16 April 2018

Karupäev


Täna 12 aastat tagasi.

KUIDAS MA RUHNU SAAREL KÄISIN
I
Ma olen uudishimulik ja samas üsna sportlik ka,
nii pikalt mõtlema ei pidand, et võtta Lätti ujuda.
Et oleks asjal iva sees, ei liguks lihtsalt merevees,
Siis otsus nõnda, siin see on : mõnus mõmmitriatlon.
II
Juba mitu tundi ujund, käpatõmbed hästi sujund,
algus tõotas tulla hea, aga järsku kaot’sin pea.
Väheks jäi vist kuivast trennist, Pärnumaal mis tehtud ennist.
Jaks sai otsa, jõudu pole, finišit ei näha ole.
Karvgi täitsa läbi vettind, aru peetud, otsus settind –
peatus tuleb Ruhnu saarel, küllap ratast laenab Kaarel.
III
Liivarannal väike puhkus, mis sest, et Läti mõte luhtus,
Norrkeld ongi parem paik, üks uinak siin, mis magus maik!
Ma jätsin  jälgi siia, sinna, ei tahtnud kohe külla minna,
sest pole Ruhnus ammu käinud, siit rootslased ju ära läinud.
Nüüd kardetakse, nii mis tuli, et oled varas sa või suli -
„Mis plaanis on sul, mesikäpp, kas tarudesse pista näpp?“
IV
Vaibund polnud sportlik kihk. Tuletornis valgusvihk.
Läksin õhtul päris hilja, ponnistused kandsid vilja –
jäi ette pood, ja mis sa teed, seal oli seismas velosipeed.
Ei tahaks üles tõsta tüli, kuid oli kirjas - Ratas Jüri.
No sobib küll, ma mõtlesin, pedaale vapralt sõtkusin.
Et saar nii väike, läbi Holma tiire tegin mitu korda.
V
Lõpuks koerad lasti lahti, püssimehed pandi vahti,
Nõnda oma jooksule sain hoogu juurde veidike.
Triatloni tegin ära! Kuid et ma ei salli kära,
pidin merre minema, saarelt vehkat tegema.
Nüüd olen kuulus siin ja seal, nii Eestis kui ka Läti peal.
Ursus, lācis, mesikäpp, on lõpp sel lool ning i-l on täpp.

(Külli)

06 April 2018

19 March 2018

11 March 2018

Kolhoosiaeg XXVII. 1970-1990. Hääbumine

1970. aastal liidetigi Ruhnu kalurikolhoos Kommunismi Majak Audruranna kolhoosiga (Ruhnu jäi kolhoosi osakonnaks), 1973. aastal see omakorda Pärnu kaluriga. Kolhoosi kari viidi mandrile, praegused loomad on kolhoosnike omanduses olevate loomade järeltulijad. Laevad ja paadid, mis suurest tormist alles olid, viidi minema või müüdi maha. Suti Miki oli ühe mahajäetud paadi üles vuntsinud ja käis sellega merel edasi. Miki sõnade järgi mingit kalapüügiplaani enam polnud, igaüks püüdis nii palju kui tahtis, kala söödi ise ja müüdi kuhu võimalik. Osakonnajuhatajaid oli olnud terve rida. Kui 1960-tel oli inimesi saarel kaugelt üle 200, siis 1973. aastal oli Martin Sutt sündides täpselt 100. inimene. 1979. aastal oli inimesi järel 58. Niiet saar valgus inimestest tühjaks väga ruttu, mõne aastaga peale kolhoosi likvideerimist.

Osakonnas jätkas tööd õmblustöökoda, aga seegi kadus 1980-te keskpaigaks. Saare meierei, mis inimestelt piima kokku ostis ja koort piimakombinaati viis, allus otse kombinaadile. Seoses külanõukogu Saare maakonna alla viimisega 12.12.1986 läks ka Pärnu Kaluri Ruhnu osakond 1987. aastal Saare Kaluri alla. Viimased kolhoosnikud või vähemalt viimased inimesed, kes Saare Kaluri hingekirjas olid ja sealt palka said, olid Sulev Kaljulaid, autojuht-kraanajuhina ja Selma Kaljulaid, võõrastemajade Karoliina ja Kristiina perenaisena. 1990-te alguses anti needki varad ja tööd külanõukogule üle. Sellega lõppes 40-aastane kolhoosikord Ruhnu saarel.

Kaarel

Kolhoosiaeg XXVI. 1965-1966. Viimane üldkoosolek. Hakatakse rääkima kolhooside ühendamisest.









Kaarel

08 March 2018

Theodor Ausi pildilbumid



Aastaid tagasi otsisin üles Ausi sugulased, kes seni Pärnus elavad. Need olid lahkesti nõus Ausi pildialbumid Ruhnu tagasi saatma. Pildialbumid ja lahtised fotod andsin üle Andrele muuseumi, aga üks leidis nüüd tee tagasi koju, Kihnu saarele. Tegemist on Kihnu piltidega kinkealbumiga ruhnlastele esimeste Kihnu-Ruhnu mängude puhul. Albumist leidsin ühe pildi kus ka ruhnlane peal - Peeter Rooslaid kolis Kihnu alles 1969. aastal. Pildil Peeter koos Kihnu kolleegidega, pluss üks tundmatuna ajalukku minev väsinud meeskodanik.

Kaarel

Kolhoosiaeg XXIII. 1963. Kolhoos kasvatab hübriidkaalikat







Kaarel