Mootorpurjeka "Juhan" saatusest

Eelmisel nädalal Vilsandil käies sattus mulle kätte Victor Verniku (kirjastus Faatum, 2008) vilsandlastest jutustav raamat "Kõige saarte hulgas kõige armsam". Lk 93-94 oli kirjas ka kaudselt tükike Ruhnu lugu, nimelt mootorpurjeka "Juhan" saatusest. Mootorpurjekas "Juhan" on vist küll kõige olulisemat rolli mänginud ja enim viidatud laev Ruhnu ajaloos, viies 1944. a ruhnlased Rootsi. Tsitaat raamatust:

"Nendel aegadel (st peale sõda - K) said merel hukka kaks saarega (Vilsandiga - K) seotud laeva. /---/ Teise laeva saatusest räägib Eduard Soorsk oma mälestuses (kirjanduse loetelus viide neile mälestustele puudub, sestap ei oska algallikale viidata - K): "Loksal kohtusin kapten Kösteriga, kes oli pärit Kihnust, nüüd mootorpurjeka "Juhan" kapten. Laev oli Loksa sadamasse saadetud 1946. a suvel, kus Saksa sõjavangid laadisid sellele peale telliskivilasti, mis pidi enne aastavahetust Tallinna viidama. Kuid sama külm, mis tõmbas Meemeli jõele kaane peale, kattis ka Hara lahe paaritollise jääkihiga. Kösterile anti laevastiku staabist käsk laev Tallinna tuua, Köster ei võtnud seda riski enda peale ja palus väikest puksiiri, kes lõhuks tee jääst läbi. Seda talle ei antud ja kutsuti telefoni juurde Kösteri esimene abi, venelasest politruk, kes lubas laeva oma riisikol Tallinna viia.

Mootorpurjekas "Juhan" oli puust ja valmis, või lasti vette Eesti iseseisvusaja lõpul Papisaarel Kihelkonnal (Papisaar on sadam Kihelkonna külje all, sealt pääseb ka praegu Vilsandile ja seal ehitasid vilsandlased oma laevu - K). Laeva ehitajaks oli kapten K(arl) Teär, Kuressaare merekooli õpetaja. Laeva konstruktsioon oli eriti tugev. Loksalt välja sõitis see paar tundi pärast seda kui politruk oli andnud lubaduse laev Tallinna viia. Kapten Köster oli laeval sõnaõiguseta pealtvaataja. "Juhan" sai vaevalt 3,5 miili sadamast välja ja jõuda Hara saarest vähe põhja poole, kui laeva vöörist, just vee piirjoonelt, paiskus vesi laeva sisemusse. Klaasjas jää lõikas kolm planku laeva kummastki küljest läbi. Politruk pööras laeva ringi ja põgenes tagasi Loksa sadamasse, kus ta laeva esiotsa kuivale ajas et see ära ei upuks. Neil oleks veel viis miili sõita olnud, enne kui nad Juminda otsas vabasse vette oleksid jõudnud. Minu küsimuse peale, mis sai poltrukist, ütles Köster et ära ta viidi ja kuulduste järgi on ta kohtu alla antud. Nii see ongi, isegi partei käsud ei sobi looduse jõududega kokku!"

Siis nägin Muhus Leo Filippovit, kes soovitas asja kohta küsida ka mereajaloolaselt Bruno Paolt. Võtsin Bruno Paoga ühendust ja ta rääkis "Juhani" kohta järgmist: Ehitati ta mitme aasta jooksul. Ehitamist alustas Abrukalt pärit kapten Johannes Lepik, kelle nime järgi ka laev oma nime sai. Lepik sai aga Taanis mingi planguga obaduse makku ja suri kiiresti maksavähki. Laeva ehitamise lõpetasid Vilsandi mehed Julius ja Karl Teär. Peale ülalkirjeldatud lugu seisis "Juhan" Virtsu sadamas, kus teda kasutati söepunkrina. Tallinnast lossiti laev kivisütt täis, transporditi ta Virtsu (ei ole teada kas ta sõitis veel omal jõul või pukseeriti) ja siis oli sealt hea vajadusel sütt võtta. Laevaregistrist kustutati "Juhan" 1951.

Pao sõnul käis paljude laevade käsi tollal sarnaselt - puulaevade kaptenid, kes osanuks laevu korralikult hooldada, olid kas põgenenud või küüditatud. Ja kroonu vara on nagu ikka - õiget omanikku tal pole.

Kaarel