Alguses on kord, seejärel kaos. Siis hakkab kaos ise korda looma. Ja kaose loodud kord on väga ilus, mitmekihiline ja huvitav. Just selline ongi iga-aastane Ruhnu regatt. Pealkirjas on sündmused täiesti tagurpidi järjekorras, aga et jutuga peale hakata tulebki tänavuaastane tippsündmus Ruhnus lõpust algusesse tagasi kerida.
Kell on pool kuus hommikul, kui esimesed Pärnu purjed Limo sauna alla jõuavad. Taevas on veel tõusmata päikesest lõõskav punane. Natuke lõuna poole vaadates selgub, et ka lätlaste Ruhnu Sauna üritus on kohe-kohe sisse sõitmas. Ja kohale nad jõudsidki, ikka üks jaht vasakult ning teine paremalt. Pöörupoi juures löödi kellad seisma, tõmmati purjed maha ja sõideti mootori abiga sahinal sadamasse. Järgnevat kirjeldada tundub nagu vennaskonna saladuste paljastamine, kuid kindlasti võib kasutada märksõnu: seisukohad, elekter, vetsud, soe saun ja hommikusöök.
Ja Puhkepäev.
Ilm oli endiselt kaunis kaldal seisjale, kui pealelõunat Ringsu sõidab Sophia - saarlaste Roomassaare-Ruhnu regati esimene laev. Saaremaa poistel on peaaegu olematu tuulega, mis pealegi vastukarva puhub, Ringsu saabumine tõeliselt paudirikas olnud. Purjekaid on Pärnu ja Engure etappidelt sildunud juba 35 alust, Roomassaarest tuleb 15 lisaks ja sadama normaalmahutavus on juba üsna piirideni jõudev. Sildumisest enam ei räägitud, ikka parras pardasse. Kolme kaupa, nelja kaupa. Isegi kuue kaupa. Sest kõlakas lõunatormist oli liikvele läinud ja kambakesi "tagasadamas" koguneda on lõunatormiga turvalisem kui üksinda "eessadamas" kai veeres seistes.
Torm tulebki, kohe nii hullusti, et laupäevaks kavandatud kohalik võistlus tuleb edasi lükata. Siis veelkord edasi lükata ja lõpuks hoopis ära jätta. Aga selle eest saabus peaaegu täpselt lubatud kellaajal kaater Che Che, õhtuürituse megabänd Jäääär pardal. Siinkohal meenub mulle ansambel Kolumbus Kris, kes 2007nda aasta Väinamere regatil arvas, et alla nädalat pole Ruhnus võimalik ollagi ja ikka igal õhtul kontserdiga. Ilmselt jäi tookord ilmavanale aga väike meeleand tegemata ja äkitselt puhkenud lõunatorm lõpetas õhtu ootamatult kähku. Tänavu olid korraldajad aga paremini relvastunud ja vahepealne sagar vihma tundus pigem meeldiva värskendusena.
Jääääre hea kuulsus tõmbas magnetina ligi ka hulga lisa-alusid arvutu meeskonnaga. Tippõhtuks oli kaldale kindlalt otsi sidunud juba 74 alust. Nii et nüüd TÄHELEPANU, sest siit tuleb vihje järgmiseks aastaks: algab uue esineja otsimine üritusele Ruhnu Regatt! Ehk on see U2, aga võibolla ka mitte:).
Millimallikast rääkides tahaksin siiralt tänada Pärnu Jahtklubi, nimed Egon ja Mati kuuluvad ka mainimisele. Millimallikas on nimelt selline mutukas, millega võib lugeda looduks Ruhnu Noorpurjetajate Klubi. Aastaid kestnud veider olukord, et lapsed käivad rannas ainult ujumas või kalal, on lõpuks ometi muutunud. Saar keset merd, aga oma purjetajaid pole olemaski! Ümberringi vett ja tuult maailm. Absurdi tipp! Pärnu Jahtklubi kinkis nüüd Ruhnu koolile Optimist tüüpi aluse, ikka kohe täiskomplekti. Isegi päästevesti ja nimega! Loodetavasti leidub toetajaid ka Millimallikas II soetamiseks. Ühe purjekaga on ju vaid tuulega võistu ajada natike igavavõitu.
Pühapäevane start kodusadamatesse toimis tavapärase osavusega, 20 minti ja sadam tühi. Freya meeskond oli eriti seff - ei viitsinud väljudes isegi jahti vööriga sõidusuunda keerata. Tundus, et keegi pardalolijaist polnud siiski sellesuunalise liiklusega rahul ja peenema kõnepruugiga vaidlust oli üle sadama kuulda.
Laenasin Kukilt paadi, et mereltki mõni pilt teha, jeeli jeeli jõudsin merele, kui kõik juba startisid. Sain siiski mõned pildid napsata.
Mis siis veel? Peaaegu tühjas sadamas aitasid järelejäänud veidikest kaost likvideerida Kaido ja Toivo oma tublide kaaslastega. Teadmiseks purjetajatele, et nemad need augu kaevajad olidki. Auk meres kannab nime Ringsu sadam.
Priit
PS! Ei saa üle ega ümber sponsorite tänamisest. Sadama ja regattide nimel avaldan tänu toitlustus, meelelahutus ja transpordi ässadele! Ariin, Luise, Vitaali ja Väino Poeg! Suur tänu toeka tegutsemise eest.