Soomaal kanuumatkal käies korjasin paar kohalikku sarapuupähklit - ja ega neid seal rohkem polnudki. Sellega seoses meenus mulle, et Buldersi talu aida alt väljakaevamisi toimetades tuli ka sealt välja väga väikesi, tõenäoliselt sada aastat vanu sarapuupähkleid. Küsisin Endli käest järele: tõepoolest, tänapäevased, suuri pähkleid kandvad sarapuud on toodud nii Kihnust (nt Peeter Rooslaid tõi sarapuuistikud Kihnust) kui osaliselt Abrukast. Ka kasepuu on teadaolevalt toodud Ruhnu hiljem, eelmise sajandi esimeses otsas, kasepuude tol ajal istutatud ridu on säilinud nii Vitali poe ees kui paar-kolm tükki ka mujal külavahel. (Samas - meie talus on säilinud kasepuust tehtud lusikas. Ei saa muidugi välistada et ruhnlastest hülgekütid haarasid oma hülgeretkedel kuskilt sobivat puud lihtsalt kaasa.) Praegu metsades kasvav kask on ehk siis tollel ajal sissetoodud kaskede järelkasv. Ka valget leppa Ruhnus teadaolevalt ei kasva, kuigi on ehk olnud - Erast Parmasto väidab (Estonia Maritima nr 7, "Nature of Ruhnu island", 2005, lk 84): "Praeguseks on see lepaliik (harilik e valge lepp) saarel hävimas ja 2003. a ei leitud mõnel hukkumise äärel oleval puukesel enam ka seent."
Pildil vasakul Buldersi talu noore sarapuu pähklid, paremal Soomaalt korjatud.
Kaarel