Karupäev

Täna on väljas paras karuilm. Mitja andis kaheksa aasta tagustest sündmustest põhjaliku ja analüüsiva ülevaate.
Aksel arvas: "Kui ei ole näind, ei tohi rääki. Kuigi aimata muidugi võib."
Kui siis kõik hommikulaua äärde kogunenud kordamööda karusaaga teemal kirjutades oma fantaasial lennelda lasksid, sündis niisugune versioon Ruhnu karust:  

 

Karu jäljed rannal.
Sulev nägi esimesena Kuunsi rannas karu jälgi, mis olid piisavalt suured, et mitte jätta olukorrale reageerimata. Pärast arutelu otsustati ühiselt, et see suur loom tuleb kinni püüda. Kokku aeti Ruhnu mehed, mandrilt tulid jahimehed ja nii see jaht algas.
Kaheraudsed löödi läikima ja saapad viksiti hülgerasvaga. Koguti kokku kõik Ruhnu koerad, nii suured kui ka väikesed, et nad karujahil abiks oleksid.
Karu nähti siin ja seal, aga päris ligi ei pääsenud keegi. Karu oli, on ja jääb!
Üsna pea hakkasid saarel levima igasugu erinevad versioonid mesikäpa saatusest.
Üllatavalt paljudes aedades suitsesid korraga suitsuahjud, grillahjud. Samuti tehti soojade ilmadega tuld majade ahjudesse...
Olid ikka toredad ning vägevad jäljed rannas, ise poleks küll osanud selliseid teha. Vahel ulatus karurada sadamani välja. Seal vist ehmatas jõujaama müra Oti jälle metsa tagasi. Igatahes ei teadnud pätajalg ametlikust piirijaotamisest tuhkagi.
Aga need olid ainult kahtlused. Ju ta ikka ära ujus, nagu oli tulnudki.