Käesolevaga alustab blogi toimetus 1924. aastal Ruhnus viibinud Eesti Rahva Muuseumi töötaja Ferdinand Leinbocki käsikirjalise teadete aruande katkendite publitseerimist. Püütud on säilitada originaali kirjaviis, tähemärgid jm. Vajadusel sulgudes olev on Kaarli toimetatud.
Kaarel
Sissejuhatuseks
Minu ruhnusõitu 1924 a. suvel, mis
kestis just kuu aega (9.VII-9.VIII), ei saa pidada kõige
kordaläinumaks. Esiteks tuli Kuressaares tervelt 10 päeva oodata,
kuni ruhnulased posti järele sõitsid, et nendega koos saarele
pääseda. Post käib Ruhnu nimelt ilma kindla tähtajata, umb. 2
korda kuus ja sedagi vaid suvekuudel, kuna talvel novembrist
aprillini pole mingit ühendust.
Teiseks sattus minu Ruhnus viibimise
aeg ühte sealse rehepeksu hooajaga. Minu saarele jõudmise päeval
(21.VII) lõpetati parajasti rukki külvi ja järgnes kohe rehepeks,
mis kestis minu ärasõiduni (5.VIII), kus juures inimestel väga
vähe aega leidus jutuajamiseks. Tuli kasutada teadete saamiseks
eestkätt paari haiget meest (vallavanem Matts Anders, Peter Ulas) ja
teistelt ainult juhuslikult ühte-teist pärida, kus juures asjade
ostmine veel oma jagu aega võttis.
Kolmandaks tõi sõit primitiivses
Ruhnu postilaevas, mis veel sattus tormi ja piksevihma kätte, ränga
külmetuse kaasa, millele järgnes pikaajaline influentsa ja nohu,
mis töövõimet tuntavalt vähendas.
Enam-vähem üksikasjalisemad on saadud
teated hülgepüügi ja kalastuse, põllutöö ja söögimajanduse
alalt. Need alad on ka omandatud asjade hulgas täielikumalt
edustatud. Üsna juhuslikud on teated rahvariietest, mis Ruhnus on
väga mitmekesised ja huvitavad.
Üldiselt ollakse Ruhnu vastutulelik ja
jutukas, eriti siis kui viina on pakkuda. Et mehed peale emakeele
(rootsi) veel saksa-, eesti-, läti-, soome-, isegi venekeelt
räägivad, on nendega jutustamine hõlbus. Naistest oskasid ainult 4
eestikeelt (Pers Olga, Skallos Miina, Isaks Magdalena, Prus Madle),
mõned ka saksakeelt, enamus aga ainult kodumurrakulist rootsikeelt,
nii et nendega läbisaamine raskem.
(---) Dr. E. Kleini Runö-teose
ilmumise tõttu 1924 a. lõpul on mitmed alad siin jäetud
puudutamata, kuna mainitud teos neid käsitab laiemas ulatuses kui
siin võimalik.
Tartus, 10.X.25
F. Leinbock