Juhtus nii, et möödunud Kevadel kaevasin, põlvini roostiku võsas, maad ja leidsin
ühe vana kirvepea.
Mullast krobeliste töökinnastega krahmasin väärt leiu maapõuest üles ja pistsin tasku.
Edasi kaevates muutus raskus taskus tüütuks, ning panin kolaka suvemaja terrassile seisma.
Terve pika suve seisis kirvepea üksi oma kohal ja vaatas oma ainsa roostes silmaga mööduvat elu nendel üürikestel helerohelistel kuudel.
Aeg läks omasoodu ja ennem kui sügisvihm suutis mu kaevetöö veega uputada, meenus roostes sõber suvemaja räästa all.
Sõrmitsesin tuimalt aukku püksi taskus, ja jalutasin rauajupiga maja poole, seekord teda igaksjuhuks käes hoides.
Asetasin kirvepea, omaarust mitte-väga silmatorkava koha peale ja unustasin ta taaskord.
Uks müdises kui müristav välk ja lillepott kukkus aknalaualt põrandale puruks.
Küla sepp Mitja, oli külla tulnud, ja seisis nõudlikult ukselävel.
Jäme käsivars veel kõveras koputus asendis, piilus mees vilavate silmadega toas ringi.
Arutasime seal törts Eesti-asju ja muud juttu kui jõudiski kätte lahkumise minut.
Terav Sepa-silm tabas aga minu mitte-niiväga-hästi ära pandud kirvepead.
Suur mees võttis raua oma asjalike käte vahele ning ümises asjatudlikult.
"See on hea kirves, sepa tehtud, anna mu kätte ma panen varre taha!"
Mõeldud-tehtud, kaup koos !
Mees lahkus Roostiku hoovilt, roostes raua-jupi võrra rikkamana.
Varre materjali muretsemine jäi aga minu hoolde.
Ühel kaunis tuulisel päeval, kui taevane jõud oli maast rebinud mõned õunapuud, pundi sireleid ning trobikond noori leppasid, oligi aeg minna varre jahile.
Iidse õunapuu ladvas, mis nüüdseks horisontaalselt maapinnal lebas,leidsin sobiva tooriku. Saagisin oksast paraja jupi, ning pistsin sellega videvikku liduma.
Toimetasin saagi Mitjale ja edasi jäi üle vaid oodata.
Täna ! - Päris hea hulk aega hiljem sain kätte tulemi, mis oli juba palju-palju enam, kui lihtne roostetanud raua-jupp.
Küla sepp Mitja oli teinud mulle valmis kirve, mis sama tegus kui nägus on.
Ja võite kindlad olla, et see teenib mind pikad head aastad !
Aitähh meistrile.
Ja meeldetuletuseks kõigile, igasugune rauast vidin, ka tühipaljas nael, püsib kauem sepalt kui poest ostetuna.
Marten.