12 October 2012

Etnograafilisi teateid Ruhnust. Ferdinand Leinbock. 1924.Katkendeid XI


 Sügisene laevapüük („sügisreis“)

Et oma saare ümbrus hulga küttidele küllaldast jahimaad ei paku, siis käiakse juba igivanast ajast ka võõrastes randades. Selleks tuleb juba laevaga teele asuda. Harilikult minnakse sügisreisile augusti lõpul, kui viljakoristamine möödas. Tagasi jõutakse oktoobri kuus. Reisi kestvus oleneb muidugi ilmadest, saagist jne. Ka katsutakse harilikult Haapsalu laadal ühes ära käia, kust ostetakse talveks linu, kanepit ja toidukraamigi, nagu soola, tangu j.m., mida suvel küllaldaselt tagavaraks pole toodud. Pealegi on näit. vili sügisel odavam. Omalt poolt ruhnulased võtavad vahetiskaubana kaasa koduloomade ja hülge nahku ehk hülgerasvagi, vahetades neid näiteks vilja vastu neis randades, kuhu püügile minnakse. Nii saavat pargitud loomanaha eest 8 külimittu otra (8 külimittu vilja oli umbes 72 kg – K). Ka lõigutakse mandri randades püügi vaheaegadel pajuvitsu korvipunumiseks, nõuvitsadeks jne, mida viimaseid keeratakse kokku ja hoitakse nii kettakujuliste mattidena alal. Nooremad käivad Wormsi, Noarootsi j.t. Rootsi elanikkudega randades ka noorikuid välja valimas.

Laevad – 2 mastilised tekita „jaalad“ - aetakse siis kaldalt, kus nad suvel harilkult seisavad, vette ja varustatakse kõige tarvisminevaga. (---) Meeskond on 6-10 meheline, nagu juhtub. Laevad on ehitatud 4-5 perekonna peale kokku, kes siis ka koos püüdmas käivad, harilikult igast perest 2 meest või nagu keegi jaksab, sest sügireisil jagatakse kõik saak koju jõudes ühetasaselt kõige meeskonna vahel ära. (---) Harilikult katsutakse aga igast perest ühtlane arv saata, kuna ülearused ennast peavad troostima oma rannast laskmisega, kalapüügiga, kartulivõtuga jne. (---) „Kapteniks“ on harilikult vanim laevasolija. Tema nimele kirjutab pastor sõidupassi, mida aksepteeritakse isegi välispassina igal pool.

Niimoodi varustatuna sõidetakse siis püügikohtadesse, mis pea üle kogu Riia ja Soome lahe rannikute ning saarte laiali pillatud. Et riidu püügikohtade pärast ära hoida, on need juba ammu vallanõukogu pool igale laevkonnale kindlaks määratud. (---) Eesti Vabariigi tekkimisega jäid muidugi kaugemal Kroonlinna pool olevad püügikohad Venemaale ega saa neid praegu kasutada.

(---) Kui hülgeid rannas nähakse, lastakse neid ka talvel edasi. Päris hooaeg algab ometi alles mere kinnikülmumise järele.