Juba mitmeid kordi on blogist läbi käinud I Maailmasõda seoses tuletorni saatusega, kui 1.mail (või 31. aprillil) 1915 sakslased dessandi Liivi lahte tegid ja Ruhnu tuletorni purustasid ja mõned (4?) sealset tsaari soldatit ja ohvitseri sõjavangi viisid. Ühe teise loo ettevalmistamisega selgus üks kurb seos veel:
I ilmasõja käigus panid venelased juba 1915. aastaks miinitõkke Kolkast Ruhnu saareni. Hiljem sõja käigus lisandus üks miinitõke veel, siis veidi lõunapoolsele liinile (kuni Gretagrundini). Miinitõkkel uppus ka mitu laeva, võimalik et mõni ka üsna Ruhnu lähedal. Pärast sõda traaliti arvatavasti enamik neist välja, aga küllap mõni pääses lahti (või oli juba veeskamisel lahti pääsenud)ja hulpis niisama ringi kuni kuhugi randa välja jõudis.
Küsisin ükskord Ellen Jägerilt Johannes Andersi saatuse kohta ja Ellen kirjutas mulle nii: "Midsummer 1920 some young people moved a mine from the shore of Pärs udden to Meagjardo. They wanted to make a bonfire. The mine exploded and killed 2 or 3 people. Many were also injured. Looks like Johannes Anders was one who was killed."
Ruhnu koduka ajaloo osast saab lugeda (1920): "Ruhnu poisikeste leitud meremiini plahvatuse tagajärjel on 3 inimest surma saanud, 7 vigastatud ja 3 tuuleveskit purustatud." Tolleaegset ajaleheteadet ei ole mul veel õnnestunud lugeda, kui mandrile satun siis uurin välja.
Kurva lõpetusena saab veel lisada Ruhnu sugupuude uurija Bertil Björkilt saadud andmed Andrsi talu Johannese eludaatumite kohta: sündinud 02.07.1900, surnud 02.07.1920...
Pildil väljavõte sõjaajaloolaste Mati Õuna ja Hanno Ojalo 2011 ilmunud raamatust "Võitlused Läänemerel 1914-1918". Originaal pärit H.Rollmani raamatust "Der Krieg in der Ostsee", Berliin, 1929.
Kaarel