9. klassi lõpetamine

Aegamööda minutid ju kaovad kõik.

Ära looda, et neid kohtad veel!

Eilsest veidi kahju meil küll olla võib,

parem siiski see, mis ootab ees.

Teele, jah, teele nüüd!

Pikk on tee, pikk on tee -

algust ja lõppu sel varjab silmapiir.

Andre

Andre

Udu vol. kaks

Sadamas udutab endiselt. Külaelanikud naudivad seevastu ilusat päiksepaistelist sääseilma.

Priit

Viktorile!

SÄRTSAKAD ÕNNESOOVID SÜNNIPÄEVA PUHUL!

Lennukite vanaisa külastas Ruhnut.

Aasta oli 1946, kui tehase rasked raudväravad lahti krigisesid ning lennurajale veeres rauast kotkas mis tuliterana, oma legendaarset teenistust alustas.
Tol päeval keset Juuni kuud, ei uskunud ilmselt keegi, et see sama masin lendab läbi Milleeniumi ja kaugemalegi.
Kõik linnud on loodud lendama ja tundub nii, et "Cessna 140" on seda ütlust väga tõsiselt võtnud.

Varustatud saja hobujõulise, nelja silindrilise Rolls-Royce mootori ning väleda kahekohalise kerega, kruiisib Cessna mööda pilvi ja taevalaotust kiirusel 160 Km/h.

Kui suuremad linnud kiusama tulevad, on ta aga võimeline sööstma kuni 200 Km/h

See ajalooline masin on saanud täieliku remondi ning on rattast-tiivani originaal.
Välja arvatud raadio, mis peab olema kaasaegne lennu-ohutuse tagamiseks.
Ka värv lennuki kerel on taastatud nii nagu ta 1946 aastal peale võõbati.
Piloot Kari Kemppi ja tema reisikaaslane Outi Aramo, ilmselgelt seiklusjänulised ja julged inimesed, saabusid meile Soomest.

Olles vaimustuses meie Ruhnu randadest ja metsadest, mida nende endi väitel Soome saartel tihti ei trehva. Isegi ümarad kivid pakkusid Outi'le palju silmailu, sest tema kodumaal, on kivid konarlikud ja teravad.

Talvel lendab Kari tihti külmunud järvedele nind selleks on lennukile lisavarustusena olemas alla käivad suusad.

Selle uhke lennuki omanikeks on kamp entusiaste, kes sedasorti masinaid tulihingeliselt fännavad, nende hulgas ka Kari ise, kes õppis sama kotka turjal lendama juba aastal 1986.
Selle konkreetse teras-linnu nimi on "OH-CSX" ning ta on kantud Soomes muuseumi registrisse kui väärikas ja kindlasti ka väga praktiline eksponaat.
Aastas lendab ta keskmiselt 60-80 tundi, mis on täiesti piisav, et olla taevalaotuse kõigutamatu, väärikas Vanaisa.
Aitähh Outi ja Kari, ning tulge kindlasti meile tagasi, on au võõrustada sellist ellujääjat oma saare lennuväljal. Parimat teile, põhjanaabrid !

Marten

Udune hommik

Priit

Palju Õnne Katrin !

Kallis Ema, ma ei oska Sulle öelda, mis asi on Õnn.

Osalt sellepärast, et Sa tead ise seda minust tuhat korda paremini, teisalt sellepärast, et mitte keegi kunagi, ei ole osanud seda täpselt öelda.

Õnn võib olla kõige pisikesem, seni tundmatu bakter, sügaval maakera südames ja Õnn võib olla näiteks Kuu erastamine Ruhnu vallale.

Siit seinast sinnani, on Maailm täis inimesi ja loomi, ning isegi taimi, kellede jaoks Õnn, on väga erinev mõiste.

Kui Sind tegi kunagi õnnelikuks see, et ma oma tuba hakkasin koristama, või õppisin õunasüdameid kapi taha mitte peitma, siis võid kindel olla,

et minu jaoks polnud see kuidagi Õnnelik asjade kulg.

Õnn on Sinu oma. See on üks anomaalia, mida tunned ainult Sina, mitte keegi teine ei saa seda sinu eest tunda. Nagu ei tohi keegi seda Sinult ära võtta.

Tihti veedame aastaid Teda jahtides, ning ei peatu millegi ees, et Ta omale saada. Vahest külastab Õnn meid aga nii ootamatult, et niidab hetkega jalust ning aset leiab kõige

mõnusam ja joovastavam kukkumine, mida me isegi soovida ei osanud.

See teadmine teeb head.

Vaata Ema, Maailm on tõesti kirju paik ning mida enam me näeme seda kindlamalt me teame, et kindlat pole siin midagi. - Isegi surm ja maksud on tänapäeval kahtluse alla seatud.

Kogu põllu lilled ja liblikad, võivad põleda hetkega tuhaks, kui üks ainsam õnnetu tikk, vales kohas süttima juhtub.

Kuid juba järgmisel Kevadel, tärkavad tuhast lilled ja nende tuhanded õied, mis on veel värviküllamad, lopsakamad, lõhnavamad ning rikkalikumad kui nende eellased.

