Teele peidetud üllatused leiti ilma suurema vaeva ja ponnistusteta ilusasti üles.
Samblast ja vanadest kändudest tuli lagedale kahte sorti karukomme ja magusat karulimonaadi.
Silmad, kes talv-läbi üksluise mustvalge pildiga harjunud, lõid nyyd peas särama kuhu ka ei vaadanud. Valge jäise katte alt sulab välja meie kaunis Ruhnu, mis justkui muinasjutu raamatu kaanelt, sillerdas keset udumerd.
Sest just randa jõudes, tabas lummav vaatepilt kogu seltskonda.
Merelt voogav udu pidas olelusvõitlust saarelt kiirgava kargusega.
Tulemuseks valguse ja varjude mäng mis joonistas õhku kõige kaunemaid mustreid.
Meri seisis paigal, justkui aeg tema sees oleks peatunud ja ta kõhkleks kas üldse kunagi enam tasub lainetama hakata.
Tõmmanud endeisse kogu selle maagilise võlu, pöörasime seljad mere poole, ning kõndisime mööda päikselist metsateed laagripaikka.
Seal ootasid meid Karu ja Rebane, kes mõlemad asjalike loomadena, olid valmistanud suurepärast grill-liha, varakevadise hõrgu salati ning soolase huumoriga.
Metsalangendikul kuldpruunide mändide all, löödi hambad mahlakasse lihasse ning jagati muljeid.
Nüüd võis hakata karu jahtima!
Selleks puhuks oli mättasse kinni taotud papist karu, mille pihta tuli loopida nooli.
Saades kokku nõutud punktisumma, sai auhinnaks ühe väga-väga maitsva maius-karukese.
Ja väga-väga maitsev ta oli, sest pärast mõningast pealtvaatamist olid viske järjekorras juba emad-isad ja vaat' et koerad ka.
Oldi metsas ja lõbusas meeleolus, kuni viimased päikesekiired end üle männi latvade
upitada suutsid.
Aitähh kõigile, kes tulid üheskoos meie kodusaart, sellel kevadiselt kaunil päeval, udu seest otsima!
Aitähh Udo ja Mitja, et valmistasite suurepärast grilli ja salatit, ning tegite meile mõnusa vastuvõtu.
Aitähh Ruhnu saar, et suudad oma põhjatus mitmekesisuses ikka ja alati üllatada, ka neid, kes siin sünnist saati elanud.
Siin mõned pildid, need tegi Juku :
Luise ja Marten