Parandusi-täiendusi tuletorni asjus

Märdi käest saadud Ruhnu kirikuraamatu tõlkes kirjutab Ruhnu kirikuõpetaja August Zetterqvist (Ruhnus kirikuõpetaja 1907-1915): "18 aprillil 1915, mis minu jaoks on esimene mai, olin ma juba varakult ärkvel ja voodis lamades valutasin pead, osaliselt sõja pärast, osaliselt sellepärast, et ma sel päeval oleksin tegelikult pidanud ametisse astuma kui kirikuõpetaja kodus Götlundis, Rootsis, kui järsku, umbes kella viie ajal, kostus kõva mürin." Need olid saksa mereväelased, kes olid pastoraadi ümber piiranud ja "mürin" tuli nende järjest ähvardavamaks minevast uksele tagumisest, mille ta kiiresti avama pidi, "riietatud vaid pikkadesse aluspükstesse ja vaid üks king jalas". Nüüd kostis uus mürin , mis seekord pani maapinna vabisema. See oli majakas, mis oli õhku lennanud.

Võtsin ühendust sõja-ajaloolase Mati Õunaga, kelle teada lasti tuletorn tõesti õhku 1. mail 1915 sakslaste dessandi ajal Liivi lahte. Muu hulgas ka seda teemat käsitlev raamat pidi Olioni kirjastuses juba sel aastal ilmavalgust nägema. Samas ei välistanud ta, et peale sakslaste rünnakut Ruhnu saarele venelased torni uuesti ei taastanud ja seda omakorda 1917. a oktoobris peale sakslastele merelahingus allajäämist õhku ei lasknud. See versioon on aga vähetõenäoline, kuna kel sõja ajal oli ikka aega torne taastada.

Seega tuleb ruhnlaste mälu aastal 1939 lugeda mõnevõrra lünklikuks. Usaldusväärsemad on kindlasti kaasaegsete detailsemad üleskirjutused, sh kirikuõpetajate sissekanded kirikuraamatusse.

Kaarel