Eestikeelsed "Ruhno" ja "Ruhnu" olid kasutuses tsaariajast kuni II Maailmasõja lõpuni, kusjuures enamlevinud nimekuju oli"Ruhno", seda ka ametlikes dokumentides (vt 1930. a maakorralduskaardid). Ajakirjanduses esines harva ka nimekuju"Runo". Pärast sõda jäi kasutusse ainult "Ruhnu".
Ruhnu-nimelisi laevu on teadaolevalt olnud 3:
"Runö" - Enne I Maailmasõda Vene Ida-Aasia kompaniile kuulunud laev.
"Ruhnu" - 1929. aastal asutatud laevakompaniile "G. Sergo ja KO" kuulunud mugav reisi- ja kaubalaev. Taanist ostetud aurik sõitis alguses Tallinn-Haapsalu-Kuivastu-Pärnu-Riia-Stockholm liinil, hiljem Tallinn-Visby-Kopenhaagen liinil. 1941. aastal sõitis "Ruhnu" venelaste staabilaevana Leningradi all miinile.
"Ruhnu"
"Ruhnu" - pärast sõda toodi Eestisse 3 Venemaal ehitatud Vaikse ookeani kalapüügilaeva, mis said siin nimeks "Kihnu", "Ruhnu" ja "Abruka". Laevad kohandati rannaliinide kaubaveoks, "Ruhnu" teenindas Roomassaare, Heltermaa jne sadamaid.
Loots Elmar Anniko (paremal) ja Kaug-Idast saabunud mootorlaeva "Ruhnu" kapten Boris Karlin. Tallinn, september 1955.
Tinglikult võib Ruhnu-nimeliste laevade hulka arvata ka puulaevaseltsi Vikan poolt ehitatud Ruhnu jahta "Runbjarn".
Ruhnu uue laeva nime kohta oleme arvamusel, et Eesti laeval olgu eestikeelne nimi. Ühe variandina väljapakutud rootsikeelne "Runö" on eestlastele raskesti hääldatav, ruhnukeelse "Run" hääldus rü:n aga valdavalt hoopis teadmata. Oluline tähis Eesti uuema reisilaevastiku nimepanekul on pandud Saaremaa Laevakompanii poolt "Saaremaa","Hiiumaa" ja "Muhumaa" liiniletulekuga. Olgu Ruhnu uue laeva nimi "Ruhnu", mis on ilus ja arusaadav nimi.
Bruno Pao
mereajaloolane
Kaarel Lauk
ruhnlane