Seoses Ruhnu ajaraamatu teise raamatu peatse ilmumisega on päevakorrale tõusnud seni segane küsimus - kes ja millal lasi I Maailmasõja ajal õhku Ruhnu tuletorni laterna- ja teenistusruumi? Üldlevinud seisukoha järgi olid need sakslased, nii väidab ka tuletornide asjatundja Jaan Vali. Ruhnu vangimaja lugu uurides sattusin aga Märdi käest saadud materjalidele, mille järgi olid need aga hoopis venelased. 04.09.1939 a Rahvalehes kirjutab Evald Voitk: "Maailmasõja ajal oli siia toodud rood vene madruseid tuletorni kaitseks, kelledest küll muud head ei olnud, kui et nad ühe sakslaste pealetungi korral majaka pea lõhkeainetega purustasid. Veel praegugi leidub Ruhnu aitades rauatükke, milliseid tookord tuletorni juurest kogu saare elanikkond vedas ja alles hoidis kui jumal-teab mis väärtasja, teadmata aga, mis sellega peale hakata." 09.09.1939 a kirjutab keegi Esmaspäevas: "Ainus asi, mida ruhnlased Maailmasõjast mäletavad, on see, et Vene sõjalaevad tulid saarele nii lähedale, et neid silmaga näha võis. Kuna saare ümber on madal vesi, mis tihedalt täis kive, siis lähemale enam ei saadud, vaid saadeti mõned madrused paatidega maale, kes tulid ja lasksid Ruhnu tuletorni pea lõhkeainetega puruks. See oli ainus pauk, mis Ruhnul sõja kestel kajas, ning kalurid vedasid siis hiljem tuletorni raudosi koju ja peitsid maasse, teadmata, mis nendega teha."Nii et siis ikkagi vankad. Aga kust on pärit seos sakslastega - selleks vt vikipeedia artiklit Eesti Esimeses Maailmasõjas või lähemalt operatsioon "Albion" (sakslaste sõjaline operatsioon Saaremaa ja Hiiumaa vallutamiseks 1917 a oktoobris). Artikli järgi tungis Saksa laevastik 1. mail 1915 Ruhnu saarele, leidmata siin vaenlasi. Piirduti majaka peegli (eeldatavalt lambipeegli) lõhkumise ja petrooliumivarude süütamisega. Kaasa võeti 4 majakavahti. Allikana on viidatud: Krieg in der Ostsee, köide 2, lk 55-57. (Kui keegi teab kust seda raamatut saada, võiks teada anda.) Seega on sakslaste seostamine Ruhnu tuletorniga mõneti õigustatud, kuid torni lasid õhku ikkagi venelased, tõenäoliselt 1917 a oktoobris, mil Saksa laevastik võitis merelahingus Vene laevastikku ja okupeeris Saaremaa ja Hiiumaa. Allesjäänud Vene laevastik suutis Muhu väinast Soome lahte põgeneda, eeldatavalt Irbeni kaudu, mille käigus lasti möödaminnes ka Ruhnu tuletorni "pea" õhku.
Tuletorni ajaloost vt lähemalt peagi ilmuvas ajaraamatu II osas.
Kaarel