Kalastus
Kalastus mängib Ruhnus loomulikult tähtist osa, kuna kala üks
tähtsamatest toiduainetest on. Kalu saadakse saare ümbrusest üsna
rohkesti. (---) Püügiriistad pole Ruhnus ei paremad ega halvemad
kui keskmiselt mujal Eestiski. Vanemad püünised olid kõik kodus
valmistatud. Nüüd minnakse juba osalt ostetud püüniste peale üle.
Ruhnulastele omase kalduvuse tõttu kõigist asjust suuri tagavarasid
pidada leidub siin küll rohkemal arvul kui vist kusagil mujal vanu
püüniseid, mille iga ulatab tagasi isegi 18-dasse aastasatta.
(---) Peamine kalapüügi aeg on kevadeti ja sügiseti. Talvel
lähevad kalad kõik sügavamale merde ega pole enam kättesaadavad
(Anders Matts). (---) Pehme talvega katsutavat ka jää alt püüda,
kuid harilikult väikeste tagajärgedega.
(---) Hilissügisel peetakse võrke ainult 2-3 tundi sees, nii et
püüdjad vahepeal randa ei tulegi, vaid paadiga võrgu juurde
jäävad. Kogu ööks ei või siis sellepärast võrke merde jätta,
et meretigud ehk kakantid need katki sööksid (Anders Matts). (Siin
on mõeldud ehk merikilki, mis ka praegu tavaline on. Tänapäevastest
materjalidest võrke nad õnneks katki ei näri. - K) (---) Praegu on
tarvitusel ainult puuvillased vabrikus tehtud kiluvõrgud, mida
ostatakse Tallinnast. Peente silmade tõttu tuleb see odavam osta kui
omal kududa. (---) Kilu hooaeg on oktoobris. (---) (Räime)püügihooaeg
on kevadel: aprillis, mais, juunis. (---) Siiapüügi hooaeg on
oktoobris. Püütakse neid aga kevadest, mere lahtiminekust kuni
mardipäevani. Siigu saab üksi vaikse ilmaga, kuna räime ja turska
saab ka tuulega.
Võrgud olid vanasti kõik linased, nüüd enamasti puuvillased. Ühed
kui teised tehakse kodus, peale kiluvõrkude, mis kõik ostetud.
(---) Naised ketravad võrgulõnga vokkidega valmis, mehed kujavad
huiga, mida mitmes erisuuruses võrgusilmade suuruse järele.
(Tänapäeval kutsutakse nimetatud riistapuud uiks – K.) (---) Ühe
võrgu kudumiseks, kui õhtul ja hommikul à paar tundi töötada,
kulub pea terve talv.
Noodaga püütakse ainult lesta. (---) Lesta püütakse kevadest
sügiseni, kuid peamine püügiaeg on jaanipäeva ümber. Saak on
harilikult 200-300 lesta ümber, kuid alates 30-st loetakse seda ka
juba rahuloldavaks. (---) Lestad Ruhnu ümbruses on hästi pisemad,
kui Kuressaare ümbruses saadavad.
(---) Põhjaõngedega püük on (Matts Anders teatel) on õpitud a.
30-25 tagasi Tallinna meestelt. Olnud keegi kilupüüdja Juhan, kes
Ruhnu mehi sel teel turski püüdma õpetanud.
Isaks` Isaki teatel lõigatavat ahingaga püütud angerjatel kohe pea
noaga kukla pealt katki, et nad rutem sureks. Vanemad mehed
toimetavat seda koguni ilma noata – hammustades. Vahel hammustavat
ka angerjas mehe keel või huule sisse. Et seda ei juhtuks puhutavat
angerjale enne suhu.