Demokraatlikud valimised

Ruhnu valla kodulehel on avaldatud seekordsetes valimistes osalevate inimeste nimekirjad. Nimekirjad inimestest, kes soovivad olla seotud Ruhnu järgmise nelja aasta arenguga, inimesed kes arvavad, et nendel on kohustus ja õigus suunata Ruhnu  elu paremuse poolele.
Kuna kohalikus keskonnas on ilmselgelt jõujooned ja omavahelised suhted paika loksunud, siis pole ükski valimisliit ega ka üksik kandidaat oma valimisplatvormiga välja tulnud. Jälgides nn. kohalikke väljaandeid interneti avaruses, võiks siiski konstanteerida, et valimisplatvormid on kõigil kandidaatidel olemas.
"Ruhnu 17" ei hakka millegagi silma. Sama seltskond on Ruhnut hallanud juba 8 aastat. Ametlik valla lehekülg on kuivemast kuivem, ametlikult ei juhtu Ruhnus enam-vähem mitte kui midagi. Vallavanem on puhkusel, liiklusgraafikud suviseks-talviseks hooajaks, välja kuulutatud konkursid (mis millenigi ei vii), jne on ainuke info mida ruhnu.ee-st saab lugeda. Silma hakkab, et võim on end rahvast distantseerinud, ei suhelda inimestega, ei vahetata teavet, on enesekeskne. Pole ka ime, vallavalitsus koosneb ju inimestest, keda vallavanem on valinud, inimestest, kes on pikka aega Ruhnus elanud, vanaks saanud ja igatsevad ainult vaikust ja rahu. Sarnastest inimestest koosneb ka "Ruhnu 17" valimisliit. Loosung "Mina olen vana nõukaaegne inimene ja tean, kuidas asjad käivad" on nende moto. Ainukese erandina võiks nende seltskonnast esile tuua Rainer Koltsi, kes on vaatamata oma nii ütelda erus olemisele, suutnud säilitada vaimuerksuse ja toimetab oma igapäevaelus ka väljapoole suunatud konkreetse tulemuse nimel. Ülejäänud elavad oma elu külaelust eraldi, suhtlevad napisõnaliselt ja nende panus avalikus elus on minimaalne. Aga samas on nende käes võim. Kurb.
Valimisliitu "Ruhnu" esindab Ruhnu blogi. Sädelev ja päevakajaline. Räägib rõõmudest, aitab inimesi, muudab kodusaart atraktiivseks. Inimesed, kes esindavad valimisliitu "Ruhnu", tegutsevad igapäevaselt avatud maastikul, veavad edasi kohalikku elu nii majanduslikult kui ka kultuuriliselt, korraldavad talguid, ehitavad maju, tegelevad saare külalistega. Nemad on need, kes on loonud Ruhnu maine. Loomulikult ei ole nad rahul peale surutud arengu pidurdamisega. Kui vallal on arengukava ja kava vedeleb vallavalitsuse sahtlis teiste "tähtsate" paberite all, siis "Ruhnu" esindajad pole olukorraga üldse rahul. Kus on lubatud koolimaja, miks vallavanem kutsub lihtsate tööde tegemiseks Ruhnu tööjõudu Eestist, samal ajal kui kohalikud inimesed vajavad tööd ja suudaksid isegi need tööd ära teha, millal ja missuguse graafiku alusel saab Ruhnu kevadel või siis talvel,  kuhu peaksid elama asuma meie järgmine põlvkond, kus kohast tekivad järgmise talve küttepuud, miks valla maade ja varadega heaperemehelikult ei tegeleta ja veel palju teisi küsimusi on nende suul. See on mure ja hoolivuse märk. Kaarel Lauk on valimisliidu "Ruhnu" eestvedaja, otsekohene ja skandaalnegi. Tema on ilmselgelt võimul oleval valitsusel pinnuks silmas, tahab ikka konkreetseid vastuseid ja on pea ainuke tänasest volikogust, kes teemadesse süveneb ning lihtsalt käsu peale mõttetuste poolt ei hääleta.
Üksikkandidaadina kandideeriv Heiki Kukk ei oma mingit isiklikku virutaalset hääletoru. Pigem mahub ta samuti Ruhnu blogi platvormile. Toimekas nagu ta on, ei soovi ta ennast seostada "Ruhnu17" seltskonnaga. Temal ju ka ikka Ruhnu asi hinge peal. Kus abi vaja, seal Heikit kohtab. Avatud ja lahtine hing, nagu ta on, suhtleb ta kõigi ruhnlastega, abivajaja võimueelistused on tema jaoks kolmanda järgu teema.
Kokkuvõttes tahaks öelda, et Ruhnu elanikud, suveturistid ja sugulussidemetega seotud ruhnlased, valige mõistuse ja südamega, siis saate uue ja tulemuslikuma valitsuse.
Priit