Kõik kes soovivad kasutada, palun 30.- eeq minu kontole, siis saadan kasutajanime ja parooli.
SEB 10010210551015 Reigo Jõe
Reigo.
20 July 2009
WindGuru PRO
Maksin aastaks WindGuru PRO versiooni ära, nagu kokku sai lepitud.
Kõik kes soovivad kasutada, palun 30.- eeq minu kontole, siis saadan kasutajanime ja parooli.
SEB 10010210551015 Reigo Jõe
Kõik kes soovivad kasutada, palun 30.- eeq minu kontole, siis saadan kasutajanime ja parooli.
SEB 10010210551015 Reigo Jõe
19 July 2009
...ja päeva lõpuks
...veel enne kui päike särisedes merre vajus, jõudsime hobukate heina suureks kuhjaks kokku panna.
AriiN
AriiN
18 July 2009
Tuli selle kuu laev
Laevapäev on suurpäev. Siis oodatakse inimesi ja kaupa. Ning lihtsalt laeva. Amalie on suur laev, mis tõigi täna inimesi ja kaupa.
Homme on poodiminek suur asi, sest poes on kindlasti kaupa ja kindlasti inimesi.
Järgmine laevapäev on 22. augustil.
-Kadri
Suvelaat
Ave ja Mari väljamõeldud idee elab ka kolmteist aastat hiljem. Ruhnu suvelaat. Ikka Liise talu hoovil.
Külalisi oli küllalt. Soovijaid kostitati kohaliku kaubaga. Aili koduleib, Ave kodusai, Kristeli kodusai, Joosepi vahvlid. Aive puukäsitöö, Ave ja Triinu savikäsitöö. Koduaia maasikad, kodumetsa mustikad, koduvetest värskelt püütud lest Rainerilt ja suitsusiig Kaarlilt. Tüdrukute küpsised ja poiste küüslauguleivad. Andruse õhupildid, Ruhnu vesti triibulised võtmehoidjad. Tujuloomiseks muusika, noolevise, õhupallid kommidega ning õnneloos (peaauhinnaga Aksli jalgratas. pildil ratta uus omanik.).Päikest jagati tasuta.
Pärast laadaedu läks osa rahvast heinale ja teine osa sadamasse. Sest täna on laevapäev. Kord kuus seda õnne.
Aga laat oli tore küll!
-Kadri
Külalisi oli küllalt. Soovijaid kostitati kohaliku kaubaga. Aili koduleib, Ave kodusai, Kristeli kodusai, Joosepi vahvlid. Aive puukäsitöö, Ave ja Triinu savikäsitöö. Koduaia maasikad, kodumetsa mustikad, koduvetest värskelt püütud lest Rainerilt ja suitsusiig Kaarlilt. Tüdrukute küpsised ja poiste küüslauguleivad. Andruse õhupildid, Ruhnu vesti triibulised võtmehoidjad. Tujuloomiseks muusika, noolevise, õhupallid kommidega ning õnneloos (peaauhinnaga Aksli jalgratas. pildil ratta uus omanik.).Päikest jagati tasuta.
Pärast laadaedu läks osa rahvast heinale ja teine osa sadamasse. Sest täna on laevapäev. Kord kuus seda õnne.
Aga laat oli tore küll!
-Kadri
15 July 2009
Ruhnu laevaliiklusest
Üheksa Ruhnu ettevõtjat kirjutasid pöördumise Eesti ametiasutuste poole, milles nõuavad saare transpordiühenduse taastamist
10. juulil ilmus ajalehes Oma Saar Hendrik Kuuse artikkel, kus tsiteeriti Ruhnu saare ettevõtjate kirja mitmele ametiasutusele. Kuna see kiri ei ole 13. juuli seisuga ei Saare maavalitsusele, Ruhnu vallavalitsusele ega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile jõudnud, kommenteerime vaid toodud artiklis ja blogis http://www.ruhnlane.blogspot.com/ avaldatud väiteid.
Ruhnu valla ettevõtjad heidavad Saare maavalitsusele ette, et seoses laevaliikluse hõredamaks muutumisega on ohus nende turismiärist saadav sissetulek. Kirjas on väide, et kahe aastaga on reisijate arv suveperioodi jooksul kahanenud 3000 inimese võrra.
Toome siinkohal ära võrdleva statistika Saare maakonna turismisektorist (rohkem infot leiab meie kodulehelt: http://www.saare.ee/aare.nsf/d6plinks/ALEO-7TWEQC) – majutuskohtades on 2009. aastal jaanuarist maini ööbinud vähem turiste kui 2005. aastal ning langus võrreldes möödunud aasta vastavate kuudega on 25 000 ööbimist (ca 95 000 ööbimiselt 70 000 ööbimiseni). Ka kogu Eesti majutuskohtades on tubade täitumus langenud 6 protsendipunkti võrra. Ning võrreldes eelmise aastaga on Vilsandi külastatavus poole võrra ja Abruka külastatavus kolmandiku võrra langenud, hoolimata laevaliikluse jätkumisest senistel tingimustel. Seega on turismisektor languses igal pool, mitte ainult Ruhnus. Majanduslanguse tingimustes ei ole Ruhnu elukeskkond erinev ülejäänud Eestist ja saartest.
Samuti tuleb juhtida tähelepanu tõigale, et blogisissekandes toodud statistika on mõnevõrra moonutatud – nimetatakse, et Ringsu sadamas on käinud 2007. aastal 1717 ja 2009. aastal 519 reisijat ning saadud selle tulemusel 3000 inimese sõitmata jätmine.
