Ühel hilisel sügisõhtul, peatas ulja jalakäija võigas krigin.
Vapustatud tundmatu tardus paigale, kui puuga löödud, ning proovis hõredasse õhtuhämarusse haihtuda.
Tänavalaterna võbelev kollane kuma ei lasknud sellisel sulskusel aga juhtuda, vaene hing pidi seisma seal, kus ta just parasjagu oli.
Järjekordne luud-lõhestav krigin väänas kohalolija silmad vägisi metsa poole, kust õhkus teepervele halli hirmu.
Juuksed tõusid tunnistaja kuklas kandadele, kui silm pimedas metsas seda õudust tasapisi seletama hakkas. Viimases hirmuagoonias, kus veri pumpas ohvri murduvas kehas kui varakevadine kasemahl, haaras ta oma super-multifunktsionaalse mobiil-telefoni ja vajutas "pildista", tõenduseks, mida tema silmad tol õõnsal õhtul pidid tunnistama!
Mida näed pildil Sina ?
(Foto on võetud Ruhnu saarel, Holma tee kurvis)
Marten