Küsimus?

Olla või mitte olla, see on küsimus. Teada või mitte teada, selles küsimust ei ole.
Alati ja igal võimalusel tuleb püüda oma teadmisi täiendada. Kuigi jah, laulavad, et inimene õpib kogu elu, sureb ikkagi lollina ja lollina.
Olen küsinud siit ja sealt. Olen uurinud pakse tarke raamatuid.Ka Interneti tohutusse teadmiste varamusse olen püüdnud pilku heita. Seal pikemalt ringi tuiates tikub aga seegi sassi minema, mis senini olnud kindlalt teada. Kahjuks senini ei ole ma
veel teda saanud, kuidas kirjutada rooma numbritega 5000 (viis tuhat).
Mõni, kes mind teab ja tunneb, võib arvata, endal sent surmaga võlgu, milleks talle veel seda vaja? Vaat, siia ongi see koer maetud, nagu vanarahvas armastas ütelda. Mul ei ole midagi selle vastu, isegi oleks väga põnev, kui hauatagune elu oleks olemas. Kui paljude huvitavate inimestega saaks seal kokku. Kui paljudest segaseks jäänud ajaloolistest sündmustest saaks selgema pildi. Olenemata sellest, kuhu taevaväravas
suunatakse: kas paradiisi kõrgustesse või põrgu sügavustesse. Kas määrajaks Peetrus
üksikisikuliselt või tuleb troika (Isa, Poeg ja Püha Vaim) eest läbi astuda?
Huvitavaid inimesi leiaks mõlemalt poolt. Põrgus arvatakse seltskond olevat isegi värvikam.
Kokku saaks kindlasti ka vanade roomlastega. Mind ei huvita nii väga sellised tegelased nagu Augustus või Caligula. Põnevust pakuks ehk Claudiuse kaasa Messalina.
Kuidas nendega suhelda? Arvatavasti žestide keeles. Kui tekib neile vajadus selgeks
teha, mitu päeva ma neist hilisem, peab teadma ka suuremaid rooma numbreid. Millegagi ja kuhu kirjutada või kriipida ehk ikkagi leiab. Kunagi lugesin ühest kunstnikust, kes olevat oma esmaväljendused teinud juba üheaastasena - sõrmega märjakssaanud
põrandale. Pamperseid poes siis veel ei müüdud.
Kui kellelgi teada, kuidas kirjutada rooma numbritega 5000, anna teada.
Siis tead sedagi, kuidas kirjutatakse kümme tuhat, kas või miljonini välja.
Tänu ja kõik sellega kaasnev saab olema igati aja- ja asjakohane.

Endel