Ruhnu laevaliiklusest

Üheksa Ruhnu ettevõtjat kirjutasid pöördumise Eesti ametiasutuste poole, milles nõuavad saare transpordiühenduse taastamist
10. juulil ilmus ajalehes Oma Saar Hendrik Kuuse artikkel, kus tsiteeriti Ruhnu saare ettevõtjate kirja mitmele ametiasutusele. Kuna see kiri ei ole 13. juuli seisuga ei Saare maavalitsusele, Ruhnu vallavalitsusele ega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile jõudnud, kommenteerime vaid toodud artiklis ja blogis http://www.ruhnlane.blogspot.com/ avaldatud väiteid.

Ruhnu valla ettevõtjad heidavad Saare maavalitsusele ette, et seoses laevaliikluse hõredamaks muutumisega on ohus nende turismiärist saadav sissetulek. Kirjas on väide, et kahe aastaga on reisijate arv suveperioodi jooksul kahanenud 3000 inimese võrra.

Toome siinkohal ära võrdleva statistika Saare maakonna turismisektorist (rohkem infot leiab meie kodulehelt: http://www.saare.ee/aare.nsf/d6plinks/ALEO-7TWEQC) – majutuskohtades on 2009. aastal jaanuarist maini ööbinud vähem turiste kui 2005. aastal ning langus võrreldes möödunud aasta vastavate kuudega on 25 000 ööbimist (ca 95 000 ööbimiselt 70 000 ööbimiseni). Ka kogu Eesti majutuskohtades on tubade täitumus langenud 6 protsendipunkti võrra. Ning võrreldes eelmise aastaga on Vilsandi külastatavus poole võrra ja Abruka külastatavus kolmandiku võrra langenud, hoolimata laevaliikluse jätkumisest senistel tingimustel. Seega on turismisektor languses igal pool, mitte ainult Ruhnus. Majanduslanguse tingimustes ei ole Ruhnu elukeskkond erinev ülejäänud Eestist ja saartest.

Samuti tuleb juhtida tähelepanu tõigale, et blogisissekandes toodud statistika on mõnevõrra moonutatud – nimetatakse, et Ringsu sadamas on käinud 2007. aastal 1717 ja 2009. aastal 519 reisijat ning saadud selle tulemusel 3000 inimese sõitmata jätmine.
Eelmise aasta suveperioodil külastas AS Saarte Liinid andmetel reisilaevaga Aegna Ruhnu sadamat 2745 inimest. Saare maavalitsusele esitatud OÜ Väinamere Liinide aruannete põhjal müüdi laevaliinidel Roomassaare–Ruhnu–Roomassaare ja Munalaid–Ruhnu–Munalaid 2008. aastal kokku 5280 piletit (ühe otsa reisid, seega eeldatavalt 2640 inimest). Käesoleva aasta mais ja juunis esialgsetel andmetel on müüdud kokku 665 lennupiletit võrrelduna eelmise aasta 1330 piletiga. Vähenemine on poole võrra, kuid samas ei ole kõiki võimalikke lennureise toimunud reisijate puudumise tõttu. Eeltoodust lähtuvalt ei ole väide 3000 inimese sõitmata jätmisest seoses laevaliikluse asendamisega tõene.

Saare maavalitsus on seisukohal, et Ruhnu transpordiühendust saab parandada, kuid kahjuks on erinevatel põhjustel (liiga kulukas reisi hind, laeval reisijate veoks vajalike lubade puudumine, küsitud dokumentide mitteesitamine, ettevõtja ärihuvi puudumine) seni palju läbirääkimisi luhta jooksnud. Pärast kõnealuse artikli ilmumist pöördus aga meie poole taas üks laevaomanik, kes sooviks Ruhnu elanikele laevaveoteenust osutada. Küsisime temalt täiendavat infot ja reisi hinna kalkulatsiooni ning vastuse saamisel püüame jätkuvalt Ruhnu elanike jaoks paremat olukorda saavutada.

