Sügisene laevapüük („sügisreis“)
Et oma saare ümbrus hulga küttidele küllaldast jahimaad ei paku,
siis käiakse juba igivanast ajast ka võõrastes randades. Selleks
tuleb juba laevaga teele asuda. Harilikult minnakse sügisreisile
augusti lõpul, kui viljakoristamine möödas. Tagasi jõutakse
oktoobri kuus. Reisi kestvus oleneb muidugi ilmadest, saagist jne. Ka
katsutakse harilikult Haapsalu laadal ühes ära käia, kust
ostetakse talveks linu, kanepit ja toidukraamigi, nagu soola, tangu
j.m., mida suvel küllaldaselt tagavaraks pole toodud. Pealegi on
näit. vili sügisel odavam. Omalt poolt ruhnulased võtavad
vahetiskaubana kaasa koduloomade ja hülge nahku ehk hülgerasvagi,
vahetades neid näiteks vilja vastu neis randades, kuhu püügile
minnakse. Nii saavat pargitud loomanaha eest 8 külimittu otra (8
külimittu vilja oli umbes 72 kg – K). Ka lõigutakse mandri
randades püügi vaheaegadel pajuvitsu korvipunumiseks, nõuvitsadeks
jne, mida viimaseid keeratakse kokku ja hoitakse nii kettakujuliste
mattidena alal. Nooremad käivad Wormsi, Noarootsi j.t. Rootsi
elanikkudega randades ka noorikuid välja valimas.
Laevad – 2 mastilised tekita „jaalad“ - aetakse siis kaldalt,
kus nad suvel harilkult seisavad, vette ja varustatakse kõige
tarvisminevaga. (---) Meeskond on 6-10 meheline, nagu juhtub. Laevad
on ehitatud 4-5 perekonna peale kokku, kes siis ka koos püüdmas
käivad, harilikult igast perest 2 meest või nagu keegi jaksab, sest
sügireisil jagatakse kõik saak koju jõudes ühetasaselt kõige
meeskonna vahel ära. (---) Harilikult katsutakse aga igast perest
ühtlane arv saata, kuna ülearused ennast peavad troostima oma
rannast laskmisega, kalapüügiga, kartulivõtuga jne. (---)
„Kapteniks“ on harilikult vanim laevasolija. Tema nimele kirjutab
pastor sõidupassi, mida aksepteeritakse isegi välispassina igal
pool.
Niimoodi varustatuna sõidetakse siis püügikohtadesse, mis pea üle
kogu Riia ja Soome lahe rannikute ning saarte laiali pillatud. Et
riidu püügikohtade pärast ära hoida, on need juba ammu
vallanõukogu pool igale laevkonnale kindlaks määratud. (---) Eesti
Vabariigi tekkimisega jäid muidugi kaugemal Kroonlinna pool olevad
püügikohad Venemaale ega saa neid praegu kasutada.
(---) Kui hülgeid rannas nähakse, lastakse neid ka talvel edasi.
Päris hooaeg algab ometi alles mere kinnikülmumise järele.