Ennem kui arugi saad, on liblikad tagasi ja neid on veel palju rohkem. Tuhanded tiivad lehvitavad laiali suitsu ja vingu, mis mälestustest kaovad kui varahommikune kaste Kodu trepilt.

Õnn ei ole Sinust kunagi kaugel, sest kuigi me vahest tunneme, et meie söestunud hingele ei tule eales enam tröösti, siis oleme me naiivsed oma egoistlikus agoonias ja pimedad,

kuna on ju teada tõde, et igast tuhast, tõuseb ükskord taim.

Palju Õnne Sulle sünnipäevaks Ema, ning tea alati, et kui keegi seda Sinult ära võtma tuleb, on sul neli poega seljataga, kes murravad puruks kõik, mis Sind õnnetuks teha püüab.

Päikest ja soojust ning liblikaid su õuele, sinna kaugele mandrile.

Sind endiselt külla oodates,

Marten

Ruhnu uus bussijuht

Matemaatika eksam

Jüri pilt

Meri 15 kraadi

Demokraadid puukiriku katust tõrvamas

/Pildid: Kadri ja Piret/

Maja metsa serval

Küla vahel

Korsi talu on nõgese ja harakputke seest välja niidetud. Lihtne on ligi astuda. Kuuldavasti pidavat varsti ka Rannarootsi muuseum tulema oma vara üle vaatama.

-Kadri

Eesti lipp jõudis Ringsu!

Tore, nüüd on siis ka esimene Eesti huvialus Ringsut väisanud!
Priit

Lõunaajal lennuväljal

Kusagilt nad välja vupsasid ja saksa keeles rääkisid. Limpsisid Luise pool tassikese kohvi keresse ja lendasid aga jälle edasi.

Priit

Reporter Ringsu sadamas

Piltmõistatus

Selle uhke ja isegi majesteetliku auto rattad, on puudutanud teid, millest nyyd enam jälgegi pole.
Temaga on sõitnud inimesed kes tänaseks ammu juba maapinnaga ühte vajunud.
Masin, mis loodi inimest teenima, tema kõige jaburamate ja siiramate ülesannete kõhklematuks täideviijaks. Mõlgid tema roostetanud kerel ja igavikust tuhmunud värv, jutustavad lugusid tema nooblist teenistusest. Gaz, elas läbi oma omanikud, ka need, kes roolitaga nagu ahvid käia seljas.

See auto on teeninud ja sõna-otseses-mõttes teeninud, välja kõik need kiidusõnad ja enamgi veel, sest alles paar päeva tagasi, ta käivitus "poolelt pöördelt" ja tõi mulle talvepuud koju.

Pidage silmas nende masinate ülemvõimu, kui esindusest endale uut Läänemaa kaubikut liisite.

Marten.

Haruldased lipud

Haruldaste lippude rivi on saanud uue täienduse, lõunapoolkera manner Austraalia lehvitab oma ilusat plagu Ringsu sadamas, jahi kodusadam on Sidney.

Tänavu on eriti haruldaste lippude nimekirja sattunud ka Eesti lipp. Pole teist veel näinudki.

Priit

Runö teeb reedel esimese reisi Ruhnust Pärnusse 1.juunil väljumisega Ruhnust kell 7.00.
Pärnu sadam on nüüdseks andnud kinnituse, et on Runö teenindamiseks valmis.
Laev hakkab silduma Pärnu südames aadressil Kalda 2.
Ruhnu liini sõidugraafikud ja piletihinnad on üleval veebilehel<http://www.tuulelaevad.ee> Broneerida saab infotelefonil 14204 ja mailto:info@tuulelaevad.ee
Kaubaveod on vajalik broneerida ja kooskõlastada otse laevameeskonnaga telefonil 5240972 või e-posti aadressil mailto:runo@laevakompanii.ee

Made in USSR

Emma leidis mõni aeg tagasi mererannalt omapärase meenutuse möödunud aegadest - lõheliste kalamärgise numbri ja tekstiga RIGA USSR. Huvitav kas tänane põlvkond sellest nimest aru saab? Märgis läheb kalauurijate käsutusse, eks näis mis loom oli.

Kaarel

Runö alustas tänasest graafikujärgsete reisidega Ruhnust

PRESSITEADE
29.09.2012

Runö alustas tänasest graafikujärgsete reisidega Ruhnust

Ruhnu saare teenindamiseks ehitatud uus kiirkatamaraan Runö alustas tänagraafikujärgset laevaliiklust reisidega Ruhnust Roomassaarde kell 7:00, tagasi Ruhnu sõidab alus kell 18:00.

Runö tegi oma esimese ülesõidu reisijatega Roomassaarest Ruhnu esmaspäevaõhtul, et olla valmis esimeseks graafikujärgseks reisiks. Runö kapteni Margus Tasa sõnul oli esimesel ülesõidul tuult üle 10 m/s ja laine kõrgus 1,2m. „See on täiesti korralik tuul avamerel, kuid reis sujus väga hästi ja laev käitus stabiilselt ega kõigutanudki väga palju,“ ütles Tasa.
Tänasel esimesel reisil oli laeva pardal juba 14 reisijat.