Eelmise aasta suveperioodil külastas AS Saarte Liinid andmetel reisilaevaga Aegna Ruhnu sadamat 2745 inimest. Saare maavalitsusele esitatud OÜ Väinamere Liinide aruannete põhjal müüdi laevaliinidel Roomassaare–Ruhnu–Roomassaare ja Munalaid–Ruhnu–Munalaid 2008. aastal kokku 5280 piletit (ühe otsa reisid, seega eeldatavalt 2640 inimest). Käesoleva aasta mais ja juunis esialgsetel andmetel on müüdud kokku 665 lennupiletit võrrelduna eelmise aasta 1330 piletiga. Vähenemine on poole võrra, kuid samas ei ole kõiki võimalikke lennureise toimunud reisijate puudumise tõttu. Eeltoodust lähtuvalt ei ole väide 3000 inimese sõitmata jätmisest seoses laevaliikluse asendamisega tõene.
Saare maavalitsus on seisukohal, et Ruhnu transpordiühendust saab parandada, kuid kahjuks on erinevatel põhjustel (liiga kulukas reisi hind, laeval reisijate veoks vajalike lubade puudumine, küsitud dokumentide mitteesitamine, ettevõtja ärihuvi puudumine) seni palju läbirääkimisi luhta jooksnud. Pärast kõnealuse artikli ilmumist pöördus aga meie poole taas üks laevaomanik, kes sooviks Ruhnu elanikele laevaveoteenust osutada. Küsisime temalt täiendavat infot ja reisi hinna kalkulatsiooni ning vastuse saamisel püüame jätkuvalt Ruhnu elanike jaoks paremat olukorda saavutada.
Praegune transpordiühenduse versioon on võetud kasutusele ajutisena seoses Saaremaa Laevakompanii poolse liiniveo lepingutingimuste rikkumisena ja kestab mitte kauem kui aastani 2011. Ruhnu ühenduse parandamiseks soovib maavalitsus korraldada juba käesoleva aasta lõpul riigihanke ideekonkursi vormis. Kontseptsioonidena on arvestatavad koos lennukiga kombineeritud laevaliiklus, kiirlaevaliiklus kahe suurema sadama vahel (Riia–Kuressaare), mis teeks peatuse Ruhnus, või ühe keskmise suurusega laevaga toimuv liiklus. Samuti on erinevaid võimalusi laeva omandi vormiks – riiklik või eraomand. Riigi omandis olev laev annab senisest suurema kindluse laevaliikluse jätkumiseks, kui eraomanik teenust enam pakkuda ei soovi.
Ruhnu turismiettevõtjatele soovitame peale transpordiühenduse tegeleda ka kohaturundusega ja tooteturundusega. Kohaturundusega saab tegeleda eelmisel aastal avaliku ja erasektori koostöös loodud maakondliku turismi katusorganisatsiooni – MTÜ Saarte Turismiarenduskeskus abil. Tooteturunduseks soovitame aga aktiivsemat puhketoodete väljaarendamist. Näiteks kalandusturism, puutumatu looduse turism jne. Teabe edastamiseks turismitoodete kasutamise kohta soovitame kasutada erinevaid vorme – koostöö reisibüroode ja Saaremaa turismiettevõtjatega, portaali www.puhkaeestis.ee kasutamine jne.
Maavalitsus on huvitatud maakonna tasakaalustatud arengu edendamisest ja kohustatud selle eest hoolitsema, kuid see saab toimuda ainult koostöös ja üksteisemõistmise tingimustes.
Lisainfo:
Virge Pihel
arengu- ja planeeringuosakonna nõunik
452 0511
e-mail: virge@saare.ee
Loetud 51 korda.
Kontakt
Minu poole pöördus ajaleht „Oma Saar“ palvega Ruhnu ettevõtjate pöördumist ja Saare MV vastust sellele kommenteerida, sestap alljärgnev tekst:
Esimest kolme lõiku ei oska kommenteerida.
Neljanda kohta: Saare Maavalitsus võiks palgata endale lugeda oskavad inimesed, vt blogisissekannet: „30.06.2009 seisuga oli Ruhnu sadama kaudu liikunud 519 reisijat ja 120 alust, (---), 2007. a 1717 reisijat ja 196 alust“. Saare MV oma vastuskirjas väidab: „Samuti tuleb juhtida tähelepanu tõigale, et blogisissekandes toodud statistika on mõnevõrra moonutatud – nimetatakse, et Ringsu sadamas on käinud 2007. a 1717 ja 2009. a 519 reisijat ning saadud tulemusel 3000 inimese sõitmata jätmine.“ Ettevõtjad oma avalduses väidavad, et „01. juuni 2009 seisuga on sadamat läbinud inimeste hulk vähenenud ...., mitte kogu aasta lõikes. 3000 inimest aasta lõikes on miinimum vähenenud inimeste hulk, tegelik arv selgub kohe suve lõpus ja on ennustatavalt palju suurem.
5. ja 6. lõik – Ruhnu elanike ja ettevõtjate transpordiküsimusi ei lahenda Saare MV poolt korraldatavad riigihanked ideekonkursi vormis. Nõuame endiselt riigilt konkreetset riigihanget reisilaevaliikluse taastamiseks Ruhnu saarega.
7. jn lõik: Saare MV soovitame tegeleda talle seaduse alusel pandud kohustuste täitmisega.
