovi küllatulekule Ruhnu on sel LAUPÄEVAL rahvamajas filmiõhtu.
Lastele ja suurtele kell 19 Janno Põldma ja Heiki Ernitsa animafilm "Leiutajateküla Lotte".
Suurtele kell 21 Veiko Õunpuu "Sügisball".

-Kadri

Varblased ja kährikud Ruhnus!

Mõni päev tagasi tulin paarimehe ja Joosepiga merelt, vaatan-kuulan sadamaesist muruväljakut ja näen - 6-7isendine põldvarblase rändesalk nokib muru pealt toitu! Kunagi rääkis keegi (võis olla Sulev), et nägi sadamas varblasi, siis ei uskunud küll. Põldvarblasi saab tavalistest koduvarblastest lihtsalt eristada sellega, et tal on pruun pea ja must laik põse peal, koduvarblase emane on üleni pruunikas, isane hallika pealaega. Varblased iseenesest on väga kehvad rändajad, kere raske ja tiivad lühikesed. Seda enam on põldvarblase rändesalga Ruhnu jõudmine huvitav.

Olin kuulnud küla pealt, et Kümmelite koer murdis mõni aasta tagasi kaks kährikut maha. Ütlesin siis, et enne ei usu kui ise näen. Kaks talve tagasi nägingi metsast tulles mingit imelikku elukat, kes ei olnud ei kass ega rebane. Asi tuli meelde sellega, et viimasel ajal on küla servas mõned sipelgapesad servast lahti kraabitud. Äkki on tegelased veel siin?

Kaarel

Joosepi kinnisvara projekt


Joosep meisterdas nädalalõpul pesakaste. Tihasele ja kuldnokale, nagu ta teadmamehena kinnitas.

Priit

16 October 2007

Mida selle "Eesti Postiga" ikka naa kurjustada.
Asjale tuleks läheneda individuaalselt, nii pikuti,kui
põigiti. Viimati on muinsuskaitsjad jõudnud sellelegi
oma keelud ja käsud peale panna? J.Steffenssonil on
ju raamatusse raiutud, kuidas vanasti see asi käis.

Endel.


Armastan sind...

...nagu siiakala. Võiksid Ruhnu inimesed võrdlust pruukida küll.
Küsitlus-loenduse meetodil, milles osales 55 inimest (Ruhnus elab ligi 70 inimest), selgus, et kõige maitsvam kala siinmail on kohalik SIIG. Seda nii suitsutatult, praetult, värskelt ja maitsestatult, küpsetatult, pirukates ehk teisisõnu - kõikvõimalikul moel.
Kindla edumaa järel saavutas teise koha lõhe (tarbituna värskelt, soolatult, küpsetatult, suitsutatult ja isegi kuivatatult).
Kolmas koht - angerjas, mida kõige rohkem marineeritud moel esile tõsteti.
Neljas koht - lest.
Viies koht - "igasugune kala on hea".
Veel nimetati ahvenat, koha, hõbe heiki, röstitud silmu, suitsuräime, latikat.

-Kadri


(siig ja Aksel)

Eesti Postist veel...

