Head Ruhnu elanikud!

Head Ruhnu elanikud, hooneomanikud ja lihtsalt külastajad.

Olen paljude oluliste projekti tegevuste juures jätnud ühe väga tähtsa asja unarusse – ma pole teile selgitanud projekti esialgseid plaane Ruhnu saare hoonetes puitu kahjustavate mardikate tõrje ja populatsiooni vähendamise osas. Kuna projekti meeskonnalt pole ametlikku informatsiooni tulnud, siis on hakanud levima igat sorti kuulujutud. Nimetatud kava avaldamine venis esmajärjekorras seetõttu, et me soovisime enne võimalikult paljude spetsialistidega seda teemat arutada ja alles siis seisukoha võtta ning tegevusplaani paika panna. Nüüdseks on teemat arutatud inseneridega, bioloogidega (sh hoonete mardikakahjustuse spetsialistidega), ajaloolastega, muinsuskaitsjatega, keemikutega, konservaatoritega, restauraatoritega ja paljude teiste erialade esindajatega ning meie tegevusplaani esmane versioon on küps avaldamiseks. Seega, selle sõnumiga proovin info puudujääki natukenegi vähendada.

Eelmisel nädalal oli meil Muinsuskaitseameti ja Kultuuriministeeriumi esindajatega koosistumine, kus räägiti põhiliselt kirikutest, kuid pisut ka saare ülejäänud hoonetest ning seal levivatest mardikakahjustustest. Põhimõttelise heakskiidu sai meie projekti poolt väljatöötatud tegevuskava. Siin see on, koos minu kommentaaridega:

Tegevused puitu kahjustavate mardikate leviku piiramiseks ja populatsiooni vähendamiseks Ruhnu saarel.

Koostada puidu seen- ja mardikakahjustuste tõrje (konserveerimise) muinsuskaitse eritingimused Ruhnu kivikirikule ja puukirikule (eraldi)

Kahte kirikut tuleb vaadelda eraldi – nad on erinevad nii kahjustuste, materjalide, ajaloo kui ka muinsuskaitselise väärtuse seisukohalt. Mardikakahjustuste tõrjet võib käsitleda konserveerimisega – sellega peatatakse lagunemisprotsess. Tõrje läbiviimisega ei või halveneda objektide füüsikaline, keemiline, funktsionaalne ega visuaalne seisukord. Kindlasti saavad eritingimused aluseks tõrjemeetodi valimisel. Niiske kuumtöötluse meetod EI OLE VALITUD, pigem konservaatoritega (eesotsas Marike Laht´i ja Mati Raal´iga) konsulteerides usun, et seda meetodit ei valitagi. Eraldi tahaks tänada Sirje Simsonit, kes Kuressaare kohtumisel manitses tegevuskava põhjalikumalt läbi mõtlema ning kelle soovitusel lükati töötlus projekti meeskonna poolt aastasse 2012. Lõplikult otsustab töötluse ja meetodi allpooltoodud komisjon.

Koostada Ruhnu kivikiriku torni kandekonstruktsioonide tugevdamise muinsuskaitse eritingimused
Merilin Meleski magistritöö baasil (teostatud tugevusarvutused olemasolevale konstruktsioonile) koostada torni kandekonstruktsioonide tugevdamise projekt. Projektis määratakse lülipuidu osakaal kasutatavale puitmaterjalile.
Teostatakse tugevdustööd vähempakkumise tulemusena leitud ettevõtte poolt.

Kivikiriku torni kahjustustest ja avariiohtlikkusest on kirjutanud eksperdid juba 1994. aastast (olen lugenud hinnanguid aastatest 1994, 1997,2000, 2009 ja 2010). Meie projekti eelarves on vahendid kirikutorni konstruktsioonide tugevdamiseks. Eeltöö on teinud Merilin Melesk Eesti Maaülikoolist, kes leidis elemendid, mis esmajärjekorras vajavad tugevdamist. Kahjuks ei käsitle nimetatud töö konstruktsiooni sõlmi, mille tugevdamise viisid on veel töös. Esialgse plaani kohaselt on kavas kahjustatud konstruktsioonid alles jätta (eksponeerida nagu märk minevikust) ja lisada täiendavalt uued lülipuidust elemendid torni tugevuse ja stabiilsuse tagamiseks. Kindlasti arutatakse torni tugevdamist Juhan Kilumetsaga, kes on kirikute puitkonstruktsioonide tugevdamise ja restaureerimisega pikka aega tegelenud. Torni kahjustatud konstruktsioone EI TEISALDATA.

