Mees tegi tööd. Ja naine tegi tööd. Mõned lapsedki tegid tööd. Mõni kiikus, kõige pisem magas. Saekaater muudkui surises. Ja kasemahl muudkui tilkus.
Kivid rannal olid puutudes päikesesoojad. Kivide taga oli meri. Meri ise oli niisama sinine kui suvel. Merel jalutasid luiged.
Nii oligi ühel niisugusel päeval. Päeval, mil me täpselt kaks aastat tagasi 14. aprillil sellesse samasse blogisse esimesed lood kirjutasime. Njah, nüüd vahel läheb mööda mitu tegusat ja toimekat päeva, ilma et päevikusse ühtegi kirjaühikut tekiks. Aga ju oli siis tegemisi parajasti palju või arvuti ei hakanud tööle või kukkus fotokas kaevu või lihtsalt tahtsid ise hoida ja endale jätta selle tunde, sündmuse, seiga, milles viibisid. Enamasti on muidugi mõnus jagada ja näidata, et millal ja mis ja miks. Aga vahel ka lihtsalt ei olegi uudiseid.
Hea lugeja, ära pahanda! Tegelikult on meil ikka kangesti hea meel, et loed, kuidas meie elu on. Ja kui blogijad tõesti kevadtööde kõrvalt oma mullaste sõrmedega siinsetest tegemistest mõni päev jutustanud ei ole, siis tule meile külla ja vaata ise, kuidas meil läheb :)
Head soovides,
Kadri