Naiivne on siin praegu mingist võidust hõisata. Peale eelmise aasta lõpus Sideametile esitatud kaebust Eesti Posti seaduserikkumiste kohta seoses posti toimetamisega Ruhnu saarele on olukord ikka sama halb, et mitte öelda halvem. Praegusel juhul on (nagu ma aru saan) algatatud Eesti Postis sisejuurdlus Ruhnu osas. Kui Eesti Post suudab Sideametile külmalt valetada et: (tsiteerin) "Kahjuks on esinenud juhuseid, kui lennuk on väljunud graafikus ettenähtud kellaajast varem ja Ruhnu saarele edastatavad postisaadetised on seetõttu maha jäänud" samas, kui Kuressaare lennuväli väidab Sideametile, et liinilennud pigem hilinevad, kui väljuvad varem ja tihtilugu tuleb lennuväljalt postkontorisse helistada ning MEELDE TULETADA, et Ruhnu post lennujaama toodaks, siis asutuse sisejuurdluse korral on oma tegemata jätmisi veel kergem kinni mätsida. Postiteenus Ruhnus ei vasta mitte mingisugustele kvaliteedinõuetele ja seda ainult selle tõttu, et Eesti Post (Kuressaare postitöötajad) ei kasuta kõiki võimalusi postisaadetiste transpordiks Ruhnu saarele.Kas see on normaalne, et postikott panakse Ruhnust teele ja Kuressaare pool lihtsalt ei vaevu sellele järgi minema ning post sõidab laevas mitu reisi (päevade kaupa) edasi-tagasi? Või siis helistab Ruhnu postkontori juhataja spetsiaalselt Kuressaarde, et suur hulk transporti ootavaid postipakke laeva peale toodaks (sest Ruhnus ootab ja käib oma pakke küsimas üle kümne inimese) ning ikkagi ei viida postisaadetisi laeva peale. Tulemus - ootame veel NÄDALA, sest sügisene laevagraafik lihtsalt on selline... Nädala, kui hästi läheb.... Kui ilmad tormised, siis võibolla kauemgi. Olen oodanud aasta tagasi oma kahele imikule ELS pakki arstirohtudega (mida oli loomulikult kiiresti vaja) üle nädala! Ja asi ei olnud kinni transpordigraafikus. Loomulikult kasseeriti mandril paki saatjalt ELS kullerteenusetasu ning lubati pakk kell 9:00 järgmisel hommikul kohale tuua.

Kokkuvõtteks: ma ei leia, et oleks mingit põhjust öelda "elagu Eesti Post!!!". Vähemalt mitte ennem, kui postikorraldus Ruhnu saarel korda on saanud.

Reigo

15 October 2007

Pärast pallimist...

...kostitas Ave rahvamajas sportlasrahvast igati heade omakokatud pelmeenidega. Meid ei olnudki palju. Kaminalõke põles hääletult ja suur-ekraanil vaheldusid pildid Priidu arvutist. Kaadrid Gotlandist ja siis Ruhnust. Hilisemad ja varasemad. Elustades hetki vähem ning rohkem. Rohkem ikka rohkem.
Hea õhtu!

-Kadri

Elagu sport ja Eesti Post!!!

Elagu vaprad jalgpallurid! Reportaaž oli sedavõrd professionaalne, et selle edastaja võiks lausa vutilahinguid vahendama hakata.

Esimene võit tuli ka Eesti Postist. Edastan asedirektori kirja.

Tere!

 Tänan kirja eest! Oleme asunud Ruhnu saare ja mandri vahelist posti liikumist kontrollima. Tulemustest teatan Teile paari nädala pärast. Ootan ka teilt konkreetseid juhtumeid posti aeglasest liikumisest.

 Lugupidamisega,

 Eve Grigorius

Kvaliteedigrupi juht

Jalka show


Mineva aasta vutimats jättis osalejaile sedavõrd mõnusa fiilingu, et kuidagi iseenesestmõistetavaks peeti pallilahingu planeerimist ka tänavuaastase sygisyrituste kalendrisse.
Mitmeti tihendatud olukorras (vähem päikest, pealtvaatajaid ja mängijaid, 15-minutilised poolajad) ei lasknud pallisõbrad end häirida millestki (isegi kalamehe saabastest), ja trygisid innukalt palli mõlemasse väravasse.
Esimene poolaeg lõppes seisuga 4:5, kusjuures Laugu tiim tegi lauslõpu minuteil otsustava järelspurdi. LaPriidul ja Urmo-Rinaldol jäi vaid kukalt sygada (oli ju nende kasuks 2:5).
Teisel poolajal jätkas Laugu tiim tädi Anni abiga pressinguid, Väino Poja pikkade kalamehe saabastega anti mitmeid super yleväljaku söötusid, millest enamus ka väravateks vormistati (6:8 nende kasuks). Keegi pakkus välja, et koolimajapoolne värav ongi palli koduvärav, sestap ta sinna nii rõõmsalt sisse vupsabki.
Igatahes olid ka kaotajatel näod naerused, sest pildi peal on nad ikkagi võidumeeskonnas (sport võidab ju alati).
Kohtumiseni tuleval aastal!

