03 December 2015

Jutustusi kodumaa ajaloost. Ruhnu konstaablite elusaatusest

Asjaosaliste kohta kohta kirjutab entsyklopeedia.ee: "Arseni Brakmann (10. XI 1891 Võiste, Tahkuranna vald – 16. II 1940 Põhjameri), kaugsõidukapten, Johann Brakmanni vend. Sündis 13-lapselises peres 10. lapsena.
Lõpetas 1907 Tahkuranna õigeusu 3-klassilise kihelkonnakooli, sõitis 1909–12 merd kaugsõidu kaubalaevades, 1913 K. Martinsoni purjelaeval Jupiter kaptenina. Õppis 1912–15 talviti Heinaste merekoolis ja suviti sõitis merd. Sooritas 1915 Heinaste merekoolis kaugsõidutüürimehe eksami. Võeti 1. X 1915 ajateenistusse ja suunati Peterburi II Balti mereväeekipaaži rivi, navigatsiooni- ja miiniasjanduse kursustele. Oli 1. IV–9. XII 1916 praktikal miiniristlejal Burnõi. Tegi 6. II 1917 Kroonlinnas lipnikueksamid, ülendati 1917 aprillis mitšmaniks. Osales 1917 kevadel miinivõrkude panemisel Põhja- ja Riia lahes, oli miiniveeskja Võterga vahiülem. Lahkus 15. IV 1918 Vene laevastikust. Astus 18. XI 1918 vabatahtlikult Kaitseliitu ning sai volitused Heinaste sadamas,Häädemeeste ja Tahkuranna vallas asuvate riigivarade arvelevõtmiseks. 3. detsembrist suurtükilaeva Lembit vahiülem, seejärel Mereväe Ekipaažis roodukomandör. Määrati 1919 veebruaris rannapatareide osakonna ülema abiks, juunist merekindluste osakonna ülema abiks ja samaaegselt adjutandiks. Oli 1920 korduvalt komandeeritud Hiiu- ja Saaremaale sealsetesse rannapatareidesse maha jäänud suurtükkide ja nende osade äratoomist korraldama. Määrati 1. VII 1920 Aegna komandantuuri rannapatarei nr 3 nooremohvitseriks. Oli 1921 veebruarist Mereväe Ekipaaži õppekomando ohvitser, augustis viidi üle Peipsi laevastiku divisjoni suurtükilaeva Ahti vanemohvitseriks, täitis 1922 komandöri ülesandeid.
Oktoobris 1922 vabastati tegevteenistusest ja määrati Ruhnu saare komandandiks. Lisaks sellele täitis ka tuletorni ülevaataja, politseikonstaabli, piirivalve ja tolli esindaja, metsaülevaataja ülesandeid, saades hüüdnime Ruhnu kuningas.
Vabastati 20. VI 1928 neist ametitest. Jätkas sõite välislipu all sõitvatel kaubalaevadel tüürimehena. Hukkus 16. II 1940 Põhjamerel 24 miili Šotimaa rannikust sakslaste allveelaeva U14 poolt torpedeeritud Rootsi aurikul Liana, mis oli teel söelaadungiga Blythist Halmstadi.
Autasustatud Vabadussõja mälestusmedaliga.

Villem Karineem (kuni 1. VI 1936 Vilhelm Granfeldt; 3. V 1895 Vainopea küla, Vihula valdVirumaa – 24. XII 1982 Norrköping,Rootsi), Eesti mereväelane.
Lõpetas Aaspere kihelkonnakooli ja Narva Peeter Suure merekooli.
Mobiliseeriti 1. V 1916 Balti laevastiku 2. ekipaaži, oktoobrist suunatud õppelaevale Okean.  Pärast Kroonlinna lipnike kursuse lõpetamist ülendati 20. II 1917 lipnikuks. Seejärel teenis vahilaeval Namjot vahiohvitserina, millel osales ka lahingutegevuses lennukite ja allveelaevade rünnakute vastu. Ülendati 30. VIII 1917 mitšmaniks. 1918 lahkus Balti laevastikust. 21. XI 1918 asus teenistusse suurtükilaeva Lembit vahiohvitserina. 1918 jaanuaris viidi üle hävitajale Vambola rooduülemaks. Osales 16.–23. III 1919 meresdessantpataljoni koosseisus lahingutes Lõunarindel Orava all. Osales 16.–26. V 1919 „O“ (Meeme) dessantsalgaga Ingerimaa operatsioonis, juulis dessantides Daugava jõel. Sama aasta oktoobrist teenis Merejõudude rannavalve, side ja päästejaamade valitsuse Kihelkonna ja Salmistu rajooni ülemana, detsembrist Piirivalve Valitsuses ja 7. piiriküti pataljonis Jägala-Jõesuu ja Kunda rajooni ülemana. Ülendati 24. VII 1920 leitnandiks. Alates 30. XI 1922 suurtükilaeva Lembit vanemohvitser, 19. I 1923 suurtükilaeva Meeme komandör.
Kolonel Jakob Prei (Kaitsevägede staabi juurde kuuluva topo-hüdrograafia osakonna ülem; keskel) ja leitnant Karineem (vasakult teine) Ruhnu saarel mõõtmisi toimetamas (1930).
Alates 16. VI 1923 Merejõudude staabi alluvuses erinevatel ametikohtadel. Määrati 1. II 1925 abilaeva Kompass komandöriks. Augustis tunnistati riviteenistuseks kõlbmatuks seoses kopsuhaigusega.
Ülendati 1. V 1926 vanemleitnandiks. Teenis 1926 erinevatel ametikohtadel Merejõudude side- ja abilaevade osakonnas, Mereväe ekipaažis ja 1927–28 Merejõudude relvurohvitserina.
Arvati reservi 1. X 1928. Samast päevast oli Veeteede Valitsuse Ruhnu tuletorni ülevaataja ametis, vahetades väljaArseni Brakmanni. Seoses tuletorni arvamisega Merejõudude alla 1930 muutus alluvussuhe. 1. XI 1930 oli Mereside riigiteenistuja, kellele allusid Ruhnu saarel tuletorn, mereside, postiagentuur, tollipunkt, politsei, metsamajandus ja sadam. Teda kutsuti „Ruhnu kuningaks”. Vabastati teenistusest 1. IX 1940. Teise maailmasõjaajal Omakaitse Viru malevas. Emigreerus 1944 Rootsi, elas Norrköpingis.
Maetud Norrköpingi Matteuse kalmistule.
Vapruse eest Vabadussõjas pälvis II liigi 3. järgu Vabadusristi.
Kaarel