Praegune transpordiühenduse versioon on võetud kasutusele ajutisena seoses Saaremaa Laevakompanii poolse liiniveo lepingutingimuste rikkumisena ja kestab mitte kauem kui aastani 2011. Ruhnu ühenduse parandamiseks soovib maavalitsus korraldada juba käesoleva aasta lõpul riigihanke ideekonkursi vormis. Kontseptsioonidena on arvestatavad koos lennukiga kombineeritud laevaliiklus, kiirlaevaliiklus kahe suurema sadama vahel (Riia–Kuressaare), mis teeks peatuse Ruhnus, või ühe keskmise suurusega laevaga toimuv liiklus. Samuti on erinevaid võimalusi laeva omandi vormiks – riiklik või eraomand. Riigi omandis olev laev annab senisest suurema kindluse laevaliikluse jätkumiseks, kui eraomanik teenust enam pakkuda ei soovi.

Ruhnu turismiettevõtjatele soovitame peale transpordiühenduse tegeleda ka kohaturundusega ja tooteturundusega. Kohaturundusega saab tegeleda eelmisel aastal avaliku ja erasektori koostöös loodud maakondliku turismi katusorganisatsiooni – MTÜ Saarte Turismiarenduskeskus abil. Tooteturunduseks soovitame aga aktiivsemat puhketoodete väljaarendamist. Näiteks kalandusturism, puutumatu looduse turism jne. Teabe edastamiseks turismitoodete kasutamise kohta soovitame kasutada erinevaid vorme – koostöö reisibüroode ja Saaremaa turismiettevõtjatega, portaali www.puhkaeestis.ee kasutamine jne.

Maavalitsus on huvitatud maakonna tasakaalustatud arengu edendamisest ja kohustatud selle eest hoolitsema, kuid see saab toimuda ainult koostöös ja üksteisemõistmise tingimustes.

Lisainfo:
Virge Pihel
arengu- ja planeeringuosakonna nõunik
452 0511
e-mail: virge@saare.ee



Loetud 51 korda.

Kontakt



























Minu poole pöördus ajaleht „Oma Saar“ palvega Ruhnu ettevõtjate pöördumist ja Saare MV vastust sellele kommenteerida, sestap alljärgnev tekst:

Esimest kolme lõiku ei oska kommenteerida.

Neljanda kohta: Saare Maavalitsus võiks palgata endale lugeda oskavad inimesed, vt blogisissekannet: „30.06.2009 seisuga oli Ruhnu sadama kaudu liikunud 519 reisijat ja 120 alust, (---), 2007. a 1717 reisijat ja 196 alust“. Saare MV oma vastuskirjas väidab: „Samuti tuleb juhtida tähelepanu tõigale, et blogisissekandes toodud statistika on mõnevõrra moonutatud – nimetatakse, et Ringsu sadamas on käinud 2007. a 1717 ja 2009. a 519 reisijat ning saadud tulemusel 3000 inimese sõitmata jätmine.“ Ettevõtjad oma avalduses väidavad, et „01. juuni 2009 seisuga on sadamat läbinud inimeste hulk vähenenud ...., mitte kogu aasta lõikes. 3000 inimest aasta lõikes on miinimum vähenenud inimeste hulk, tegelik arv selgub kohe suve lõpus ja on ennustatavalt palju suurem.

5. ja 6. lõik – Ruhnu elanike ja ettevõtjate transpordiküsimusi ei lahenda Saare MV poolt korraldatavad riigihanked ideekonkursi vormis. Nõuame endiselt riigilt konkreetset riigihanget reisilaevaliikluse taastamiseks Ruhnu saarega.

7. jn lõik: Saare MV soovitame tegeleda talle seaduse alusel pandud kohustuste täitmisega.