Priit

Kalavetel

Eile-täna oli meri paate täis, vahepeal ei saand arugi, et kes kus. Täna hommikused tulemused: meie jada sai 21 siiga, teiste omad: 7 (Väino Poeg), 16, paarkümmend ja veel rohkem. Siig tundub olevat sügavamal, vee kraadiklaas näitas ca 11 kraadi. Üks jada sai ka tursa kätte, meil oli ka paar ahvenat, mõned teistel ka. Räime tilkus kah madalamas otsas.

Kaarel

14 October 2007



Priit

Loodame!Usume!Ootame!

Lähetasin Siiri murekirja ruhnlaste ametliku pöördumisena Eesti Posti kõige kõrgemale juhtkonnale. Usume, loodame ja ootame, ehk olukord siiski paraneb. Aga kui ei, siis...
 
Jaan

Kohalikud hüüdnimed

Lisaks pärisnimedele on inimestele ja loomadele ja sõidukitele tekkinud toredaid lisanimesid. Selline heatahtlik valik näiteks:
Balbiino (auto), Bel Ami, Bella, Bobik, Hobuseemand, Juku, Juliet, Kallike, Kaim, Karla, Kuningas, LaPriit, Pelmeen, Retu, Rocinante, Rocky, Saiapäts, Salasuhte Ilmar, Sancho Panza, Schumacher, Tädi Anni, Väino Poeg.

-Kadri

13 October 2007

Kes postiasjad korda peaks ajama?

Ilmselt on postiprobleemid kellegi kohustus. Või kuidas? Olen seni aru saanud, et rahvaasemike poolt valitud peaksid rahvast teenima. Kui postilugu ja sellele eelnev turismikataloogi lugu kokku panna, siis moodustub arusaamatu olukord. Ühe päeva kohta pisut palju?!
 
Jaan

Eesti Posti olematud teenused Ruhnus.

Ürita, mis sa üritad, Eesti Posti lubatud teenuste kvaliteet Ruhnu
saarel ei kehti. Paistab, et Eesti Posti jaoks on Ruhnu saar üks niivõrd
kauge koht, kuhu teenused ja kvaliteedinõuded lihtsalt ei ulatu. Millest
siis alustada?

Alustame algusest, rahulolematus Saaremaa Postkontori tegemata jätmiste
osas tõi kaasa Sideameti ametliku juurdluse. Sellest aga ei piisa veel,
et post liikuma hakkaks.

Järjekordne näide paarinädala tagusest juhtumist-siit Saaremaale
saadetav post jõuab kohale mitmeid päevi hiljem, põhjus lihtne, Saaremaa
Postkontor ei suvatse laeval liikuvat posti ära viia, nii sõidab
postikott laevas Ruhnu ja Saaremaa vahet edasi-tagasi ja kirja-paki
saajad mandril ootavad end halliks. Kiri saaremaalegi liigub NÄDAL aega!
Seda ei ole juhtunud mitte üks ega kaks korda vaid palju enam. Ruhnu
postkontori juhataja ei oska selle probleemiga kuhugi pöörduda, sest
KEDAGI EI HUVITA!

Pakk Saksamaalt jõuab ka mandrile kiireminini kohale kui Ruhnust! Teine
näide tänasest: pakid, mis pidid jõudma reedest reisi asendanud
laupäevasele Ruhnu laevale, aga ei jõudnud. Ootame jälle oma
kiireloomulisi dokumente ja pakke jumal-teab-kui-kaua!