Loodame lähipäevil saada kinnituse sujuvaks koostööks Pärnu sadamalt, et Runö saaks silduda reisijatele sobilikus ja mugavas kohas Pärnu südames.Täna on veel lahtine, kas reedene reis Pärnu suunal viib reisijad Pärnu või Munalaiu sadamasse, kuna läbirääkimised majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning Pärnu sadama vahel veel käivad.

Laevaliiklus avatud

Tänasest hakkas meie uus laev Runö tegema regulaarseid liinireise Saaremaa ja mandrimaa vahel. Kohalikud tõttasid kohe ärakasutama võimalust teha ühepäevareis Kuressaarde.

Priit

Õhtu sadamas

Seekordne kaptenite päev oli pisem ja tasem. Lihtsalt selline õhtupäikesega olemine sadamas. Kes oli lõpetanud sauna, kes maja ehitamise. Kes käinud merel, kes mere ääres. Kokku saadi Ringsus ning katsuti osavust ja võisteldi tugevuses. Päästerõngas ja paadivedu, Optimistid ning kalaroad. Laual olid Kristeli siiapirukad ning Tiina kalasupp, Vello kuivatatud lest, Andre marineeritud merihärg ning tursk, Udo korraldatud šašlõkk ning üht-teist veel. Võistlustulemused vormistatud, käidi saunas ja katsuti merevett. Sadam jäi päris vaikseks eurovisiooni algusajal. Kadri

Maiule!

Ilusamad ja värvilisemad õnnitlused sel puhul, et täna on Sinu sünnipäev!

Kaptenitepäev

Kujundus: Alo Mölder

Info Tuule laevad kodulehelt

Kiirlaeva RUNÖ esimese reisini on jäänud loetud päevad

25.05.2012 11:39

Ruhnu saarega ühenduse pidamiseks ehitatud uue kiirlaeva Runö üleandmine Väinamere Liinidele algab plaanide kohaselt reedel.

Väinamere Liinide juhataja Urmas Treiel sõnul saab kõigi osapoolte hea koostöö tulemusena allkirjastada viimased dokumendid ja üleandmise lepingud hiljemalt järgmise nädala alguses. Seejärel toimub Runö pidulik üleandmine Veeteede Ametilt Väinamere Liinidele, kes asub liini teenindama. „Samal ajal, kui toimus Runö üleandmine laevaehitajalt tellijale ning vormistati mahukat dokumentatsiooni, oleme meie valmistunud uue laevaga opereerimiseks vajalike vastavusdokumentide saamiseks. Nimelt on Runö kiirlaev ja kiirlaevade opereerimiseks kehtib täiesti eraldi koodeks, mille nõuetele peavad operaator ja laev vastama enne, kui saab reisijate teenindamist alustada. See on ka meie jaoks uus kogemus, sest seni pole laevastikus ühtegi kiirlaeva nõuete järgi ehitatud alust olnud. Oleme selleks valmis ning põnevil,“ rääkis Treiel.

Runö hakkab sõitma kahel laevaliinil: Roomassaare-Ruhnu ja Pärnu-Ruhnu. „Siiani on veel lahtine, kas laev saab Pärnu sadama valdajalt AS-ilt Transcom loa silduda reisijatele kõige sobivamas sildumiskohas koos Kihnuga ühendust pidavate laevadega. Transcom ei ole kahjuks tänaseni saatnud meile sujuvaks koostööks vajalikku lepingut, kuigi palusime seda mõned nädalad tagasi. Nüüd püüab Transcomiga ühendust saada majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Vastavate kokkulepete venimisel on võimalik, et laev hakkab esmalt Pärnu asemel sõitma Munalaiu sadamasse,“ lausus Treiel.

Kui kõik läheb plaanitult, siis järgmisel nädalal saab laev teha esimese ülesõidu Roomassaarest Ruhnu Ringsu sadamasse, et seejärel alustada juba graafikujärgsete reisidega. Kiirlaev Runö meeskond eesotsas kaptenite Margus Tasa ja Kalle Kammiga on igati valmis uue laevaga teenindamist alustama kohe, kui selleks luba antakse.

Katamaraan-tüüpi kiirlaev Runö on ette nähtud reisijate teenindamiseks ja kauba veoks Ringsu–Roomassaare ja Ringsu–Pärnu ja Ringsu – Munalaid liinil. Runöl on reisijasalong 60 inimesele ning kaubatekk kandejõuga kuni viis tonni, mis võimaldab vedada saarele kaupa ja vajaduse korral transportida Ruhnu elanikel kuni kahte sõiduautot mandrile ja tagasi. Laeva pikkus on 23,9 meetrit, laius kaheksa meetrit ja süvis 1,8 meetrit. Laeva ehitas AS Baltic Workboats. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja Saare maavalitsus sõlmisid Väinamere Liinidega Ruhnu laevaliinide avaliku teenindamise lepingu aprilli lõpus.

http://www.tuulelaevad.ee/index.php?option=com_tuulelaevad&Itemid=30&id=86&lang=et

Andre

Hommikune vaade kodusaarele

Kaarel