Eesti saarte
folklooripäevade/pärimuspäevade ajaloost
1996.aastal hakati Eesti saartel igal aastal
korraldama Eesti saarte maanaiste kokkutulekuid, mis alates 2003.aastast muutusid Eesti
saarte folklooripäevadeks (2012.a. ümber nimetatud pärimuspäevadeks).
Initsiaatoriteks on alati olnud Eesti Saarte Naiskogu (Eesti Saarte Kogu
allorganisatsioon) ja saarte naisorganisatsioonid. Üritused viiakse tavaliselt
läbi igal aastal erineval saarel vastava saare
kodanikuühenduste-naisorganisatsioonide poolt koostöös nende saarte kohalike
omavalitsuste ja saari omavate maakondade rahvakultuurispetsialistidega. Pärimuspäevad on kujunenud populaarseteks ja
oodatud üritusteks.
Saarte pärimuspäevad on
saarte elanikke siduvad, saarte pärimuskultuuri väärtustavad ja arendavad
üritused.. Põhimõtteks on ikka olnud Eesti saarte pärimuskultuuri uurimine, arendamine ja
näitamine.
Pärimuspäevad on toimunud: 1) Saaremaal Mustjalas (2003.a., põhiteema „Mustjala pulm“), 2) 2004.a. Muhus (põhiteema „Töö ja lauluga läbi
elu“), 3) 2005.a. Hiiumaal (põhiteema
„ Rahvariie ja rahvuslik riie läbi
aastate“), 4) 2006.a. Vormsil (põhiteema
„Rahvuslikud elemendid ja motiivid kaasaegses käsitöös“), 5) 2007.a. Abrukal (põhiteema „Taimed rahvameditsiinis “), 6) 2010.a. Ruhnus (põhiteema „Kala“), 7) 2011.a. Pranglil (põhiteema „Saarte rahvuslikud
mängud“), 8) 2012.a. Manõjal (põhiteema „Vanad seltskonnatantsud – ehe
pärimus ja kogukonna traditsioon“ ja 9)
2013.a. Aegnal (põhiteema jutuvestmine teemal „Meri annab,
meri võtab“, õhtul õpiti ja tantsiti
üheskoos Kihnu ja Muhu vanu seltskonnatantse) .
Manijal soovitas pr.
Ingrid Rüütel folklooripäevad ümber
nimetada pärimuspäevadeks.
Alates 2012.aastast
hakati korraldama ka saarte laste pärimuspäevi
(2012.a. Kihnus, 2013.a. Muhus).
2014.a. toimuvad Eesti
saarte 10. pärimuspäevad Saaremaal (lapsed
ja täiskasvanud koos), märksõna „Koosmäng“.
Alati on päevakorras ka ettekanded ja arutelu (nn mokalaat)
erinevatel pärimuskultuuri teemadel.
Pärimuspäevadel toimunud aruteludel on
edasise tegevuse kohta arvatud
järgmist.
-
Eesti saarte
pärimuspäevi tuleb tingimata jätkata;
-
Arutada tuleb
saarte pärimuskultuuri aktuaalseid teemasid ja probleeme, pärimuspäevade
edasist korraldust, saarte noorte kaasamist pärimuspäevadele;
-
Osalejateks
peavad olema eeskätt Eesti saared. Eraldi seltskond on rannarootslased, neil on
ka oma selts, neid peab samuti kaasama;
-
Folklooripäevade
kavas peaks olema ka käsitööde näitusi, käsitöötubasid jne;
-
Seni pole
välismaalt külalisi kutsutud, kuna projektipõhine rahastamine pole seda
võimaldanud;
-
Osavõtjate
arv võib olla nii suur, kui korraldaja saar suudab vastu võtta (majutada,
toitlustada ). Jne.
Sel aastal toimuvad pärimuspäevad Saaremaal Mändjalas 22-24 augustil.
Kes soovib Ruhnu saart esindada palun andke teada 8. aprilliks emailile rahvamaja@ruhnu.ee
Andre