Sisuline vastus SMVle (eeldan, et teised ettevõtjad on minuga põhimõtteliselt päri):
Saare MV ei põhjenda, miks ta kasutab ühistranspordi korraldamiseks Ruhnu saarega lennutransporti kui laevaliiklusega võrreldes 6-10 korda kallimat ja ühiskonna vajadustele mitterahuldavat transpordiühendust. Selle kohta nõuame kindlasti selgitust nii Riigikontrollilt kui vajadusel õiguskaitseorganitelt. Sätestab ju ühistranspordiseaduse § 3 lg 2 p 3: ühistranspordi kavandamise ja korraldamise eesmärk on vähendada ühiskonna kulutusi ühistranspordile. Saare MV teeb vastupidi: kasutusele on võetud kõige kallim ühistranspordiliik. Riigi ja ühiskonna seisukohalt on tegemist totaalse raharaiskamisega, mis Ruhnu kogukonda ja Ruhnule sõita soovivaid inimesi mingil juhul ei rahulda. Saare MV ei ole peale Saaremaa Laevakompaniiga lepingu lõpetamist uut reisilaevaliikluse hanget välja kuulutanud ja nagu nähtub Saare MV kirjast, ei kavatsegi kuulutada.
Ühistransporti nagu ka muid avalikke teenuseid tuleb kavandada ja neid ka osutada vastavalt avalikule huvile. Avalik huvi on sätestatud vastavalt ühistranspordiseadusele ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele kaheti: üks avaliku huvi komponent on saarelt ära käia (kohalikud elanikud, vastavalt ühistranspordiseaduse § 3 lg 2 p 1: väikesaarte elanike liikumisvajadus), teine komponent on saarele saada. Esimest esindab eelkõige kohalik omavalitsus (vt Ruhnu valla arengukava: tagada elanike liikumisvajadus ja huvitatud isikute, sh turistide pääs saarel), teist huvi esindavad eelkõige saare ettevõtjad, kes on eluliselt huvitatud turismi kui ainukese areneva majandusharu arendamisest ning turistide ja teiste huvitatud isikute pääsemisest saarele. Ettevõtjad on ka seaduse mõistes eraldi otsustajad: vastavalt püsiasustusega väikesaarte seaduse § 3 p 3 on riigi eesmärk püsiasustusega saarte haldamisel muu hulgas ka ettevõtluse toetamine. Ettevõtlust saab toetada aga ainult ettevõtluse huvidest lähtuvalt, st vastavalt ettevõtjate huvidele. Saare MV aga Ruhnu ettevõtjate arvamust arvestunud pole.
Ruhnu ettevõtjate pöördumine riigi poole on tõsine appikarje. Mis toimub? Ruhnu elanike ja Ruhnu ettevõtjate kindel seisukoht on, et meie oma Eesti riik tegeleb reisilaevaliikluse asendamisega väga väikesemahulise lennuliiklusega ettevõtluse ja elu väljasuretamisega Ruhnu saarel. Oleme oma riigis sügavalt pettunud. Ettevõtjad ei taha raha juurde, nõuame ülikalli lennuliikluse asemel kordades odavama reisilaevaliikluse taastamist. Oleme seisukohal, et korraldamatus Ruhnu transpordiühenduse korraldamisel on kuritegelik hoolimatus, mille tõttu kannatavad eelkõige Ruhnu elanikud.
Ruhnu ettevõtjad rõhutavad oma pöördumises: Saare MV eirab täielikult seaduses sätestatud avalikku huvi (kohalike elanike liikumisvajadus ja kohaliku ettevõtluse ehk saare külastajate soovi saarel tulla), seetõttu loeme Saare MV haldussuutmatuks riigiasutuseks ja nõuame viivitamatut ja tingimusteta Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt pädevuse võtmist Ruhnu transpordiühenduse korraldamise üle enda pädevusse. Oleme seisukohal, et Saare MV poolt teostatud ja teostamata jäetud toimingud Ruhnu transpordiliikluse korraldamisel on jõhkras vastuolus Eestis kehtivate seadustega ja riigi kodanike, sh Ruhnu elanike õigustatud ootustega. Nõuame riigilt, sh regionaalministrilt ainsa Eestis kehtiva regionaalpoliitilise seaduse tingimusteta täitmist.
Kaarel Lauk
ruhnlane,
ettevõtja
10. juulil ilmus ajalehes Oma Saar Hendrik Kuuse artikkel, kus tsiteeriti Ruhnu saare ettevõtjate kirja mitmele ametiasutusele. Kuna see kiri ei ole 13. juuli seisuga ei Saare maavalitsusele, Ruhnu vallavalitsusele ega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile jõudnud, kommenteerime vaid toodud artiklis ja blogis http://www.ruhnlane.blogspot.com/ avaldatud väiteid.
Ruhnu valla ettevõtjad heidavad Saare maavalitsusele ette, et seoses laevaliikluse hõredamaks muutumisega on ohus nende turismiärist saadav sissetulek. Kirjas on väide, et kahe aastaga on reisijate arv suveperioodi jooksul kahanenud 3000 inimese võrra.
Toome siinkohal ära võrdleva statistika Saare maakonna turismisektorist (rohkem infot leiab meie kodulehelt: http://www.saare.ee/aare.nsf/d6plinks/ALEO-7TWEQC) – majutuskohtades on 2009. aastal jaanuarist maini ööbinud vähem turiste kui 2005. aastal ning langus võrreldes möödunud aasta vastavate kuudega on 25 000 ööbimist (ca 95 000 ööbimiselt 70 000 ööbimiseni). Ka kogu Eesti majutuskohtades on tubade täitumus langenud 6 protsendipunkti võrra. Ning võrreldes eelmise aastaga on Vilsandi külastatavus poole võrra ja Abruka külastatavus kolmandiku võrra langenud, hoolimata laevaliikluse jätkumisest senistel tingimustel. Seega on turismisektor languses igal pool, mitte ainult Ruhnus. Majanduslanguse tingimustes ei ole Ruhnu elukeskkond erinev ülejäänud Eestist ja saartest.
