Allikad
Siin esitatud kirjeldused põhjenevad
peaasjalikult järgmistelt isikutelt saadud teadetele.
Brakman Arseni, Ruhnu komandant ja tuletorni ülem, peale
selle veel politseinik, metsavaht, tolli- ja piiripolitsei ametnik
j.n.e. Eestlane, perekonnamees, u. 30 a. Vana, end. meriväe
ohvitser. Elab Ruhnus 1921 a. alates, kus hästi kodunenud ja
ruhnulastega heas vahekorras. Temalt teateid ühiskondliku korra,
pidude, söökide jm kohta.
Östermann Matts, Anders-perest, ruhnlane, 1924 a. Ruhnu
vallavanemaks. Üks vähestest perekonnanimega meestest, mille peale
teatud määral uhke. Vanus 60 a. ümber. Esivanemad Vormsist tulnud.
Kõneleb ka eesti- ja saksakeelt. Temalt teateid hülgepüügi kohta.
Östermann Johannes, sama pere teiselt poolt. Ainukese Ruhnu
kaupluse pidaja. Umb. 25 a. vana, naisemees. Kaunis räpakas härra,
pea kogu saarega vastuolus, selle tõttu aga ka jutukam kui teised.
Oli 1923/24 a. talvel käinud ühes teise mehega üle jää
Kuressaares ja toonud sealt hülgekelguga posti kaasa, mis oli
esimene sarnane juhtumine. Teateid hülge- ja kalapüügist.
Ulas Peter, Ulas-perest, 30 a. vana (hiljem tuntud kui Peter
Shönberg ja kui Peeter Rooslaid - K). Meistrimees, kuigi iseõppinud.
Teeb kuldsepatööd, joonistab, maalib. Tema tehtud on Dr. Kleini
Runö, lk ... toodud akvarellid j.m. Joonised. Teenib oma töödega
lõbureisijailt head raha. Temalt teateid ehetest, peakatetest jm.
Mickos Malla, Mickos-perest (hiljem Magdaleena Melders - K).
Umb. 50 a. ntelligentne eit. Räägib hästi saksakeelt ja omab palju
tuttavaid Riias, Kuressaares jm. Ühes sama pere II poolel elava
Mickos-naisega mõlemad kuulsaimad rätsepatöö-meistrid üle saare.
Neil üksi olla puu-schnitid riiete õmblemiseks. Valmistanud mitmele
muuseumile tellimise peale ruhnu vanemaid ülikondi. Teateid
riidetööstusest.
Pers Olga, Pers-perest (õige on Pärs - K), perepoja naine,
u. 30 a. vana. Naisaarest pärit, elanud ka Tallinnas ja Peterburiski
(?). Oskab hästi eestikeelt ja kõneleb Ruhnu kommetest tihti
arvustavalt. Teateid naiste käsitöödest.
Pers ..., eelmise meheisa, üle 60 a. vana. Räägib hääl
meelel soomekeelt, mida oskab Ruhnus kõige paremini. Teateid
põllutööst j.m.
Kokas Tomas, peremees Kokas peres, ligi 50 a. vana. Räägib
kogu perega kaunis head saksakeelt. Tema tütardest on kuulus
Kokas-Lisa, tuntud oma laialdaste austajate tõttu Riiast Kuressaare
ja Tallinnani, mille „tagajärjena“ tal ka u. 7 a. vanune
väljaspool abielu sündinud tütar. Oli muu seas 1922 a. Sügisel
Tartus prof. T.H.Kjellini teenijaks (Tor Helge Kjellin – Rootsi
kunstiajaloolane ja Tartu Ülikooli esimene kunstiajaloo professor
aastatel 1922-1924 - K). Isalt teateid põllutööst,
söögimajandusest j.m.
Isaks Fredrik, u. 50 a. peremees. Naine oskab eestikeelt.
Teateid riietest, söökidest, pulmadest j.m.
Iskas Isak, u. 45 a. vana, kehvemaid (kehval järjel? - K)
peremehi Ruhnus. Teateid kalastusest jm.
Jons Fredrik, u. 60 vana, rikkaim peremees Ruhnus. Kutsutakse
„Ruhnu juudiks“ ihnuse tõttu. Kaval ja osav mees, kaunis
arenenud. Lühemaid teateid põllutööst j.m.
Hollingers Johan, u. 50 a. Soliid ja asjalik. Teateid
veesõidukitest.
Hollingers Peter, eelmise värske poolemees. U. 40 a. vana.
Terminoloogiat j.m.
Berens ..., u. 60 a. pereisa. Kehv mees. Kalastusest.
Mass Henrik, jõukas u. 55 a. peremees. Teateid kalastusest.
Lorentz Juhan, u. 40 a. peremees. Kalastusest teateid.
Ulas Juhan, u. 50 a. vana, Peetri naaber. Teat. kalast. j.m.