Uue kuu alguses on plaanis sõita üheskoos laevaga Kuressaarde või Pärnu, et teha mõned Kevadised sisseostud aiandus maailmas. Täpsemalt, saab infot anda siis, kui laeva graafik end praktikas tõestab.
Aga seniks veidi nõu, mida mai kuu sees, aias teha võiks. Ja muidugi mõtteid, mida suurelt maalt laevaga tuua vaja, sinu aeda .
AIAPIDAJA TEGEMISED MAIS.
Mullaharimist on õige aeg alustada siis, kui vihmaussid pinnasest välja poevad ja mulda pihku võttes ei hakka käsi enam külmetama ning kokkupigistatud muld ei eralda vett ega muutu sitkeks klimbiks, vaid pudeneb poetades parajalt laiali.
Mais on aeg:
• viimane aeg tellida pereõunapuu või pirni, ploomi ja kirsi perepuu;
• külvata aedhernes ja põlduba ja seda mai esimestel päevadel, siis ei lähe nad ussitama. Külvisügavus hernel ja põldoal olgu vähemalt 5–6 cm kergemal mullal ja 4–5 cm raskel mullal. See kaitseb külvist lindude eest;
• külvata sibulaseeme kui mullasoojust on 2–5°. Hilisemal külvil ei pruugi kogu seeme idaneda. Ka tippsibulad panna maha varakult, kui suurem öökülmaoht möödas. Tippsibulaid peab katma 1–1,5 cm paksune mullakiht. Liiga sügav istutus soodustab putkumist, liiga pindmisel tekib niiskusepuudus ja sibulad ei juurdu hästi;
• külvata ka suhteliselt külmakindlate tõusmetega ja madalal temperatuuril idanevate seemnetega köögiviljad nagu porgand, petersell, kaalikas, till, naeris, redis, rõigas, salat, mustjuur ja spinat;
• külvata kurgi- ja kõrvitsaseemet istikute ettekasvatamiseks;
• harjutada toas ettekasvatatud istikuid välisõhuga, enne istutamist mitme päeva jooksul;
• viimane aeg istutada paljasjuurseid hekitaimi. Taimed lõigata pärast istutamist ⅔ peale tagasi, et saada tihedat hekki;
• enne lehtede täielikku puhkemist istutada ümber aias kasvavaid põõsaid koos mullapalliga;
• külvata muru;
• külvata otse peenrale suvelilli nagu saialill, päevalill, kolmos, rukkilill, kilbirohi, lilluba, mungalill ja lillhernes;
• kaitsta puhkenud pungi ja õueistutatud taimi öökülmade eest kattelooriga;
• viia läbi aiataimede ja muru kevadväetamine;
• istutada maha gladioolid kui mullasoojust on 10 cm sügavusel on 10°;
• istutada õue suvelilled, alustades võõrasemadega, sest nemad taluvad hiliseid öökülmi;
• istutada välja varajane peakapsas, punane peakapsas, ka käharkapsas. Rooskapsas istutada pärast teisi, lillkapsas katta kattelooriga võimaliku öökülma vastu;
• panna maha kartul, kui muld on parajalt soe ja niiske
• alustada varakult umbrohutõrjega, sest hiljem on tõrjumine palju vaevalisem. Umbrohtu tasub niita ka aiaga piirnevatelt aladelt, nii satub vähem umbrohuseemneid oma aeda.
• viimane aeg tellida pereõunapuu või pirni, ploomi ja kirsi perepuu;
• külvata aedhernes ja põlduba ja seda mai esimestel päevadel, siis ei lähe nad ussitama. Külvisügavus hernel ja põldoal olgu vähemalt 5–6 cm kergemal mullal ja 4–5 cm raskel mullal. See kaitseb külvist lindude eest;
• külvata sibulaseeme kui mullasoojust on 2–5°. Hilisemal külvil ei pruugi kogu seeme idaneda. Ka tippsibulad panna maha varakult, kui suurem öökülmaoht möödas. Tippsibulaid peab katma 1–1,5 cm paksune mullakiht. Liiga sügav istutus soodustab putkumist, liiga pindmisel tekib niiskusepuudus ja sibulad ei juurdu hästi;
• külvata ka suhteliselt külmakindlate tõusmetega ja madalal temperatuuril idanevate seemnetega köögiviljad nagu porgand, petersell, kaalikas, till, naeris, redis, rõigas, salat, mustjuur ja spinat;
• külvata kurgi- ja kõrvitsaseemet istikute ettekasvatamiseks;
• harjutada toas ettekasvatatud istikuid välisõhuga, enne istutamist mitme päeva jooksul;
• viimane aeg istutada paljasjuurseid hekitaimi. Taimed lõigata pärast istutamist ⅔ peale tagasi, et saada tihedat hekki;
• enne lehtede täielikku puhkemist istutada ümber aias kasvavaid põõsaid koos mullapalliga;
• külvata muru;
• külvata otse peenrale suvelilli nagu saialill, päevalill, kolmos, rukkilill, kilbirohi, lilluba, mungalill ja lillhernes;
• kaitsta puhkenud pungi ja õueistutatud taimi öökülmade eest kattelooriga;
• viia läbi aiataimede ja muru kevadväetamine;
• istutada maha gladioolid kui mullasoojust on 10 cm sügavusel on 10°;
• istutada õue suvelilled, alustades võõrasemadega, sest nemad taluvad hiliseid öökülmi;
• istutada välja varajane peakapsas, punane peakapsas, ka käharkapsas. Rooskapsas istutada pärast teisi, lillkapsas katta kattelooriga võimaliku öökülma vastu;
• panna maha kartul, kui muld on parajalt soe ja niiske
• alustada varakult umbrohutõrjega, sest hiljem on tõrjumine palju vaevalisem. Umbrohtu tasub niita ka aiaga piirnevatelt aladelt, nii satub vähem umbrohuseemneid oma aeda.
Marten