Samuti tuleb juhtida tähelepanu tõigale, et blogisissekandes toodud statistika on mõnevõrra moonutatud – nimetatakse, et Ringsu sadamas on käinud 2007. aastal 1717 ja 2009. aastal 519 reisijat ning saadud selle tulemusel 3000 inimese sõitmata jätmine.
Eelmise aasta suveperioodil külastas AS Saarte Liinid andmetel reisilaevaga Aegna Ruhnu sadamat 2745 inimest. Saare maavalitsusele esitatud OÜ Väinamere Liinide aruannete põhjal müüdi laevaliinidel Roomassaare–Ruhnu–Roomassaare ja Munalaid–Ruhnu–Munalaid 2008. aastal kokku 5280 piletit (ühe otsa reisid, seega eeldatavalt 2640 inimest). Käesoleva aasta mais ja juunis esialgsetel andmetel on müüdud kokku 665 lennupiletit võrrelduna eelmise aasta 1330 piletiga. Vähenemine on poole võrra, kuid samas ei ole kõiki võimalikke lennureise toimunud reisijate puudumise tõttu. Eeltoodust lähtuvalt ei ole väide 3000 inimese sõitmata jätmisest seoses laevaliikluse asendamisega tõene.
Saare maavalitsus on seisukohal, et Ruhnu transpordiühendust saab parandada, kuid kahjuks on erinevatel põhjustel (liiga kulukas reisi hind, laeval reisijate veoks vajalike lubade puudumine, küsitud dokumentide mitteesitamine, ettevõtja ärihuvi puudumine) seni palju läbirääkimisi luhta jooksnud. Pärast kõnealuse artikli ilmumist pöördus aga meie poole taas üks laevaomanik, kes sooviks Ruhnu elanikele laevaveoteenust osutada. Küsisime temalt täiendavat infot ja reisi hinna kalkulatsiooni ning vastuse saamisel püüame jätkuvalt Ruhnu elanike jaoks paremat olukorda saavutada.
Praegune transpordiühenduse versioon on võetud kasutusele ajutisena seoses Saaremaa Laevakompanii poolse liiniveo lepingutingimuste rikkumisena ja kestab mitte kauem kui aastani 2011. Ruhnu ühenduse parandamiseks soovib maavalitsus korraldada juba käesoleva aasta lõpul riigihanke ideekonkursi vormis. Kontseptsioonidena on arvestatavad koos lennukiga kombineeritud laevaliiklus, kiirlaevaliiklus kahe suurema sadama vahel (Riia–Kuressaare), mis teeks peatuse Ruhnus, või ühe keskmise suurusega laevaga toimuv liiklus. Samuti on erinevaid võimalusi laeva omandi vormiks – riiklik või eraomand. Riigi omandis olev laev annab senisest suurema kindluse laevaliikluse jätkumiseks, kui eraomanik teenust enam pakkuda ei soovi.
Ruhnu turismiettevõtjatele soovitame peale transpordiühenduse tegeleda ka kohaturundusega ja tooteturundusega. Kohaturundusega saab tegeleda eelmisel aastal avaliku ja erasektori koostöös loodud maakondliku turismi katusorganisatsiooni – MTÜ Saarte Turismiarenduskeskus abil. Tooteturunduseks soovitame aga aktiivsemat puhketoodete väljaarendamist. Näiteks kalandusturism, puutumatu looduse turism jne. Teabe edastamiseks turismitoodete kasutamise kohta soovitame kasutada erinevaid vorme – koostöö reisibüroode ja Saaremaa turismiettevõtjatega, portaali www.puhkaeestis.ee kasutamine jne.
Maavalitsus on huvitatud maakonna tasakaalustatud arengu edendamisest ja kohustatud selle eest hoolitsema, kuid see saab toimuda ainult koostöös ja üksteisemõistmise tingimustes.
Lisainfo:
Virge Pihel
arengu- ja planeeringuosakonna nõunik
452 0511
e-mail: virge@saare.ee
Loetud 51 korda.
Kontakt
Minu poole pöördus ajaleht „Oma Saar“ palvega Ruhnu ettevõtjate pöördumist ja Saare MV vastust sellele kommenteerida, sestap alljärgnev tekst:
Esimest kolme lõiku ei oska kommenteerida.
Neljanda kohta: Saare Maavalitsus võiks palgata endale lugeda oskavad inimesed, vt blogisissekannet: „30.06.2009 seisuga oli Ruhnu sadama kaudu liikunud 519 reisijat ja 120 alust, (---), 2007. a 1717 reisijat ja 196 alust“. Saare MV oma vastuskirjas väidab: „Samuti tuleb juhtida tähelepanu tõigale, et blogisissekandes toodud statistika on mõnevõrra moonutatud – nimetatakse, et Ringsu sadamas on käinud 2007. a 1717 ja 2009. a 519 reisijat ning saadud tulemusel 3000 inimese sõitmata jätmine.“ Ettevõtjad oma avalduses väidavad, et „01. juuni 2009 seisuga on sadamat läbinud inimeste hulk vähenenud ...., mitte kogu aasta lõikes. 3000 inimest aasta lõikes on miinimum vähenenud inimeste hulk, tegelik arv selgub kohe suve lõpus ja on ennustatavalt palju suurem.
