Mõtteid

Oleme Tiinaga tänaseks päevaks mõlemad peaaegu aastapäevad Ruhnu ametlikud elanikud, aga tööülesannete tõttu sunnitud olema Tallinnas komandeeringus. Jälgin suure huviga kodusaare käekäiku ja avastasin hiljaaegu uudise, et Ruhnus on ettevalmistamisel “paleepööre”. Olen alati olnud ajaloohuviline ja tänu restauraatori ametile jälgin tänapäeva sündmusi läbi ajalooprisma. Paleepöörded on toimunud teatud viisil, millest populaarsem oli võimulolija mürgitamine. Teisel kohal oli palgamõrtsukas, kes tihti esines ka naise kujul. Tänapäeval on asi lihtsamaks muutunud. Natukene arvutis “ringi sobramist” ja iga inimese kohta leiab mõne“luukere“. Kes astus vabatahtlikult oktoobrilapseks, kes oli pioneerisalga trummar, kes tudengipõlves ühiselamus õlut juues nurka pissis, kes on külastanud pornasaiti ja kes kellegi andmeid otsingumootorist uurinud.... Kui Brüsseli seadusi omakasupüüdlikult või orjalikult järgida (300 aastat peksu mõisatallis ei kao nii kiiresti geenidest), siis ei ole ajaloost tuntud karme meetodeid vaja rakendada ja piisab täiesti ka andmekaitse seadusest.
Tahan teile meelde tuletada ammu teada olevad faktid, et inimest sunnivad tegudele nälg, meeleheide, võimu ja vaimuiha ja Sigmund Freudi järgi ka rahuldamata sugutung. Andke mulle andeks see mõtteavaldus. Personaalselt ei ole see suunatud kellegi pihta vaid on lihtalt üks pähe karanud mõttevälgatus psühholoogia valdkonnast.
Ei taha jääda ainult olukorra passiivseks pealtvaatajaks, vaid pakun välja kaks võimalust.
Väikestes kogukondades (ja Ruhnu on seda kindlasti ), on kasutatud jätkusuutlikkuse tagamiseks nn ”Rotatsiooni meetodit”. Näiteks see, kes täna on raamatukogu juhataja on aasta pärast rahvamaja juhataja ja rahvamaja juhataja liigub edasi postkontori ülemaks ja postkontori ülem edasi vallavanemaks ja vallavanem sadamaülemaks jne jne... Aasta oleks piisav aeg ühel ametikohal. Ei teki veel rutiini ja korruptsiooni ega võimu koondumist ühe grupi kätte. Sellist rollimängu kasutatakse meeskonnatöö treenimisel väga edukalt. Kui tundub, et väärikaid ametikohti on vähe, siis võib ju Setu Kuningriigi eeskujul luua Ruhnu sõjaväe (loe raamatuid, kogu aeg olnud oma sõjavägi). Kohe kindrali koht olemas ja merevägi annaks veel admirali ka juurde.
Teine võimalus on see, mida ajaloos on väga sageli kasutatud - kui uue valitseja kandidaat oli kas alaealine, nõrgamõistuslik või ei jõutud ühtsele kokkuleppele, siis kutsuti valitsema regent e. asevalitseja. Näiteks võiks asuda läbirääkimistesse Urmas Sõõrumaaga või Rein Kilgiga. Mõlemad tegusad inimesed ja head majandusstrateegid, piisavalt hõivatud ka, et saarerahvale tüütavaks muutuda.
Tegelikult on veel kolmaski võimalus. Kui lugeda, et alles hiljuti oli teema üleval, mis puudutas rahvamaja juhataja kohalt kangutamist, siis võiks luua ainulaadse pretsedendi, kus Ruhnu saare kõik ametimehed-naised esitaksid üheaegselt lahkumisavaldused ja teostaksid sellisel moel omaalgatuse korras haldusreformi. Sellega oleks pinged maha võetud ja kõik koguneksid küla keskele kokku, et üksteist kallistada ja siis sõbralikult edasi elada.

Mati Raal