Fenomeni teke on seotud korraliku sadama valmimisega Ruhnu saarele ja selleaegsetele laevaühendus-kokkulepetele. Eesti Vabariik investeeris märkimisväärsed summad, et arendada pealinnast kauget regiooni ja tulemus on tõepoolest suurepärane: sadam, millest merealastes väljaannetes räägiti varem kui suure riskifaktoriga maabumispaigast, on saanud turvaline, kõigi mugavustega sadam. Eestis aastaid külastatavuse poolest esikolmikus.
Regulaarse laevaliikluse avamine toimis kohaliku mitmekihilise külaliskultuuri arengus lausa uskumatul moel. Arvan, et Euroopas on väga vähe sadamaid, kuhu nii paigalised elanikud kui ka suvekülalised kogunevad sadamasse just nimelt selleks, et osaleda sündmusel "Reisilaeva saabumine". Tervitatakse nii tuttavaid kui ka uustulnukaid, oodatud külalise sündroom omakorda toimis nii külaliste kui ka külastatavate seas. Tagasiside oli igati positiivne, kandus üle Eesti ja kaugemalegi veel. See on elukvaliteet, mida kaubamajast ei osta. Ruhnust sai sel hetkel Eesti Mona Lisa, mida igaüks soovinuks kaeda.
Kui nüüd küsida, et kas keegi investeeriks oma sissetulekuid probleemsesse panka, siis enamik kindlasti loobuks sellisest teenusest. Ruhnu külastamisega just nii juhtuski: turismigrupid ütlesid oma broneeringud ära ja ega ka üksikkülastaja ei söandanud eriti kohale tulla. Ja küsimus oli ikkagi ebausaldusväärses laevaliikluses, mis varasema kohaliku suveturismi edenemise ära nullis. Hirmnaljakas on ajalehest lugeda, et "ruhnlased peaksid otsima uusi ebaharilikke turunurki" (maavanema soovitus), kuhu külastajaid meelitada. Meil on kõik nurgad olemas, ainult regulaarset liinilaeva pole viimane suvi olnud! Ja habras väikesaare turismimajandusmudel variseski kokku.
Uus ajalugu:
Saarlaste jonn on nüüdseks jõudnud suuremalt otsustajateni. Heas mõttes, sest laevaettevõtja ja Maavalitsuse etlemisvõistluste tulemused ei rahuldanud lõppkokkuvõttes kedagi ning ühenduse pidamise tulevik mannermaaga on jäänud ikkagi üsna segaseks.
Valitsuse tasandil on võetud vastu otsus, et riik ehitab laeva. Et reisisadam ei seisaks tühi, et inimesed saaksid vabalt liigelda, et majandus ka kaugemal pealinnast edeneks.
Tulevikust:
Laev number üks:
Soosituim laevamudel tundub olevat katamaraan tüüpi alus. Reisijate kohti 60-100. Reisijate arv oleneb muidugi ka sellistest faktoritest, nagu tellitavast kaubakogusest või ülemere veetavast transpordivahendist. Enamvähem kindel on ju nõue, et uus laev peab olema võimeline tooma saarele hädavajaliku liiklusvahendi ja selle ka tunni möödudes ära viima (esmaabi, ehitusmaterjalid, kohalik looma- või maaviljelusprodukt). Laev on suuteline arendama kiirust kuni 28 sõlme ehk ligilähedalt 56 km/h. Ülesõit suurele maale ca 2 tundi, ehk isegi vähem. Miinuseks suhteliselt suur hoolduskulu, talvine hooldus ja jäätumisklassi puudumine .
Laev number kaks:
Kui pildile klõpsata ja hiirega pildil hoida siis näete, et kuvatud laeva nimi on "Peaegu nagu Aegna". See on ühekereline alumiiniumkorpusega laev. Reisijate arv on eelnenuga sama, transportvahendite kandvus sama, kuid hoolduskulud väiksemad. Jääklass puudub, hoolduskulu väiksem, mugavusaste reisijale madalam kui eelnenud alusel.Laev number kolm:
Niiöelda "aastaringne laev", teraskorpusega. Reisijate, kaubakoguste ja ka muus mõttes sama, kuid siiski kaks korda aeglasem. Murrab jääd kuni 30 cm, aga talvise reisijate kvantiteedi ja ka suvise kiirusega ei jõua vist konkurentsi. Samas ohutus kõrgeim ja laevahooldus odavaim.
Kõigi tulevikulaevade puuduseks pean (minu isiklik arvamus), et reisijate salong on paigutatud laeva vööri. See tähendab, et kahe meetrise lainega kukuvad esimestel pinkidel istujad ca. neli meetrit alla ning seejärel hüppavad samavõrra üles. Vaprad divolikülastajad saavad elamust kogu raha eest.
Üldiselt on kõiki projekte võimalik muuta, need näidatud pildid on siiski põhimõtteliste kontseptsioonide avaldamine, mitte viimane tootmisdisain. Aastalõpuni võivad kõik huvitatud saata oma ettepanekuid Ruhnu Vallavalitsusele või blogitoimetusele. Nii igaks juhuks.
Priit