5. ja 6. lõik – Ruhnu elanike ja ettevõtjate transpordiküsimusi ei lahenda Saare MV poolt korraldatavad riigihanked ideekonkursi vormis. Nõuame endiselt riigilt konkreetset riigihanget reisilaevaliikluse taastamiseks Ruhnu saarega.
7. jn lõik: Saare MV soovitame tegeleda talle seaduse alusel pandud kohustuste täitmisega.
Sisuline vastus SMVle (eeldan, et teised ettevõtjad on minuga põhimõtteliselt päri):
Saare MV ei põhjenda, miks ta kasutab ühistranspordi korraldamiseks Ruhnu saarega lennutransporti kui laevaliiklusega võrreldes 6-10 korda kallimat ja ühiskonna vajadustele mitterahuldavat transpordiühendust. Selle kohta nõuame kindlasti selgitust nii Riigikontrollilt kui vajadusel õiguskaitseorganitelt. Sätestab ju ühistranspordiseaduse § 3 lg 2 p 3: ühistranspordi kavandamise ja korraldamise eesmärk on vähendada ühiskonna kulutusi ühistranspordile. Saare MV teeb vastupidi: kasutusele on võetud kõige kallim ühistranspordiliik. Riigi ja ühiskonna seisukohalt on tegemist totaalse raharaiskamisega, mis Ruhnu kogukonda ja Ruhnule sõita soovivaid inimesi mingil juhul ei rahulda. Saare MV ei ole peale Saaremaa Laevakompaniiga lepingu lõpetamist uut reisilaevaliikluse hanget välja kuulutanud ja nagu nähtub Saare MV kirjast, ei kavatsegi kuulutada.
Ühistransporti nagu ka muid avalikke teenuseid tuleb kavandada ja neid ka osutada vastavalt avalikule huvile. Avalik huvi on sätestatud vastavalt ühistranspordiseadusele ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele kaheti: üks avaliku huvi komponent on saarelt ära käia (kohalikud elanikud, vastavalt ühistranspordiseaduse § 3 lg 2 p 1: väikesaarte elanike liikumisvajadus), teine komponent on saarele saada. Esimest esindab eelkõige kohalik omavalitsus (vt Ruhnu valla arengukava: tagada elanike liikumisvajadus ja huvitatud isikute, sh turistide pääs saarel), teist huvi esindavad eelkõige saare ettevõtjad, kes on eluliselt huvitatud turismi kui ainukese areneva majandusharu arendamisest ning turistide ja teiste huvitatud isikute pääsemisest saarele. Ettevõtjad on ka seaduse mõistes eraldi otsustajad: vastavalt püsiasustusega väikesaarte seaduse § 3 p 3 on riigi eesmärk püsiasustusega saarte haldamisel muu hulgas ka ettevõtluse toetamine. Ettevõtlust saab toetada aga ainult ettevõtluse huvidest lähtuvalt, st vastavalt ettevõtjate huvidele. Saare MV aga Ruhnu ettevõtjate arvamust arvestunud pole.
Ruhnu ettevõtjate pöördumine riigi poole on tõsine appikarje. Mis toimub? Ruhnu elanike ja Ruhnu ettevõtjate kindel seisukoht on, et meie oma Eesti riik tegeleb reisilaevaliikluse asendamisega väga väikesemahulise lennuliiklusega ettevõtluse ja elu väljasuretamisega Ruhnu saarel. Oleme oma riigis sügavalt pettunud. Ettevõtjad ei taha raha juurde, nõuame ülikalli lennuliikluse asemel kordades odavama reisilaevaliikluse taastamist. Oleme seisukohal, et korraldamatus Ruhnu transpordiühenduse korraldamisel on kuritegelik hoolimatus, mille tõttu kannatavad eelkõige Ruhnu elanikud.
Ruhnu ettevõtjad rõhutavad oma pöördumises: Saare MV eirab täielikult seaduses sätestatud avalikku huvi (kohalike elanike liikumisvajadus ja kohaliku ettevõtluse ehk saare külastajate soovi saarel tulla), seetõttu loeme Saare MV haldussuutmatuks riigiasutuseks ja nõuame viivitamatut ja tingimusteta Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt pädevuse võtmist Ruhnu transpordiühenduse korraldamise üle enda pädevusse. Oleme seisukohal, et Saare MV poolt teostatud ja teostamata jäetud toimingud Ruhnu transpordiliikluse korraldamisel on jõhkras vastuolus Eestis kehtivate seadustega ja riigi kodanike, sh Ruhnu elanike õigustatud ootustega. Nõuame riigilt, sh regionaalministrilt ainsa Eestis kehtiva regionaalpoliitilise seaduse tingimusteta täitmist.
Kaarel Lauk
ruhnlane,
ettevõtja
14 July 2009
Emakala õnnetu lõpp
Nagu tihtilugu ka siial, nii võib mõnikord harva ka lestal ja tindil näha lõpuste vahel koolnud emakala ehk kivilutsu. Neelab suurem väiksema alla, see haagib oma saba lõpuste vahele, saab kere välja, aga oh õnnetust - pea nii suur et ei mahu läbi. Sinna ta lõpebki.Kaarel
13 July 2009
12 July 2009
Endli sünnipäevast
10. juuli on Timu Endli sünnipäev. Nii oli, on, ja jääb. Külarahvas sai poe juures kokku, et Timu talu mesimehele külla sõita.
