Ruhnu ettevõtjate pöördumine Eesti riigi poole

Eesti Vabariigi peaministrile
Eesti Vabariigi majandus- ja kommunikatsiooniministrile
Eesti Vabariigi regionaalministrile
Eesti Vabariigi Riigikontrollile
Õiguskantslerile
Riigikogu maaelukomisjonile
Saare Maavalitsusele

Alljärgnev pöördumine tuleneb regulaarse laevatranspordi puudumisest tingitud majanduslikust katastroofist Ruhnu saarel.

09.07.2009

Ruhnu saarel elab aastaringselt 56 inimest. Sissetuleku saavad osad inimesed avaliku sektori töökohtadest, osad ettevõtlusest, osad mõlemast. Ettevõtlusest on valdav turism (7 turismitalu, rendisaun) ja jaekaubandus (2 kauplust). Põllumajandusega tegeleb 3 majapidamist, muud valdkonnad puuduvad või on väga väikese osakaaluga (nt ehitus). Seega on turism ainuke arenev ettevõtlusvaldkond, millest saadav tulu on paljudele inimestele avaliku sektori töökohtade vähesuse tõttu ainukeseks sissetulekuks.

Sellest aastast alates puudub Ruhnu saarel regulaarne suvine reisilaevaühendus mandri ja Saaremaaga. Ühendust peab 8-kohaline väikelennuk, mis teeb nädalas Pärnust 2 reisi ja Saaremaalt 8 reisi. Seega saab nädalas lennata 80 inimest, nende seas ka kohalikud elanikud, ametnikud ja suveruhnlased. Reisilaev Aegna (93 reisijakohta) tegi varasematel aastatel 3 reisi mandrile (Pärnusse ja Munalaidu) ja 2 Saaremaale, seega sai saart külastada 465 inimest (koos kohalikega). Praeguseks on selge, et 8-kohaline väikelennuk ei suuda mingil juhul suvekuudel saart teenindada, liikuma ei pääse kohalikud elanikud ja veel vähem saart külastada soovivad inimesed. Täiesti on välistatud turismigruppide pääs saarele: eraldi laeva tellida keegi ei jõua ja lennukisse lihtsalt ei mahu. Kõik turismigruppide poolt tehtud broneeringud on seetõttu hiljem tühistatud. Ka kaupa tuuakse lennukiga: igale kaubakilole maksab riik peale 15 krooni, samas kui trümmi ja kraanaga varustatud reisilaev võttis peale 93 reisija peale ka tonnide viisi nii toidu-, ehitus- kui muud kaupa. Praegu jääb ka toidukaup tihti lennukist maha, samas kui mahuliste ehituskaupade jne toomiseks tuleb riigil ikkagi eraldi laev tellida. Lennukiga pole võimalik saarele tuua värve, kütust ja erimärgistusega kodukeemiatooteid. Tagastada pole võimalik pakendeid, sh taarakaste jne. Lihtne arvutus näitab, et lennutransport tuleb reisijateveo osas reisilaevaliiklusest vähemalt 6 korda kallim, kaubavedude osas vähemalt 10-20 korda kallim.

30.06.2009 seisuga oli Ruhnu sadama kaudu liikunud 519 reisijat ja 120 alust. 2008. aastal olid vastavad arvud 965 ja 209, 2007. aastal 1717 ja 196. 2008. aastal mõjus väga negatiivselt reisijate arvule laevaliikluse üleviimine Pärnu sadamast Munalaidu, mis ei sobi ei reisijatele ega kaubaveole. Kahe aastaga on seega reisijate arv suveperioodi jooksul kahanenud üle 3000 inimese võrra (lennukiga reisijaid on väga vähe). Arvestuslikult jätab iga inimene Ruhnu saarele 1000 krooni (2 ööbimist, toitlustus ja muud teenused). Kui arvestada kehvade majandusolude tõttu võimalikku reisijate arvu vähenemist 50% võrra, on jäänud kohalikel ettevõtjatel laevaliikluse puudumise tõttu saamata vähemalt 1,5 miljonit krooni. See on vähemalt 90% senisest ettevõtlustulust. Sisuliselt on riik 93-kohalise reisilaeva asendamisega 8-kohalise väikelennukiga ettevõtjate töökohad likvideerinud ja ettevõtluskeskkonna hävitanud.

Kuigi vastavalt püsiasustusega väikesaarte seaduse § 3 p 3 on riigi ülesanne püsiasustusega väikesaarte haldamisel püsielanikele töökohtade ja toimetulekuvõimaluste loomine ning ettevõtluse toetamine, käitub riik risti vastupidiselt. Saare Maavalitsus kui riigi poolt volitatud esindaja Ruhnu ühistranspordi korraldamisel pole läbi viinud ja teadaolevalt ei kavatsegi uut riigihanget reisilaevaliikluse taastamiseks läbi viia. Reisilaevaliiklust ei planeeri Saare Maavalitsus ka järgnevateks aastateks. See viib aga peale majandusliku hävingu ka kindlasti kohaliku elu hääbumiseni.

Seepärast nõuame:

1.Viivitamatult alustada ja võimalikult kiiresti läbi viia riigihange reisilaevaliikluse taastamiseks.
2.Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil võtta transpordiühenduse korraldamine Ruhnu saarega enda pädevusse.
3.Riigikontrollil selgitada, mis põhjusel kasutab riik laevatranspordi asemel 6 korda kallimat ja ühiskonna vajadustele mittevastavat lennutransporti.
4.Regionaalministril tagada seaduste, sh ühistranspordiseaduse ja püsiasustusega väikesaarte seaduse täitmine riigi poolt.



Ruhnu ettevõtjad:



Liise Talu Ruhnu Saarel OÜ/ Luise-Maria Jõers

Buldersi talu / Kaarel Lauk

Muuluka OÜ / Siiri Paulus-Jõe

CombatZone OÜ / Reigo Jõe

Tiigi talu / Silvi Meerits

Kase talu / Aive Mägi

Limo saun / Valmar Sutt

Lääne-Bullersi talu / Ariina Kollom

Ruhnu AEK OÜ / Andres Keskpaik