Sisuline vastus SMVle (eeldan, et teised ettevõtjad on minuga põhimõtteliselt päri):

Saare MV ei põhjenda, miks ta kasutab ühistranspordi korraldamiseks Ruhnu saarega lennutransporti kui laevaliiklusega võrreldes 6-10 korda kallimat ja ühiskonna vajadustele mitterahuldavat transpordiühendust. Selle kohta nõuame kindlasti selgitust nii Riigikontrollilt kui vajadusel õiguskaitseorganitelt. Sätestab ju ühistranspordiseaduse § 3 lg 2 p 3: ühistranspordi kavandamise ja korraldamise eesmärk on vähendada ühiskonna kulutusi ühistranspordile. Saare MV teeb vastupidi: kasutusele on võetud kõige kallim ühistranspordiliik. Riigi ja ühiskonna seisukohalt on tegemist totaalse raharaiskamisega, mis Ruhnu kogukonda ja Ruhnule sõita soovivaid inimesi mingil juhul ei rahulda. Saare MV ei ole peale Saaremaa Laevakompaniiga lepingu lõpetamist uut reisilaevaliikluse hanget välja kuulutanud ja nagu nähtub Saare MV kirjast, ei kavatsegi kuulutada.

Ühistransporti nagu ka muid avalikke teenuseid tuleb kavandada ja neid ka osutada vastavalt avalikule huvile. Avalik huvi on sätestatud vastavalt ühistranspordiseadusele ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele kaheti: üks avaliku huvi komponent on saarelt ära käia (kohalikud elanikud, vastavalt ühistranspordiseaduse § 3 lg 2 p 1: väikesaarte elanike liikumisvajadus), teine komponent on saarele saada. Esimest esindab eelkõige kohalik omavalitsus (vt Ruhnu valla arengukava: tagada elanike liikumisvajadus ja huvitatud isikute, sh turistide pääs saarel), teist huvi esindavad eelkõige saare ettevõtjad, kes on eluliselt huvitatud turismi kui ainukese areneva majandusharu arendamisest ning turistide ja teiste huvitatud isikute pääsemisest saarele. Ettevõtjad on ka seaduse mõistes eraldi otsustajad: vastavalt püsiasustusega väikesaarte seaduse § 3 p 3 on riigi eesmärk püsiasustusega saarte haldamisel muu hulgas ka ettevõtluse toetamine. Ettevõtlust saab toetada aga ainult ettevõtluse huvidest lähtuvalt, st vastavalt ettevõtjate huvidele. Saare MV aga Ruhnu ettevõtjate arvamust arvestunud pole.

Ruhnu ettevõtjate pöördumine riigi poole on tõsine appikarje. Mis toimub? Ruhnu elanike ja Ruhnu ettevõtjate kindel seisukoht on, et meie oma Eesti riik tegeleb reisilaevaliikluse asendamisega väga väikesemahulise lennuliiklusega ettevõtluse ja elu väljasuretamisega Ruhnu saarel. Oleme oma riigis sügavalt pettunud. Ettevõtjad ei taha raha juurde, nõuame ülikalli lennuliikluse asemel kordades odavama reisilaevaliikluse taastamist. Oleme seisukohal, et korraldamatus Ruhnu transpordiühenduse korraldamisel on kuritegelik hoolimatus, mille tõttu kannatavad eelkõige Ruhnu elanikud.

Ruhnu ettevõtjad rõhutavad oma pöördumises: Saare MV eirab täielikult seaduses sätestatud avalikku huvi (kohalike elanike liikumisvajadus ja kohaliku ettevõtluse ehk saare külastajate soovi saarel tulla), seetõttu loeme Saare MV haldussuutmatuks riigiasutuseks ja nõuame viivitamatut ja tingimusteta Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt pädevuse võtmist Ruhnu transpordiühenduse korraldamise üle enda pädevusse. Oleme seisukohal, et Saare MV poolt teostatud ja teostamata jäetud toimingud Ruhnu transpordiliikluse korraldamisel on jõhkras vastuolus Eestis kehtivate seadustega ja riigi kodanike, sh Ruhnu elanike õigustatud ootustega. Nõuame riigilt, sh regionaalministrilt ainsa Eestis kehtiva regionaalpoliitilise seaduse tingimusteta täitmist.

Kaarel Lauk
ruhnlane,
ettevõtja