Kaks kroonikafilmikest Ruhnust 1957 ja 1964

arkaader.ee 

Ühes filmis on noor Helju kolme nooriku keskel. Muudki huvitavat.

Kaarel

Halvad ilmad

Kuna lennuk tihemini ei lenda kui lendab siis aja viiteks mõned veebikaamerad kuhu kiigata kui ei lenda:

Pärnu televisioonimast

Pärnu kesklinn

Kuressaare kaamerad

Ringsu sadam

Kaarel

Väga huvitav Rooslaidi sõlg müügis

https://www.osta.ee/146925-solg-vanaaegne-ruhnu-solg-hobedasulam-rooslaid-187283687.html

Väga varajane variant Peetri sõlgedest.

Kaarel
 

Buldersi kitsekari

Kaarel
 

Suur Hall

Kaarel

Kasepahast kauss

Mul vedeles pikki aastaid kuuri all metsateost pärit kasepahk, sattus nüüd jälle ette. Saatsin ühele Prangli meistrimehele http://www.pranglipuukoda.ee/, too tegi sellest imeilusa kausi. 

Kaarel

Buldersi talu leivategu

 

Buldersi talu leivameister alustas suviste ettevalmistustega: ahjust tulevad burkside jaoks küpsetatud ümmargused leivad.

Kaarel

Sauna katus

 Kaarel

2 Rooslaidi sõlge müügis

https://www.osta.ee/jouluoksjon-nr-6-ruhnu-hobesolg-peeter-rooslaid-185710132.html

 

https://www.osta.ee/vana-pross-solg-ruhnu-rooslaid-185647063.html

Kaarel

Jõulukingid Ruhnupuidust

https://www.osta.ee/index.php?fuseaction=listing.seller&q[seller]=Ruhnupuit
 

Kaarel

Uus linnuliik Ruhnus

Linnumees Margus Ellermaa tabas Sjustaka rannas Eestis haruldase läbirändaja punakael-lagle. Rändab koos valgepõsk-lagledega, pesitseb siit mitme tuhande kilomeetri kaugusel Siberi taigas. All kah haruldane lääne-pöialpoiss.

Kaarel

 

Laevaliiklus Pärnust

Eilse huvitava koosoleku jätkuks: halva olukorra sisu on vist selles et riigil puudub Pärnu linnas oma sadamavõimekus. Kui erasadamas tekib jama siis ollaksegi käpuli. Vald peaks siinkohal koheselt tegema majandusministrile taotluse koos olukorra kirjeldusega ning nõudma, et minister kui riigifirma Saarte Liinid omaniku esindaja teeks sellele ülesandeks rentida või omandada Pärnus sobiv kaldakinnistu, kuhu saaks ruttu rajada vajaliku sadamataristu. 

Selleks aastaks muidugi palju võimalusi pole, saarlastel tuleb leida asendussadam või lisakulud alla neelata, või jätkab ajutiselt senine vedaja.

Kaarel

Rooslaiu sõlg müügis

 

https://www.osta.ee/ruhnu-solg-171986251.html

Tundub et Peetri vanem ja väga tore töö.

Kaarel

Ruhnu Kaubamaja

Tegemisel on uus Ruhnu veebipood, ärinimega Ruhnu Kaubamaja. Kellel ideid või ettepanekuid, saada: kaarel@lauk.ee. Sees võiks olla (praegu suvalises järjekorras):

Ruhnu raamatud (Kaarel)

Ruhnu tekstiilid (Külli, minu ema)

Ruhnu lambatooted (Kaljulaiud)

Ruhnu taimetooted (Reigo)

Ruhnu hülgetooted (Meelis)

Ruhnu kunstis (Külliki)

Ruhnu suveniirid - magnetid, kruusid, särgid jne

Ruhnu keraamika (Triinu)

Ruhnu toit - mesi, leivad ...

Ruhnu puutooted (Clemet)

Kaarel

Rooslaiu sõlg müügis osta.ee-s

 

Kaarel

Raamatuesitlus "Kirjeldusi Ruhnust Liivimaal"

Kaareli välja antud Ekmani (Ruhnu kunagise kirikuõpetaja) raamatu esitlemine tõi rahvamajja täna keskpäevaks hulganisti ruhnlasi. Kaarel rääkis põgusalt, kuidas ta kunagi rootsikeelse originaali 400 euro eest antikvariaadist hankis ja sellest hetkest tänasesse punkti jõudis. 

Raamatu valmimisel on tegevad olnud oma ala tipud (tõlkija, toimetaja, kujundaja). Kaks ja pool aastat kestnud töö ainulaadse materjaliga on nüüd eestikeelseks teoseks vormunud! Ja see on suur asi!