Neid „juhtumisi" võiks siia veel kümnete kaupa kirja panna…

Minul aga tekib küsimus, mille eest me Eesti Posti teenusetasu maksame,
kui teenust polegi! Rääkimata sellest, et postkontorites kasseeritakse
mitteteadjatelt ELSi paki suuri summasid sisse ja lubatakse pakid
järgmise päeva hommikuks kohale viia. Lõpetades aga sellega, et mõne
tähtsa dokumendi saad õigeaegselt edastatud vaid siis, kui ise selle
kohale viid.

Kas tõesti peavad ruhnlased leppima saaremaa hoolimatu suhtumisega! Mina
arvan et mitte. Kui Saaremaa Peapostkontor suhtub ükskõikselt Sideameti
juurdlusesse, siis tuleb asju veel laiahaardelisemalt arutama hakata.
Kui Eesti Post ei suuda oma allasutuste tegevust koordineerida ja
teenuse kvaliteeti tagada (sest maksame ju meiegi siin täisteenuse
hinda) siis äkki oleks mõttekas Ruhnu saar Eesti Posti teenuste
maksmisest üldse vabastada.

Äärmuseni Eesti Posti tegemata jätmistest tüdinenud Ruhnu elanik Siiri
Paulus-Jõe

Saare maakonna reisijuht "Tule saarele!" 2008 -2009

Keegi tädi Saaremaalt helistas, et teevad mingit turismibroshüüri. Panen selle info mõneks päevaks siia üles, kui kellelgi on miskit öelda, võetagu ühendust.

Kaarel

tere Kaarel Lauk!

vastavalt telefonis lepitule saadan info meilile.

Koostamisel (koostamine juba lõppjärgus) on uus Saare maakonna reisijuht " Tule saarele!" 2008 - 2009. Lisaks failides olevale täpsutan, et uue kataloogi peamised eesmärgid on: * Saare maakonna kui reisisihi tuntuse tõstmine, * Saare maakonna kui aastaringse sihtkoha tutvustamine. * Näidata, et maakonna igas vallas leidub põnevat tegevust kõigile

Oleme saatnud kogu info ka vallavanem Aare Sünterile, kahjuks ei ole aga mingit vastust saanud. Kuidagi ei tahaks Ruhnut kataloogist välja jätta, kõik teised vallad on ju esindatud.

Oleme Ruhnu saarele broneerinud terve lehekülje. Projekti toetamise hinnaks (s.o. terve saare ja selle ettevõtluse tutvustamiseks) pakume 10 000 eek + k/m. Lõplik hind kujuneb läbirääkimiste käigus.

saadan ka meil praegu Ruhnu kohta olemas oleva teksti ja info. Kõik teie täiendused on väga oodatud. Lisafailist leiate täpsustavat infot ja ka kataloogi maketi. NB! maketil olev info on ainult ja rangelt illustratiivse tähendusega!!

*RUHNU*

Ruhnu on Saare maakonna kaugeim, Liivi lahes asuv saar, millele lähim maismaanukk on huvitaval kombel hoopiski Lätis. Ruhnu saar on rootslaste jaoks Runö, saart kutsutaks ka Liivi lahe pärliks.

Saare pindala on 11,9 km², pikkus 5,5 ja laius 3,5 km. Kuressaarde on linnulennult 70, Pärnusse 96 ja Kihnu saareni 54 km, elanikke 64 (01.01.2007) ja najapidamisi 31.

Esmakordselt on Ruhnut kirjasõnas mainitud 1341.a. Kuramaa piiskopi vabaduskirjas.Kuna Ruhnu asub suurest maast nõnda kaugel, elab saarerahvas siin oma, meretaguste reeglite järgi. Et igav ei hakkaks, korraldatakse kogu saarerahva osavõtul tihti kontserte, teatrietendusi, näitusi ja
tantsuõhtuid, kuhu on oodatud ka kõik saare külalised. Talvel pääseb saarele lennukiga ja suvel laevaga.