Istusime siis värske meekärjekausi, lõkkel küpsetatud pannkookidega ning muu hea-maitsvaga kaetud õuelaua ümber. Endel teadis lugusid aegadest. Kesksuvi sahistas kasteheinas.
Ja nõnda oligi üks igati hea sünnipäevapidu.
-Kadri
(pildid: Priit)
11 July 2009
Voolukatkestus
Alates 11.07 lõunast on saarel kõrgepingekaabli rikke tõttu pikem
elektrikatkestus. Elekter on vaid sadamas, küla ja sidemast on vooluta.
Lauatelefon ja internet töötavad, kuni akud masti all vastu peavad. Liise Talu
kaupluse külmikud ühendasime Märdiga geneka järgi, seega poe toit peaks
säilima. Katkestuse pikkust ei oska hetkel ennustada.
elektrikatkestus. Elekter on vaid sadamas, küla ja sidemast on vooluta.
Lauatelefon ja internet töötavad, kuni akud masti all vastu peavad. Liise Talu
kaupluse külmikud ühendasime Märdiga geneka järgi, seega poe toit peaks
säilima. Katkestuse pikkust ei oska hetkel ennustada.
---EDIT--
Kell 22:45 sai veerand külast voolu tagasi. Katkestus loodetakse likvideerida
pühapäeval. Sidemast on endiselt vooluta.
Reigo
09 July 2009
Ruhnu ettevõtjate pöördumine Eesti riigi poole
Eesti Vabariigi peaministrile
Eesti Vabariigi majandus- ja kommunikatsiooniministrile
Eesti Vabariigi regionaalministrile
Eesti Vabariigi Riigikontrollile
Õiguskantslerile
Riigikogu maaelukomisjonile
Saare Maavalitsusele
Alljärgnev pöördumine tuleneb regulaarse laevatranspordi puudumisest tingitud majanduslikust katastroofist Ruhnu saarel.
09.07.2009
Ruhnu saarel elab aastaringselt 56 inimest. Sissetuleku saavad osad inimesed avaliku sektori töökohtadest, osad ettevõtlusest, osad mõlemast. Ettevõtlusest on valdav turism (7 turismitalu, rendisaun) ja jaekaubandus (2 kauplust). Põllumajandusega tegeleb 3 majapidamist, muud valdkonnad puuduvad või on väga väikese osakaaluga (nt ehitus). Seega on turism ainuke arenev ettevõtlusvaldkond, millest saadav tulu on paljudele inimestele avaliku sektori töökohtade vähesuse tõttu ainukeseks sissetulekuks.
Sellest aastast alates puudub Ruhnu saarel regulaarne suvine reisilaevaühendus mandri ja Saaremaaga. Ühendust peab 8-kohaline väikelennuk, mis teeb nädalas Pärnust 2 reisi ja Saaremaalt 8 reisi. Seega saab nädalas lennata 80 inimest, nende seas ka kohalikud elanikud, ametnikud ja suveruhnlased. Reisilaev Aegna (93 reisijakohta) tegi varasematel aastatel 3 reisi mandrile (Pärnusse ja Munalaidu) ja 2 Saaremaale, seega sai saart külastada 465 inimest (koos kohalikega). Praeguseks on selge, et 8-kohaline väikelennuk ei suuda mingil juhul suvekuudel saart teenindada, liikuma ei pääse kohalikud elanikud ja veel vähem saart külastada soovivad inimesed. Täiesti on välistatud turismigruppide pääs saarele: eraldi laeva tellida keegi ei jõua ja lennukisse lihtsalt ei mahu. Kõik turismigruppide poolt tehtud broneeringud on seetõttu hiljem tühistatud. Ka kaupa tuuakse lennukiga: igale kaubakilole maksab riik peale 15 krooni, samas kui trümmi ja kraanaga varustatud reisilaev võttis peale 93 reisija peale ka tonnide viisi nii toidu-, ehitus- kui muud kaupa. Praegu jääb ka toidukaup tihti lennukist maha, samas kui mahuliste ehituskaupade jne toomiseks tuleb riigil ikkagi eraldi laev tellida. Lennukiga pole võimalik saarele tuua värve, kütust ja erimärgistusega kodukeemiatooteid. Tagastada pole võimalik pakendeid, sh taarakaste jne. Lihtne arvutus näitab, et lennutransport tuleb reisijateveo osas reisilaevaliiklusest vähemalt 6 korda kallim, kaubavedude osas vähemalt 10-20 korda kallim.
30.06.2009 seisuga oli Ruhnu sadama kaudu liikunud 519 reisijat ja 120 alust. 2008. aastal olid vastavad arvud 965 ja 209, 2007. aastal 1717 ja 196. 2008. aastal mõjus väga negatiivselt reisijate arvule laevaliikluse üleviimine Pärnu sadamast Munalaidu, mis ei sobi ei reisijatele ega kaubaveole. Kahe aastaga on seega reisijate arv suveperioodi jooksul kahanenud üle 3000 inimese võrra (lennukiga reisijaid on väga vähe). Arvestuslikult jätab iga inimene Ruhnu saarele 1000 krooni (2 ööbimist, toitlustus ja muud teenused). Kui arvestada kehvade majandusolude tõttu võimalikku reisijate arvu vähenemist 50% võrra, on jäänud kohalikel ettevõtjatel laevaliikluse puudumise tõttu saamata vähemalt 1,5 miljonit krooni. See on vähemalt 90% senisest ettevõtlustulust. Sisuliselt on riik 93-kohalise reisilaeva asendamisega 8-kohalise väikelennukiga ettevõtjate töökohad likvideerinud ja ettevõtluskeskkonna hävitanud.
