Aiandusnurk.

Roheline sibulavars on selline aiasaadus, mida kohe igale poole pista võib.
Vähe on sööke kuhu see energiline geenius ei sobiks. Kevadel on lausa hädavajalik saada tagasi Talvel kulutatud vitamiinid, värske sibul tõttab siin meile esimesena appi. Tema näol on tegemist taimega mis vähe nõuab, aga palju annab. Seepärast pole ka mõtet raisata sibulale palju peenra ruumi, mida ta tegelikult ei vaja. 
Üks mõte kuidas säästa ruumi aiamaal, on selline: 
    

1. Täida pudel lume või jaheda märja mullaga. Aja lõkkes kuumaks sobiva
kaliibriga raudtoru ning sulata augud pudelisse (plastikut lõigata noa või kääridega on jube kehv).

2. Täidetud ämbrit raputades, valgub muld kõikidest aukudest korraga sisse,
tehes täitmise hõlpsaks. (Soovitan sobiva vaiaga vahepeal mulda
pudelis kihiti tihkemaks tampida). 

3. Suru pudelis keskelt,kaelast põhjani läbi mulla, üks kanal, ning täida see veega.
(Kanal kiirendab mulla ühtlast märgumist)

4. Vajuta näpuga sobivad istutuspesad, nagu sa seda peenralgi teed,  pisikese kaldega
pudeli põhja suunas. (Nii tagad sibulate püsimise pudelis, ennem kui nad juurduvad).

5. Olenevalt ilmade soojusest, võid juba mõne päeva möödudes nautida tulemusi.
Valminud on päris säästlik sibulapeenar,mida on lihtne kasta ning mida võib igalepoole
kaasa võtta. Kasvõi merereisile. (Esiplaanil olev 5.l pudel mahutab 50 sibulat, taustal
olevad 7.l pudelid hoiavad endas igaüks 72 sibulat).

Sellised konteiner-peenrad on lihtsad teha, hooldada ning transportida.
Kevade edenedes on mul plaanis sarnaselt sibulatele, istudada pudelitsesse
veel erinevaid maitsetaimi, nii, et lõpuks oleks võimalik terve salati
materijal endaga reisile kaasa võtta.

Ilusat ja innovaatlist Kevadet !

Marten.