Tohuvapohu
Vaikselt nagu…
aeglaselt käib kell.
Suvi veel on kaugel,
ilm kui unenäos.
Kaksteist tumma inglit,
on mu kapi peal.
Sinna tahab veel üks,
tal kohta pole seal.
Päike paistab õhtutaevas,
olles suur ja soe.
Üks neiukene märkab laevas
...
Autorid: Helga, Anne, Vello, Mitja
***
Vaikselt nagu pisar laugel
aeglaselt käib tuul.
Kallas on veel kaugel,
ilm kui sosin suul.
Aknast paistab õhtutaevas,
ehakuma suur ja soe.
Üks madrus tasu märkab vaevas
ja õnn tal kiirelt rinda poeb.
Väiksed kalakesed laintes
suurtest näevad und.
Ilmaruum on äkki vaikne,
puudub marutormi tund.
Autorid: Kristel, Andres, Marten
***
Vikerkaar
Vaikselt nagu merelaine
aeglaselt käib aeg me ümber.
Meie unistus veel on kaugel,
ilm kui tuul.
Kaksteist tumma kivist inglit,
on mu ihu peal.
Sinna mahuks veel üks,
tal ruumi pole seal.
Päike paistab õhtutaevas,
ketas suur ja soe.
Üks süda märkab hinge
ja sinna kiirelt poeb.
Väiksed lapsed
suurtest näevad und.
Kõik on äkki vaikne,
puudub lõunatund.
Kõik on ammu läinud
üksi olen ma.
Kapist ronin välja,
sõbra juurde jooksen, jah!
Siis vaikselt nagu ühte
meid kahte jälgib vikerkaar.
Me istume koos rannal
ja homme läheb kõik heax.
Autorid: Martin, Viktor, Tiina, Luise, Martis
***
Mõttetus
Vaikselt nagu puhub midagi
aeglaselt käib kellaaeg.
Võrgulobi on veel kaugel,
ilm kui selline on hea.
Kaksteist tumma inglinäoga soomusselga seal,
on mu punutise peal.
Sinna lisaks tuleb veel üks,
tal rahu, õnne, armastust pole seal.
Valusa, ent magusana paistab õhtutaevas,
päike lebab horisondil, nõnda suur ja soe.
Üks merel uitav vahulaine märkab näki selga seal
ja peitu kiirelt poeb.
Väiksed lärmavad koerapojad
suurtest näevad und.
Tuba nii on vaikne,
puudub rahu tund.
Kõik on ammu koju läinud
oh, nii üksi olen ma.
Krapsan püsti, ronin välja,
sinu juurde jooksen , jah!
Siis vaikselt nagu…
meid tõpraid jälgib terve ilm.
Me istume koos, aga öelda pole midagi
ja nii see jutt läeb kõik mõtteta, sisuta.
Autorid: Jüri, Nils, Priit, Liis, Külli
***
Õhtulaul meile
Vaikselt nagu vees
aeglaselt käib kell
Ruhnu veel on kaugel,
ilm kui pärapõrgus.
Kaksteist tumma ruhnlast
on mu paadi peal.
Sinna ronib veel üks,
tal ruumi pole seal.
Päike paistab õhtutaevas,
pannkook suur ja soe.
Üks vares märkab kaarnat
ja peitu kiirelt poeb.
Väiksed kalad
suurtest näevad und.
Kõik on äkki vaikne,
puudub söögivahetund.
Kõik on ammu läinud
üksi olen ma.
Laua alt ronin välja,
poe juurde jooksen, jah!
Siis vaikselt nagu rahvamajas
meid Kadri jälgib pingsalt.
Me istume koos kuuekesi
ja hästi läeb kõik meil.
Autorid: Maiu, Udo, Heiki, Janek, Piret, Aare