Moodustada riigihanke komisjon Ruhnu kirikute mardikakahjustuse vastase töötluse teostamiseks, kusjuures võiks komisjonis olla:
2 Eesti Maaülikool (nimetab Metsandus- ja maaehitusinstituut)
2 eesti Muinsuskaitseamet (nimetab Muinsuskaitseameti peadirektor)
2 Eesti Vabaõhumuuseum (Kalle Pilt ja Marike Laht)
1 Omaniku esindaja (nimetab Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Konsistoorium)
Koostada riigihanke lähteülesanne (lisana Muinsuskaitse eritingimused)
Viia läbi rahvusvaheline riigihange kirikute (eraldi pakkumised) mardikakahjustuse vastase töötluse teostamiseks, kusjuures hindamise aluseks on:
Keskkonnasõbralikkus 50%
Hind 50%
Valitakse tõrje teostaja või tunnistatakse riigihange ebaõnnestunuks (kui ei mahu eelarvesse)
Kooskõlastatakse Muinsuskaitseametiga ja Kiriku esindajatega võimalikud töötluse tegevuste ajad
Viiakse läbi töötlus

Töötlus viiakse läbi ainult juhul kui töötluse meetod on komisjoni poolt heaks kiidetud, on tagatud muinsuskaitseliste väärtuste säilimine, metoodika on Euroopa Liidus kasutatud ja kontrollitud (vähemalt 5 analoogilist töötlust koos järelmõjude hindamisega) ning töötluse maksumus mahub projekti eelarvesse. Kui kasvõi üks nendest tingimustest on täitmata, siis projekti raames TÖÖTLUST LÄBI EI VIIDA. Pakkumised võetakse kummalegi kirikule eraldi ning komisjoni otsus tehakse samuti mõlemale kirikule eraldi. Projekti meeskond arvestab erialaspetsialistide arvamustega ja käitub tõrjemeetodi valikul paindlikult. Keskkonnasõbralikkus lisaks hinnale on sisse toodud mitte mingi töötlusmeetodi eelistamiseks vaid väga odavate halbade meetodite välistamiseks, mis tihti riigihangetes juhtub. Ka projekti poolt ei soovi keegi teostada „suunatud pakkumist“. Uwe Noldt soovitas tõesti aastal 2009 niisket termotöötlust, kuid see oli ainult tema esmane mõte, tänaseks on ta soovitanud ka mitmeid teisi meetodeid. Veelkord – otsuse langetab nimetatud komisjon ning selleks, et oleks valikuvõimalus tehakse koostöös Eesti Kaubandus- ja Tööstuskojaga rahvusvaheline hange ning usun, et pakkumisi tuleb palju ja komisjoni töö saab olema raske.


Jälgitakse töötluse tulemusi vähemalt 5 aastat töötluse teostamise hetkest (kuna projekt lõpeb, siis jälgimise eest vastutab Maaülikool, kui riigihanke teostaja)

