Laev mis ehitati "arvestades kõiki ruhnlaste soove", polegi niimoodi ehitatud. Kohe esimestest reisidest saadik pole võimalik kiirkatamaraaniga saarele tuua ei auto- ega paadikütust, sest need on ohtlikud veosed. Või kui võib, siis liitristes pakendites, needki peavad vastama vastavale sertifikaadile.
Sellest nädalast on tulnud uus teade Veeteede Ametilt: autod on samuti ohtlik veos, ka neid pole võimalik tuua-viia kui nad ei vasta IMDG koodile. See ilmselt tähendab, et reisijad ja autod ei tohi reisu jooksul samas ruumis koos asuda.
Laeva ehitamise aegu kahandati reisijate salongi pikkust, et autodekk ikka äramahuks ja tulevikus ei peaks enam tellima eraldi Amalie reisu. Auto on ka Ruhnus esmatarbekaup, samuti nagu kütus neile. Nüüd on kahanenud võimalike reisijate arv ja neljarattalisi kah ei saa ülemere remonti saata. Ja kütuseveoks peetakse vallavalitsuse tasandil läbirääkimisi eraldi laeva saamiseks. Hetkel tundub, et ruhnlaste soovidega on pillapalla käidud ja ainult laevagraafik on sellest võitjana välja tulnud.
Maamehe mõistusega võttes kipub bürokraatia ja määrustevägi tagantjärele ühele ilusale ettevõtmisele 1:0 ärategema. Küsimus selline, et miks siis laevaehitamiseaegu nende nõuetega ei arvestatud, jääb vurinal õhku lendama.
Priit
PS! Tervisekaitse Amet on tõenäoliselt järgmine eeskirjade saatja, sest produktideveoks pole laeval nõuetekohast jahutusega ruumi, piima ning lihatooted saabuvad jumalaarmust just samal temperatuuril nagu parasjagu õues juhtub olema. Tuleb vist sellekski eraldi laev leida.