Ruhnu kiriku pilt

Sadama pilt Lii Murul on olemas

www.ruhnu.ee

*Majutus:*

Liise Talu

luise@ruhnu.ee
*+*372 453 3849, * *+372 520 8756
www.liisetalu.ee

majutus 22, toitlustus 30 , saun, transpordi tellimine, eksursioonid,
kauplus


Tiigi talu

www.ruhnu.ee/tiigitalu

+372 453 3810, +372 5349 3212

majutus 16, toitlustus 50, telkimine, saun, võrkpalliväljak


Buldersi talu

www.lauk.ee/buldersitalu

kaarel@lauk.ee

+372 520 9160

majutus, telkimine, saun, loodusmatkad, eksursioonid,kalapüük, suitsukala


Rooslaiu talu

+372 453 3834

+372 515 7361

Kase Talu
aivemagi@hot.ee
* *+372 5661 4918


Lääne-Bullersi Ratsatalu
ariin@ruhnu.ee
*+**372* 5383 0848

*Hea teada:*

I-punkt Ruhnu Põhikooli ruumides.
*+372 *455 5090
turism@ruhnu.ee


Ruhnu Lennujaam <http://www.eeke.ee/ruhnu.htm> +372 453 3824

Kuressaare Lennujaam <http://www.eeke.ee/> +372 453 3793
Pärnu Lennujaam <http://www.eepu.ee/> +372 447 5001
Lennugraafik
Pärnu-Ruhnu-Kuressaare-Ruhnu-Pärnu<http://www.ruhnulend.ee/index.php?id=10>
Suvekuudel lennuliiklust ei toimu!

Saaremaa Laevakompanii <http://www.laevakompanii.ee/> +372 452 4444
Ruhnu Sadam <http://www.saarteliinid.ee/index.php?sisu=sadamad&sadam=9> +372
509 6239**

*
*http://kultuurielu.ruhnu.ee


Ruhnu Tervise Edendamise Keskus
www.ruhnu.ee/tek/
reet@ruhnu.ee
*+372* 513 3172


Kõik Teie lisaküsimused ja kommentaarid on väga oodatud.

tervitustega Saaremaalt

Maarika Toomel
Pärimusmatkad/Heritage Tours
http://www.parimusmatkad.ee
tel: +372 52 69 974
tel/fax:+372 45 33 453
Kihelkonna vald
Saaremaa 93401
Estonia

Jaanile mõeldes

Egas maapealt vaadatuna teie õhkulend eriti meelitav polnud, kuid õnnitlused sellegi poolest. Arvan, et said osastuda terminiga "impressionism". A la Ruhnu õhk.

Priit

12 October 2007

Muljeid Pärnu-lennult

Kole oli. See niinimetatud plekividin võttis algul suuna Kuressaarele ja siis laperdas ligi tund aega halli mere kohal. Kihnus taheti esialgu maandudagi aga kui masin  päris maadligi oli, siis tõusis taas. Pärnu jõudes juubeldasin koos leedulaste ja lätlastega, kes kilkasid ellujäämisrõõmust.
 
Jaan

Priidu fotod jõuavad Riigikokku

Nädalavahetusel rändavad Priidu fotod Raplast pealinna ja 25. oktoobril avatakse tema fotodest näitus Riigikogus. Nüüd jääb siis veel üle Louvre ja Prado. Aga mine tea, ehk saame sellegagi üheskoos hakkama.
 
Jaan

Torm on kohal

Kohal jah. Jõudsin hommikul Saaremaal ära käia, tagasi tulles tõmbas lennuki ikka päris kõvasti vappuma. Ja seda tagant tuulega. Kui aga plekividin Pärnu poole startis, näis, et ta ei jaksagi lennuvälja kohalt minema lennata. Olete kindlasti näinud niiviisi kajakaid paigal hõljumas.
Sadamas olen siiani tugevaimaks tuulepuhanguks märganud 22,6 m/s. Ega ju koguaeg ka tuulemöötja numbreid ei passi, võimatu pole ka tugevamad puhangud



Priit