Kuigi vastavalt püsiasustusega väikesaarte seaduse § 3 p 3 on riigi ülesanne püsiasustusega väikesaarte haldamisel püsielanikele töökohtade ja toimetulekuvõimaluste loomine ning ettevõtluse toetamine, käitub riik risti vastupidiselt. Saare Maavalitsus kui riigi poolt volitatud esindaja Ruhnu ühistranspordi korraldamisel pole läbi viinud ja teadaolevalt ei kavatsegi uut riigihanget reisilaevaliikluse taastamiseks läbi viia. Reisilaevaliiklust ei planeeri Saare Maavalitsus ka järgnevateks aastateks. See viib aga peale majandusliku hävingu ka kindlasti kohaliku elu hääbumiseni.
Seepärast nõuame:
1.Viivitamatult alustada ja võimalikult kiiresti läbi viia riigihange reisilaevaliikluse taastamiseks.
2.Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil võtta transpordiühenduse korraldamine Ruhnu saarega enda pädevusse.
3.Riigikontrollil selgitada, mis põhjusel kasutab riik laevatranspordi asemel 6 korda kallimat ja ühiskonna vajadustele mittevastavat lennutransporti.
4.Regionaalministril tagada seaduste, sh ühistranspordiseaduse ja püsiasustusega väikesaarte seaduse täitmine riigi poolt.
Ruhnu ettevõtjad:
Liise Talu Ruhnu Saarel OÜ/ Luise-Maria Jõers
Buldersi talu / Kaarel Lauk
Muuluka OÜ / Siiri Paulus-Jõe
CombatZone OÜ / Reigo Jõe
Tiigi talu / Silvi Meerits
Kase talu / Aive Mägi
Limo saun / Valmar Sutt
Lääne-Bullersi talu / Ariina Kollom
Ruhnu AEK OÜ / Andres Keskpaik
Eesti Vabariigi majandus- ja kommunikatsiooniministrile
Eesti Vabariigi regionaalministrile
Eesti Vabariigi Riigikontrollile
Õiguskantslerile
Riigikogu maaelukomisjonile
Saare Maavalitsusele
Alljärgnev pöördumine tuleneb regulaarse laevatranspordi puudumisest tingitud majanduslikust katastroofist Ruhnu saarel.
09.07.2009
Ruhnu saarel elab aastaringselt 56 inimest. Sissetuleku saavad osad inimesed avaliku sektori töökohtadest, osad ettevõtlusest, osad mõlemast. Ettevõtlusest on valdav turism (7 turismitalu, rendisaun) ja jaekaubandus (2 kauplust). Põllumajandusega tegeleb 3 majapidamist, muud valdkonnad puuduvad või on väga väikese osakaaluga (nt ehitus). Seega on turism ainuke arenev ettevõtlusvaldkond, millest saadav tulu on paljudele inimestele avaliku sektori töökohtade vähesuse tõttu ainukeseks sissetulekuks.
Sellest aastast alates puudub Ruhnu saarel regulaarne suvine reisilaevaühendus mandri ja Saaremaaga. Ühendust peab 8-kohaline väikelennuk, mis teeb nädalas Pärnust 2 reisi ja Saaremaalt 8 reisi. Seega saab nädalas lennata 80 inimest, nende seas ka kohalikud elanikud, ametnikud ja suveruhnlased. Reisilaev Aegna (93 reisijakohta) tegi varasematel aastatel 3 reisi mandrile (Pärnusse ja Munalaidu) ja 2 Saaremaale, seega sai saart külastada 465 inimest (koos kohalikega). Praeguseks on selge, et 8-kohaline väikelennuk ei suuda mingil juhul suvekuudel saart teenindada, liikuma ei pääse kohalikud elanikud ja veel vähem saart külastada soovivad inimesed. Täiesti on välistatud turismigruppide pääs saarele: eraldi laeva tellida keegi ei jõua ja lennukisse lihtsalt ei mahu. Kõik turismigruppide poolt tehtud broneeringud on seetõttu hiljem tühistatud. Ka kaupa tuuakse lennukiga: igale kaubakilole maksab riik peale 15 krooni, samas kui trümmi ja kraanaga varustatud reisilaev võttis peale 93 reisija peale ka tonnide viisi nii toidu-, ehitus- kui muud kaupa. Praegu jääb ka toidukaup tihti lennukist maha, samas kui mahuliste ehituskaupade jne toomiseks tuleb riigil ikkagi eraldi laev tellida. Lennukiga pole võimalik saarele tuua värve, kütust ja erimärgistusega kodukeemiatooteid. Tagastada pole võimalik pakendeid, sh taarakaste jne. Lihtne arvutus näitab, et lennutransport tuleb reisijateveo osas reisilaevaliiklusest vähemalt 6 korda kallim, kaubavedude osas vähemalt 10-20 korda kallim.
30.06.2009 seisuga oli Ruhnu sadama kaudu liikunud 519 reisijat ja 120 alust. 2008. aastal olid vastavad arvud 965 ja 209, 2007. aastal 1717 ja 196. 2008. aastal mõjus väga negatiivselt reisijate arvule laevaliikluse üleviimine Pärnu sadamast Munalaidu, mis ei sobi ei reisijatele ega kaubaveole. Kahe aastaga on seega reisijate arv suveperioodi jooksul kahanenud üle 3000 inimese võrra (lennukiga reisijaid on väga vähe). Arvestuslikult jätab iga inimene Ruhnu saarele 1000 krooni (2 ööbimist, toitlustus ja muud teenused). Kui arvestada kehvade majandusolude tõttu võimalikku reisijate arvu vähenemist 50% võrra, on jäänud kohalikel ettevõtjatel laevaliikluse puudumise tõttu saamata vähemalt 1,5 miljonit krooni. See on vähemalt 90% senisest ettevõtlustulust. Sisuliselt on riik 93-kohalise reisilaeva asendamisega 8-kohalise väikelennukiga ettevõtjate töökohad likvideerinud ja ettevõtluskeskkonna hävitanud.