Nimetatud tingimus on plaanis kirjutada riigihanke lähteülesandesse, sest tulemus peab olema effektiivne. Siinkohal meeldetuletusena, et monitooringut teostatakse projekti raames ka Ruhnu metsades. Ilmar Süda sõnul, kes tegeleb rahvusvahelisel tasandil mardikate uurimisega metsas, on metsades puitu kahjustavad mardikad enamasti erinevad hoonetes levivatest mardikatest. Seega oht, et metsast tulevad mardikad tagasi, on kaduvväike. Mardikad lendavad hoonest hoonesse ja munevad puidulõhedesse. Puitu kahjustavad mardikavastsed, kes elavad puidus kuni 10 aastat. Seega töötlus on hädavajalik, muidu ei saa protsessi kiiresti peatada. Oluline on ka Uwe Noldti nimetatud ja teaduskirjandusest loetud asjaolu, et majasiku vastsed kahjustavad täiesti kuiva puitu ning domineerivalt maltspuitu (puidu ristlõike välimist osa). Puidu niiskusesisalduse vähendamine EI ANNA MAJASIKU TÕRJEL TULEMUSI. Uwe Noldt käis Ruhnu saarel korraldatud work-shopil muuhulgas selle sõnumi edastamiseks – enne töötlust õppige sihtorganismi (kahjurit) tundma.

Luuakse koos kohalike ettevõtlike inimestega ettevõte, mille põhitegevuseks on hoonete termotöötlus puidu mardikakahjustuste vastu. Tehakse taotlus EAS´i alustava ettevõtte stardiabi taotlemiseks (on ka teisi meetmeid).
Nimetatud ettevõte alustab ülejäänud hoonete mardikakahjustuse vastast töötlust projektmeeskonna juhendamisel.

Projekt ei tegele ainult Ruhnu kirikute probleemiga, vaid puitu kahjustavate seente- ja mardikatega Läänemere saartel ja rannikualal üldiselt. Seega ka Ruhnu saarel pole eesmärgiks mitte kirikute töötlemine, vaid mardikate populatsiooni oluline vähendamine lühikese perioodi jooksul. Selle eesmärgi täitmiseks on minu arvates parim lahendus ettevõtete loomine väikesaartel, kes siis ise hakkavad tegelema probleemi lahendusega. Projektimeeskond ainult nõustab neid ja vajadusel ka finantseerib vähesel määral. Siiski tuleb luua jätkusuutlik mehhanism probleemi jälgimiseks ja lahendamiseks. Olles ise ettevõtja, tegin ka esmased arvestused töötluse maksumuse osas – EAS´i finantsabiga seadmete ostmiseks tuleb 100 m2 hoone töötluse maksumuseks ca 2000 – 3000 EUR´i. Kultuuriministeeriumi ja Vabaõhumuuseumi Maa-arhitektuuri arengukavas on mõte kaasata finantseerimisallikate leidmiseks ka Siseministeeriumi meetmed.
Selle mõtte elluviimiseks on vajalik leida 2-3 asjalikku ja õppimisvõimelist Ruhnu saare elanikku, kes oleks valmis asutama ettevõtte ning hiljem ka tegelema reaalselt tõrje kokkuleppimisega ning elluviimisega Ruhnu saarel. Olen isiklikult valmis selle ettevõtte asutamist, vajalike seadmete loetelu koostamist, taotluste kirjutamist ning tõrje elluviimist nõustama. Kui tõrjet hakkaks teostama ettevõtte mandrilt või välismaalt, siis maksumused kasvavad 2-5 korda. Ma usun, et Ruhnu inimesed saavad hakkama.

Mardikate väljalennu ajast kuni sügiseni teostatakse kogu saarel mardikate püüdmist feromooniga liimpüünistega (ostetakse projekti eelarvest), mis paigaldatakse väljapoole hooneid spetsiaalsetele alustele.
Monitooringut metsades ja hoonete läheduses jätkatakse kuni projekti lõpuni.


Kui olete selle pika ja põhjaliku sõnumi läbi lugenud, siis kindlasti tekkis igaühes teist mõtteid. Ootan neid kohe maili-aadressile kalle.pilt@fabbiproject.eu . Projektimeeskond on üle 20 spetsialisti, kuid ilma teie mõteteta ei suuda me siiski tegevuskava ellu viia. Tänan kõiki, kes on aidanud käesoleva dokumendi valmimisel ning juba ette tänan kõiki, kes tulevikus oma mõtete saatmisega aitavad.

Parimate soovidega,

Kalle Pilt
Projekti FaBBi
Puidu seen- ja mardikakahjustused Kesk-Läänemere saarte ja rannikuala hoonetes
Projektijuht
www.fabbiproject.eu