Osta saab siit saarelt ja Rahva Raamatu poodidest. 

Külliki Järvila jutustas enda maalitud kirikupildi (mille leiab ka raamatukaante vahelt) lugu. 
Ja Marika kõneles Ekmanist endast. 

Märgates, kui palju kaupa kohapeal tehti, tundub, on siinsel rahval nüüd ühine öökapiraamat.

Langebrauni vaas (170284945) - Osta.ee

 Dzintars

Rooslaiu sõlg osta.ee-s

Tundub et Peetri hilisem töö.

Kaarel
 

Algab ettetellimine raamatule Kirjeldusi Ruhnust Liivimaal

 

Paari nädala jooksul peaks Tallinna Raamatutrükikojast välja tulema eestikeelne tõlge Fredric Joachim Ekmani 1847. aastal ilmunud raamatust Beskrifning om Runö Liffland. Raamatus on 336 lk, sh 16 lk värvipilte. Rootsi keelest tõlkinud Ivar Rüütli, kujundanud ja küljendanud Lemmi Kuulberg, toimetanud Anu Saluäär-Kall. Raamatu kirjastamist on toetanud Eesti Rahvakultuuri Keskus ja Ruhnu vald.

Müügihinnaks kujuneb 25.- euri, ettetellijatele 100.- euri eest 5 tk ehk 20.- raamat. Ettetellimus: kaarel@lauk.ee.

Kaarel

Kaks fotot

2 fotot on osta.ee-s müügil.

Kaarel

Esimene kevadekuulutaja

Suur porikärbes väljaspool aknaklaasi.

Kaarel
 

Aitäh tennisevarustuse eest!

Eesti Tennise Liit eesotsas Allar Hindiga (ps. Ruhnu Hintide sugulane!) kinkis aastalõpus Ruhnu koolile kaheksa kvaliteetset tennisereketit, pallikorvi ja mitu kilo tennisepalle.
Oleme väga tänulikud!
Nagu näha, soojendatakse reketeid juba üles, et kevadel väljakule lipata ja servima asuda. 

Ruhnu valla 30. sünnipäeval tehti ühiselt ja suurelt esimesed mängukatsetused uue tennisevarustusega:

/pilt: Aksel Meola/

Oli kaubapäev

Mehed sattusid poes kokku.

 

Maret ja Iti rõngastavad linde

Pakid, pakid, pakid - jõulueelne aeg postkontoris

/pildid: Reelika/

Ruhnu vald 30

 19. detsembril on Ruhnu valla sünnipäev. Sel aastal 30. Pärastlõunal alanud sündmustesse kuulusid  renoveeritud tuletorni avamine, spordiplatsi avamine, jumalateenistus puukirikus ja õhtusöök-tänusõnad-tants kultuuriaidas. Osalejate hulgas Ruhnu rahvas ja külalised Vormsilt, Saaremaalt, Kihnust, Ida-Virust. 

Patrik Göranson Rootsi Mihkli kirikust õnnistab tuletorni. 

Tuletorni renoveerinud Scandec Ehituse juht Aivo Raud. 

Jane ja Luise valasid välja tulist jooki. Ruth tegi asjakohase ja vaimuka ülevaate Ruhnu tuletorni loost.

Ruhnu AEK ehitas mitmeotstarbelise spordiplatsi kõigile kasutamiseks! Avasõnad öeldi siingi, Andres jagas ehitaja poolt kingitusi. Reketid võeti pihku ja tehti ametlikud avaservid. 

Peoosa algas kell kuus kultuuriaidas.

Liise talu oli vaaritanud nii vägevad piduroad, et mekkimist jagus kõigile ja mitu korda ja veel järgmisel hommikulgi said kõik mere tagant saabunud külalised rikkalikult kostitatud. 

Külalised Kihnust ja Saaremaalt koos omameestega. Abruka mehed saatsid Abruka napsujoogi. Kingitused! Vallavalitsus tunnustas tänavu oma valla inimestest Helju Sutti, Selma Kaljulaidi, Külli Uustali ja Eva Aadamsood. 

Aksel tegi pilti, Marten suunas õhtut, Silver koordineeris kogu üritust. 

Head tantsumuusikat laulis Martti Saaremaalt. 

Paare ja poognaid oli platsil vahvasti. Pidu mis pidu! 

Ruth ja Kristel mõtlesid välja viktoriini. Osav tuli olla ka sõnatult sõnu seletades. 

Jüri kui ikkagi EKA vilistlane juhendas ja julgustas kunstihuvilisi lõuendi juures. Igaüks võis oma pintslijäljed tuletornile maalida. See oli šedööver!