



Edasi mööda metsa Diupkiarre ja Keloskiarre järvede paigani. Enam mitte küll järvede mõõtu vesialad oma punapruuni veega pakkusid endiselt ujumisvõimalust. Mööda metsi, vahepeal teed rüübates ja metsatüübi vaheldumist märgates, tulime välja Austerkeldi all. Limo rand ja Limo luited. Veel metsa ja tuttavaid pohlamarjalisi radu. Märgid šeffedest ja teistest eksinutest korjasime kahte prügikotti.
Nagu ikka tuleb pärast vihma alati päike, nii meiegi 9-10-kilomeetrisel rännul.
Päris punkt üritusele oli grillitud lambaribi Buldersi talu hoovil. 100% pühapäev!
-Kadri
Sebin siia väheke lõppu, et saar ei hakkagi veel lõppema. Kolmandat aastat elan siin, ja ikka veel täiesti uued rajad, (mis rajad), uued maastikud koguni. Seffed, matkasellid, huvituristid, omnibusslased, lennuga või laevaga- linnamugavused ja kõpskingad Ruhnu tulles peast välja. Siin tuleb jalgadele valu anda, kui soovite kogu pakutavat maastikulist eripära ära kaeda. Käpuli või pysti mööda järske kynkaid ronida, et geoaardeni jõuda. Sumbata soos, et soojärve taga termosest teed juua.




Priit