"Sellesse aega jäi aga ka üks Sõjaajalugu Eesti vetes. Nimelt ilmusid ööl vastu 1. maid Ruhnu saare põhjaotsa juurde Saksa torpeedopaadid V 107 ja V 108. Enne kella 3 öösel maandus neilt sõudepaatidel 50-60-meheline dessant 2-3 ohvitseri juhtimisel. Dessandi ülem oli Riiast pärit kaptenleitnant Herke, kes Ruhnu olusid ilmselt tundis. Igatahes leiti pimedast metsast üles tuletorn ja lasti selle ülaots koos laternaga puruks, tuletorni petrooliumivaru aga pisteti põlema."
(Autorite järeldus kaptenleitnant Herke Ruhnu-teadmiste kohta on küll huvitav - mis viga on läbi pimeda metsa minna töötava tuletorni suunas ja see nö vallutada?)
"Sakslased lootsid saarelt leida Vene sõjaväelasi ja raadiojaama, kuid neid sela ei olnudki. Seepeale otsustati oma laevadele viia kõik 18-40-aastased mehed, et venelased neid oma sõjaväkke võtta ei saaks. Aga selle vastu protestis kohalik kirikuõpetaja, kes tegi kaptenleitnant Herkele selgeks, et ruhnurootslased ei ole Vene riigis sõjaväekohuslased. Herke soostuski nüüd valdavat osa meestest saarele jätma. Sakslased lahkusid Ruhnult pärast kella 6 hommikul, viies kaasa 4 tuletornivahti."
Et sakslastel tol hetkel tõsi taga oli, tõendab sama raamatu lk 72: "Vene laevastiku miiniveeskamisoperatsioonile järgnenud päeval, 7. mail, olid kontradmiral Hopmani ristlejad ja hävitajad ning rannakaitsesoomuslaev "Beowulf" ette võtnud Liepaja tulistamise. Hopmani laevad olid linna lähistele laskepositsioonidele jõudnud kella 8-ks; meile Ruhnu loost tuttavad hävitajad V 107 ja V 108 tegid aga veerandsaja kilomeetri pikkuse reidi linnast põhja poole. Tulistati Steinorti (praegu Akmenrags) tuletorni sealsel rannikul ja korjati kohatud kalalaevadelt liivlastest-lätlastest noori mehi sõjavangi, kuigi nood mingid mundrikandjad ei olnud."
Seekord käis siis saatuse sõrm sedapidi.
Siinkohal oleks vaja ära õiendada ka üks raamatust-raamatusse liikuv ebatäpsus: sakslased tegid dessandi vana kalendri järgi 18. aprillil varahommikul, uue kalendri järgi peaks see aga olema 31. aprill, mitte 1. mai. Lisan blogis varemalt ilmunud asjakohase teksti:
"Märdi käest saadud Ruhnu kirikuraamatu tõlkes kirjutab Ruhnu kirikuõpetaja August Zetterqvist (Ruhnus kirikuõpetaja 1907-1915): "18 aprillil 1915, mis minu jaoks on esimene mai, olin ma juba varakult ärkvel ja voodis lamades valutasin pead, osaliselt sõja pärast, osaliselt sellepärast, et ma sel päeval oleksin tegelikult pidanud ametisse astuma kui kirikuõpetaja kodus Götlundis, Rootsis, kui järsku, umbes kella viie ajal, kostus kõva mürin." Need olid saksa mereväelased, kes olid pastoraadi ümber piiranud ja "mürin" tuli nende järjest ähvardavamaks minevast uksele tagumisest, mille ta kiiresti avama pidi, "riietatud vaid pikkadesse aluspükstesse ja vaid üks king jalas". Nüüd kostis uus mürin , mis seekord pani maapinna vabisema. See oli majakas, mis oli õhku lennanud.
Eksib juba ka Zetterqvist: 18. aprill vana kalendri järgi on uue kalendri järgi 31. aprill, mitte 1. mai.
(Huvitav on lugeda ka EELK e kodukiriku koduleheküljelt (www.eelk.ee): "20. juulil 1912 uus kirik pühitseti." Pühitseti küll, aga märkimata on et vana kalendri järgi pühitseti, täna kehtiva uue kalendri järgi toimus uue kiriku pühitsemine 2. augustil. Nii et uue kiriku 100 a sünnipäev on ikka 2. augustil 2012. Viide Jörgen Hedmani ja Lars Åhlanderi raamatule "Runö", lk: 229: "Så hade dåtill slut den stora dagen kommit för invigningen av den nya kyrkan, den 20 juli (gamla stilen), det vill säga den 2 augusti enligt vår tideräkning."
Pildil veebist leitud pilt Ruhnu dessanti läbi viinud hävitajast ehk torpeedopaadist V 108, tamaga kaasas olnud V 107 leidis oma otsa juba 7 päeva peale Ruhnu-dessanti Liepaja sadamas Vene miinil.
Kaarel