Ajakirjas "Navigaator" ilmus artikkel mereilma prognoosimisest:
Nii eesti kui ka teised rahvad on aastasadade vältel teinud ilmade
kohta suure hulga tähelepanekuid, mis püsivad edasi vanarahva
ilmatarkuse näol. Paljud neist on väga õiged ja tabavad. Viimaste
hulka kuuluvad meremeeste tähelepanekud ja meremeeste ilmaennustused,
mis põhinevad suuremalt osalt tuule suuna muutumisel, pilvede
väljanägemisel, õhu läbipaistvusel ja horisondi nähtavusel.
Kui päike läheb selgesti kullakarva looja, siis tuleb ilus ilm.
Kui päike looja minnes on vasekarvaline või kaob pilve taha, siis
tuleb sajune ilm.
Kui kuu või päikese ümber on ratas, siis ilm läheb halvaks.
Kui tähed virvendavad, siis ilm läheb halvaks ja tuleb torm; paistavad
tähed rohelistena, siis tuleb põud.
Kui pääsukesed lendavad madalalt, siis tuleb vihma.
Kui suvel on raske, umbne õhk, siis tuleb kõuevihma.
Langeb korstna suits alla, siis tuleb vihma.
Enne muutub tuul, pärast pilved, siis ilm.
Kui öösi tulevad nähtavale tuled, mida harilikult ei nähta, siis tuleb
torm ja veetõus.
Kui ilusa ilmaga merel maad kerkivad (suur refraktsioon), siis võib
oodata tormi.
Kui kajakad on kaldal kõndimas, siis on tulemas torm.
Kui tuleb tuul vihma eel, siis sellega on aega veel; kui pärast vihma
tõuseb tuul, siis purjed kinni hüüdku huul.
Üks usaldusväärne ütlus on, et loodetuul on taeva luud. Meil peab see
paika tsükloni möödumisel, kui tuul külma frondi üleminekul pöördub
loodesse ja taevas tavaliselt selginebki. See on siis lühiajaline
ilmaenne. Pikemaks ajaks kehtib tihti, et kui meri mõõnab, tuleb veel
mitu päeva ühesugust ilusat ilma. Peab see paika siis, kui suvisel
ajal on Ida-Euroopa kohal kõrgrõhuala, mida lääne poolt tulevad
tsüklonid või nende lohud ei suuda paigalt nihutada. Selles olukorras
puhub kagutuul, mis tekitabki rannas paguvee seisu.
Siinkohal oleks huvitav teada millised on meie "Runö vanarahva"
tähelepanekud ja targad sõnad kohaliku ilma ennustamisel?
Ette tänades!
Rainer