"Muljeid piiskopi külaskäigust
kirikute juubelipäewadele.
Meresõit ja wastuwõtt. Laupäewal,
21. augustil 1937. a. alustasid meresõitu Ruhnu saarele piiskop
Rahamägi, rootsi praost Pöhl, Tallinna Jaani koguduse õpetaja
Tähewäli, „Eesti Kiriku“ esindajana nende ridade kirjutaja ja
peale nende ajakirjanik A.Aspelin ning Wormsi koguduse õde Maria.
Sõitsime Pärnust kirikunoorte päewilt weeteede walitsuse
mootorpaadil „Ruhnu“ kapten W.Karineeme juhatusel. (---) Elamus
enesest on sõit Pärnust Ruhnu suunas. Oli pilwitaw taewas
wäljasõidul Pärnu sadamast, ja wäikeses mootorpaadis minna
lagedale merele tundus wast mõnele meie seast kartust äratawana.
Kuid meresõit kujunes ootamatult kauniks ja wäike meesseltskond
eesotsas piiskopiga weetis aega paadilael lauluga ja kõnelustega.
(---) Mootorpaadil tutwuneme ka
lähemalt kapten Willem Karineemega. Ta on paljude ametitega
koormatud isik, saare walitseja, politseikonstaabel, komendant,
postiagentuuri juhataja jne. Ta wiibib wahelduwalt parajasti tüüri
juures, kui pajatab mõnda Ruhnu elust mitte küll roosilistes
wärwides nagu saart näeb esmakordne külastaja. Kapten Karineem on
ametis Ruhnus juba seitsmendat aastat (tegelikult üheksandat – K)
ja teab, mis tähendab tunda igawust saarel, mille läbimõõt on
waid mõned kilomeetrid ja mis üksikuna asub keset awarat merd. Weel
teine saarlane on paadi ametkonnas: Wormsist pärit noor madrus, kes
teenib oma aega Ruhnus ühes sealse ajateenija-madrusega, kellega
hiljem loodame tutwuneda. Tema wahetab tüüri kapten Karineemega
sõidu kestes. (Hilisemas tekstis Wormsist pärit ajateenijast enam
kahjuks juttu ei tule – K.)"
Kirjutises on kaks huvitavat seika: esiteks et Ruhnus teenisid aega ka mujalt pärit ajateenijad, arvatavasti siis pärit mujalt rannarootsi asualadelt, teiseks Karineeme käsutuses olev mootorpaat "Ruhnu". Tolle võib julgesti lisada "Ruhnu"-nimeliste laevade hulka, kui juba 7 inimest pardale võttis.
Nii nagu inimesel oli oma eellaseks ahv või vähemalt midagi karvast, nii on ka tänasel Limo saunal oma eellane - konstaabli ja tuletornivahi paadi paadikuur. Väga tõenäoline, et selles hoitigi algselt toda Veeteede Valitsuse väikest mootorpaati. Kui oli vaja paati veesata või kuuri tõmmata, kutsuti külast ajateenijad kohale ja need sikutasid. Pilt Ajaloomuuseumist, tehtud 1959. aastal. Paadikuur näeb tolleks ajaks juba üsna väsinud välja, katus auklik ja tundub nagu hakkaks kohe sisse vajuma. Kihnu-Ruhnu mängudeks 1965. aastal ehitati samale kohale Limo saun I.
Kaarel