Olen praeguseks juba koju kah jõudnud kuid enne veel jõudsin koos hobusega käia ära teiselpool Hiiumaad treeninglaagris.
Ruhnust kaasavõetud kassipoeg, kes sai (arvake ise ära kelle järgi) endale nimeks Ruhnu Aksel oli ka minuga kaasas ja valvas telki nagu tiigrikutsu.
Aga esimene asi millele ma arvuti taha pääsedes pidin pilgu peale heitma on loomulikult Ruhnu blogi.
Imelik on mõelda, et võibolla niipea tagasi Ruhnu ei satugi... väga tahaks.Ja kindlasti te minust ei pääse, sest niipea kui piisavalt pikalt vaba aega leian siis ei hoia mind ka maavärin kinni.
Olete te seal toredal saarel lihtsalt kõik niivõrd rõõmsameelsed ning meeldivad inimesed kelle juurest on raske lahkuda.
Ilusat Jaani teile seal, ja loodame et lätlaste hordid saart põhja ei aja ;)
Tuuli (ja kassipoeg)