Kuigi vastavalt püsiasustusega väikesaarte seaduse § 3 p 3 on riigi ülesanne püsiasustusega väikesaarte haldamisel püsielanikele töökohtade ja toimetulekuvõimaluste loomine ning ettevõtluse toetamine, käitub riik risti vastupidiselt. Saare Maavalitsus kui riigi poolt volitatud esindaja Ruhnu ühistranspordi korraldamisel pole läbi viinud ja teadaolevalt ei kavatsegi uut riigihanget reisilaevaliikluse taastamiseks läbi viia. Reisilaevaliiklust ei planeeri Saare Maavalitsus ka järgnevateks aastateks. See viib aga peale majandusliku hävingu ka kindlasti kohaliku elu hääbumiseni.
Seepärast nõuame:
1.Viivitamatult alustada ja võimalikult kiiresti läbi viia riigihange reisilaevaliikluse taastamiseks.
2.Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil võtta transpordiühenduse korraldamine Ruhnu saarega enda pädevusse.
3.Riigikontrollil selgitada, mis põhjusel kasutab riik laevatranspordi asemel 6 korda kallimat ja ühiskonna vajadustele mittevastavat lennutransporti.
4.Regionaalministril tagada seaduste, sh ühistranspordiseaduse ja püsiasustusega väikesaarte seaduse täitmine riigi poolt.
Ruhnu ettevõtjad:
Liise Talu Ruhnu Saarel OÜ/ Luise-Maria Jõers
Buldersi talu / Kaarel Lauk
Muuluka OÜ / Siiri Paulus-Jõe
CombatZone OÜ / Reigo Jõe
Tiigi talu / Silvi Meerits
Kase talu / Aive Mägi
Limo saun / Valmar Sutt
Lääne-Bullersi talu / Ariina Kollom
Ruhnu AEK OÜ / Andres Keskpaik
Sissejuhatuseks järgmisele postitusele
Tavapärane meil Ruhnu ettevõtjate meilboksis:
----- Original Message -----
From: Aivi Kiivit
To: Aivi Kiivit
Sent: Thursday, July 09, 2009 11:38 AM
Subject: Re: Fw: broneering
Tere!
Peame kahjuks reisi Teile ära jätma kuna meretsi ei saa Ruhnule meile
sobival ajal ja kõigile ei sobi lennukiga sõitmine.
Loodame,et järmisel aastal selles osas midagi paremaks muutub ja saab
siis külastada Ruhnut.
Meie bron. aeg oli 7-10.aug..
Kõike ilusat ,
Aivi Kiivit
----- Original Message -----
From: Aivi Kiivit
To: Aivi Kiivit
Sent: Thursday, July 09, 2009 11:38 AM
Subject: Re: Fw: broneering
Tere!
Peame kahjuks reisi Teile ära jätma kuna meretsi ei saa Ruhnule meile
sobival ajal ja kõigile ei sobi lennukiga sõitmine.
Loodame,et järmisel aastal selles osas midagi paremaks muutub ja saab
siis külastada Ruhnut.
Meie bron. aeg oli 7-10.aug..
Kõike ilusat ,
Aivi Kiivit
08 July 2009
Smokie tuur Ruhnus
Hiljaaegu leidsin postkastist pildi, mis tõestab, et Smokie on isiklikult visiteerinud Vitaalit. Vitaali näost võib näha, et ta asjaga väga rahul on. 
Priit
Priit
06 July 2009
Ruhnus leiti viikingiaja asulakoht
Uus peatükk Ruhnu varasemas ajaloos on kirjutatud - arheoloogide järjekordsel ekspeditsioonil leiti eile Linbackas (Kuunsi tee ääres karjääri kõrvalt) viikingiaja asulakoht. Püsivale, st aastaringselt asustatud asulakohale viitab rohke leiumaterjal, nagu vastava aja nõgised potikillud, rohked loomaluud jne. Arheloog Marge Konsa sõnul võib asulakoha dateerida tõenäoliselt I aastatuhande II poolde, täpsem dateering määratakse laboriuuringutega. Varasemate ekspeditsioonide käigus on leitud kiviaja asulakohti, kus saarel peatusid hooajaliselt varased hülgekütid (kõige varasem dateering 7200 a tagasi), praegune avastus on oluline püsiva asustuse alguse määratlemisel. Kes need viikingiaja inimesed rahvuselt olid, ei saa me vist teada.
Kaarel
Lendab
Harjutame lendamist. Lennuk ju lendab. Ja linnukesed ka. Aeg see lendab samuti kähku, näedsa pool suvehooaega juba lennand mööda nagu niuhti. Ja kogu tänavune Ruhnu taluturismindus on kah kuhugile mutiauku lennanud.
Priit
05 July 2009
Emma sünnipäev
Ruhnu tüdruk Emma sai eile 10 aastaseks. Kui eile olid külla kutsutud kõik Ruhnu sõbrad, siis täna pidas ta sünnipäeva koos oma sõprade hobustega.
AriiN
Subscribe to:
Posts (Atom)